Shovinisti nurgake
Kikivarvakile
Ann 15. november 2001, kl 12.11 |
murel 15. november 2001, kl 13.00 |
kata 15. november 2001, kl 15.51 |
kiq 15. november 2001, kl 20.08 |
Tere!
Minul täpselt sama asi!! Närvidele hakkab juba tasakesi käima.. tekib juba tunne, et ta on minu suhtes täiesti ükskõikne.. homme võtan ta tangide vahele ja ütlen, mis ma asjast arvan!! Mitte küll ründavalt, aga siiski otsekoheselt, vot!! Ma loodan, et ma jälle härdaks ei muutu teda nähes.. oh miks me naised nii emotsionaalsed küll oleme? :))
kiq
Minul täpselt sama asi!! Närvidele hakkab juba tasakesi käima.. tekib juba tunne, et ta on minu suhtes täiesti ükskõikne.. homme võtan ta tangide vahele ja ütlen, mis ma asjast arvan!! Mitte küll ründavalt, aga siiski otsekoheselt, vot!! Ma loodan, et ma jälle härdaks ei muutu teda nähes.. oh miks me naised nii emotsionaalsed küll oleme? :))
kiq
Feliks 16. november 2001, kl 08.23 |
Tegelt ei saa aru..miks peaks naist ümmardama? Miks peaks koogutama talle ette taha, kas elementaarsest viisakusest ei piisa....iga suhe on vastastikune. Ma lodan, et saan siin eespool kirjeldajatest-muretsejatest valesti aru, ja nende mehed on tõesti lausmatsid, eks on unustand elementaarse. Kui mitte...siis mida erilist ümmardamoist naistel vaja?
Ann 16. november 2001, kl 08.55 |
Tarakan 16. november 2001, kl 09.18 |
Minu kui mehe vaatenurgast on nii, et seda hellitamist mõjutab suuresti sekselu kulgemine. Kui on nii, et ma pole kaua saanud ja naine tuim tükk, siis olen mina ka tuim. Kui aga naine annab mõista, et tahab mind ja on minuga seksuaalselt aktiivne, olen mina tema vastu hell ja tähelepanelik.
See tahtmine naise vastu hell olla peab naise poolt sütitatud olema.
See tahtmine naise vastu hell olla peab naise poolt sütitatud olema.
Ann 16. november 2001, kl 09.27 |
kata 16. november 2001, kl 09.54 |
To Tarakan
Tahtmine hell olla peab ikka inimese enda poolt tulema, mitte kellegi teise poolt sütitatuna. Ja miks ei võiks mees naist sütitada?
Pealegi võib ju seksuaalelu olla viimase peal, mõlemad sütitavad üksteist ja koos on hea olla.
Aga see teema sai alguse tegelikult sellest, et mees võtab naist iseensestmõistetavana. See tähendab, et naine on mehel nagu kogu aeg olemas ja sellepärast pingutama ei pea. Aga mees nagu tahab, et naine kogu aeg pingutaks. Oleks atraktiivne, võrgutaks meest ja samal ajal käib naine tööl ka, koristab kodu ja teeb süüa. Aga seda mees ei näe. Tal lihtsalt hea, kui kõik korras on ja soe söök laual ja riided puhtad.
Minul asi selles, et mees kohe üldse romantiline pole. Tegelikult olen ma sellega enam vähem harjunud, aga teatud situatsioonides teeb see haiget (nagu näiteks minu sünnipäev). Muidugi olen ammu loobunud talle etteheiteid tegemast, sest tean, et see midagi ei muuda. Ta lihtsalt on selline. Paljud naised üritavad oma mehes palju asju muuta, aga oma kogemustest võin öelda, et seda ei tasu eriti teha. Las tal olla omad veidrused. Peab lihtsalt õppima neid aktsepteerima. Selline üksteise turjal elamine, a la miks sa nii tegid ja mitte nii, mõjub suhtele laastavalt. Kooselus tuleb loomulikult kompromisse teha, aga teatud piirist ei tohi üle minna.
Tahtmine hell olla peab ikka inimese enda poolt tulema, mitte kellegi teise poolt sütitatuna. Ja miks ei võiks mees naist sütitada?
Pealegi võib ju seksuaalelu olla viimase peal, mõlemad sütitavad üksteist ja koos on hea olla.
Aga see teema sai alguse tegelikult sellest, et mees võtab naist iseensestmõistetavana. See tähendab, et naine on mehel nagu kogu aeg olemas ja sellepärast pingutama ei pea. Aga mees nagu tahab, et naine kogu aeg pingutaks. Oleks atraktiivne, võrgutaks meest ja samal ajal käib naine tööl ka, koristab kodu ja teeb süüa. Aga seda mees ei näe. Tal lihtsalt hea, kui kõik korras on ja soe söök laual ja riided puhtad.
Minul asi selles, et mees kohe üldse romantiline pole. Tegelikult olen ma sellega enam vähem harjunud, aga teatud situatsioonides teeb see haiget (nagu näiteks minu sünnipäev). Muidugi olen ammu loobunud talle etteheiteid tegemast, sest tean, et see midagi ei muuda. Ta lihtsalt on selline. Paljud naised üritavad oma mehes palju asju muuta, aga oma kogemustest võin öelda, et seda ei tasu eriti teha. Las tal olla omad veidrused. Peab lihtsalt õppima neid aktsepteerima. Selline üksteise turjal elamine, a la miks sa nii tegid ja mitte nii, mõjub suhtele laastavalt. Kooselus tuleb loomulikult kompromisse teha, aga teatud piirist ei tohi üle minna.
ann 16. november 2001, kl 10.07 |
Tänan kata, rääkisid mu mõtted välja.
Minu viimane opettumus: kümnes pulma-aastapäev. Jah, ta kinkis mulle võrratud kõrvarõngad....aga lilli mitte!! Mitte, et ta ei hooliks, mitte, et ta muidu möku oleks, aga lihtsalt ei pidanud enam nii oluliseks. Naised saavad aru, mida lilled meile tähendavad...
Minu viimane opettumus: kümnes pulma-aastapäev. Jah, ta kinkis mulle võrratud kõrvarõngad....aga lilli mitte!! Mitte, et ta ei hooliks, mitte, et ta muidu möku oleks, aga lihtsalt ei pidanud enam nii oluliseks. Naised saavad aru, mida lilled meile tähendavad...
Tarakan 16. november 2001, kl 10.16 |
tiina 16. november 2001, kl 10.17 |
Tarakan 16. november 2001, kl 10.18 |
Tarakan 16. november 2001, kl 10.22 |
tiina 16. november 2001, kl 10.25 |
Feliks 16. november 2001, kl 10.33 |
To Kata ja Ann: No kuulge...vat min aoma naisele lilli ei kingi ..lõikelilli eriti -iga kink on sümbol ja mida võiks sümboliseerida tapetud taim? See kõrvalepõikest.
Vist üldistate ja teete oma mehe najalt üldistusi meessoole...et kuna te pole rahul oma mehega, ei ole te rahul meessoga? Vaevalt ju..aga kukkus nii välja.
Mina tahn ennast kodus hästi tunda...ja ma saan ennast hästi tunda vaid siis, kui ka teised kellega ma kos elan, ennast kodus hästi tunnevad. MIngis võimlemispositsioonis alalõpmata olles onilmselt võimatu ennast hästi tunda. Ei nõua mina (ja ilmselt enamik meessoost) oma naisel tmiskit üle mõistuse käivat - puhtus enda ümber ja enda küljes, ei enam kui iseendