Mul on selline mure,et kuidas küsida sõbrannalt raha sellise situatsiooni korral:
Käin paar-kolm korda nädalas teises linnas koolis ja seda oma autoga .nojah, aga sõbranna tahab ka korra nädalas sinna teise linna ja võtan ta peale ,sest ikkagi sõber ju. Kuid viimasel ajal on õiga nahhaalseks muutunud, et enne ei küsigi vaid tema lihtsalt tuleb. ma ei ole kade inimene ,kuid arvan, et me peaks kulud st. bensiin sel juhul pooleks maksma,sest mina pean ju sõidu kini plekkima oma kuludest. no aga kuidas ma küsin temalt seda raha äkki mõtleb et olen õite ahneks läinud.

ära põe, vaid seleta sõbrannale et tasuta lõunaid ei ole. on ju nii. See et bensiini peate pooleks tegema on väga normaalne, saan aru kui hakkad temalt küsima rehvi ostmiseks raha v õli vahetuseks, siis oled ahneks läinud. Ta lihtsalt kasutab sind ära,sorry

see esimene kord on raske. Ole konkreetne ja ütlegi, et bensiin pooleks, kui tuled. Minu sõbranna hakkas iseenesestmõistetavalt minult igasuguseid suurematel kaubareisidel käimisi ootamas, et mul auto ja lähme koos.
Mulle meeldib jälle üksi kolada, milleks ma peaksin teist inimest poes järgi ootama või tema ostmiste järgi passima. Ühekorra ütlesingi, et ok, lähme, aga bensiin pooleks, siis tulen sinuga shoppama.
Rikas ta ei ole, aga nüüd alati võtab raha kaasa.

kui muus suhtes, olete "tasa", st. ei käi sina regulaarselt tema kodus lõunat söömas jms, mis võiks kompenseerida bensiiniraha, siis ei ole seal küll midagi tegemist ahnusega ja küsi aga julgelt.

Viimasest kirjast mõtte saanuna võiks soovitada ka, et tee ettepanek, et kui koos sõidate Sinu autoga ja Sinu ostetud bensiiniga, on tema kohus sihtkohas lõuna Sulle välja teha (no nii enam-vähem samas hinnaklassis kui pool bensiinikulu).

ühel päeval lihtsalt ütled talle, et ups sry... sõit jääb ära, bensuraha pole ja tundub et ei tule ka. ja pakud välja, et ehk maksab tema pool?

On ammu selge et sõbrast lahti saamiseks on 2 viisi: A)laena talle raha B) küsi talt raha.

Oled tõesti keerulises ja delikaatses olukorras.

Ma arvan, et otsesõnu väljaöelduna tundud (oleneb muidugi sõbrannast)tõesti ahnepäitsina: sa peaksid ju nagunii sõitma teise linna, ega sa sõbranna pärast ei sõida.

Sinu asemel olles ma luiskaksin, et näiteks sinu vanemad või mingid tuttavad lähevad sinuga linna ja et sa oled neile juba ette lubanud, nii et auto on täis ja sa kahjuks ei saa teda kaasa võtta. Sellise taktika rakendamisel peaks ta vähemalt küsima õppima enne kui teatab, et tuleb kaasa. See, et ta enne ei küsi, saan ma nii aru, sind kõige rohkem pahandabki.

kusjuures raske ongi just see, et öeldakse laenad sõbrale raha , saad sõbrast lahti. alguses ei tundnud ma end ärakasutatuna kuid just viimasel ajal ja see tunne ahistab mind ,olen isegi valmis valetama ,et ei lähe ,kuid tegelikult ikka lähen. Olen mõelnud kui sõber ta ikka on jne.
mul on selle pärast teme käest ka raske seda raha küsida ,sest minu sissetulek on tunduvalt suurem ja tean et ei peaks põdema, sest mida ma teha saan, kui raha ei ole eluküsimus, kuid asi on ju puhtalt põhimõttes ja teise inmese austuses.
ma küsin talt seda raha järgmine kord ja ei põe, sest edasi on asi juba tema probleem, kui ei maksa käigu bussiga. aitäh ,sain aru et ei pea põdema, ma ei ole heategeja.

Mina küll oma sõbra käest raha ei küsiks, liiati veel kui rohkem teenid. Sõber on sõber. Ja tema jaoks pole mul ometi sellest kahju. Pealegi on minu sõbrad hästi valitud ja - heategu toob kaasa heateo - mudel toimib enesestmõistetavalt.
Sinul tundub tegu olevat rohkem tuttavaga.

tuleb nagu tuttav ette - sõbrannal on ka raha jalaga segada ja niisiis nõuab ta ka "kvaliteeti". mina püüan seletada, et lepiks ikka tolle odavama veiniga, aga kus sa saad. arve teeme pooleks, sest ka tal on põhimõte: oli mis oli, maksta tuleb võrdselt. mis sest et ta teenib (liialdamata) kümme korda rohkem kui mina.
raha küsimine on antud juhul kas sigadus või sõgedus. kui (raha)otseselt vaja pole, milleks leiutada põhimõtteid, mis ei luba lahke olla? kui sa sõbrannast lugu pead, tee märkus küsimise kohta, et kas ikka saab, ja unusta bensuraha. oleks siis nii, et sul endal ka kitsas käes... häbi sulle.

võibolla sõbrants teenib tõesti nii vähe, et sinuga tasuta sõit päästab teda bussipileti ostmisest tekkivast eelarveaugust ? endalgi üks selline tuttav. teen talle sarnastes oludes erandeid, mida ma teistele ei teeks. eks see tülikas vahel ole ja tunnen ka end vahel ärakasutatuna, kuid pähe istuda siiski ei lase. küsima võiks su sõbrants siiski õppida, et ei eeldaks, et heateod on iseenesestmõistetavad.

Kui sa nagunii sõidad, siis kulutus sul on nagunii sama. Kui sa teise käest üritad pool raha küsida, siis tundub see juba kasusaamisena.
Iseasi on, kui ta teises linnas end kuskile kohale laseb viia, mitte ei lepi sellega, kus sa ta maha paned.
Ja kui ta sulle närvidele käib, siis ära võta teda kaasa.

jätsin mainimata, et ega sõbrannalgi just elu peost suhu käi ikka on olemas auto,maja ,mees ja lapsed ja raha mida panka panna . võibolla olen tõesti kadakops kuid minu jaoks on asi põhimõttes. see on kaheotsaga asi : mina teeksin kulud pooleks nagu õiglane ,kuid tema kui käib minuga lõikab ju sellest ainult kasu ei pea maksma bussi EGA bensiiniraha.

ilmselt ei ole siin tegemist südamesõbrannadega ja kui see värk sind tõesti vaevab ja tüütab siis küsi julgelt autoistmeamortisatsiooni eest ka - saad tast kindlapeale lahti tõelistel sõbrannadel sellist probleemi ei saa yldse tekkidagi

ah, kust sa ikka leiad neid TÕELISI sõbrannasid, kellega ei tekki kohe mitte ühtegi probleemi. Kahtlen, kas selliseid üldse olemas on. Ära tee tühjast probleemi, küsi rahus bensiiniraha, ega see parem pole, kui mossi vajud või kui hoopis sõbrannat vältima hakkad.

Mul on olnud selline olukord. Kui ta on normaalne inimene, siis ta saab sellest aru. Ise ta sulle seda pakkuma ei tule, kuigi see oleks tema poolt normaalne, aga sina pead talle viisakalt mainima, et teeme bensuraha poolks. Selles pole midagi imelikku! Võta süda rindu ja lihtsalt ütle seda talle. Viisakalt, rahulikult, veenvalt ja arusaadavalt.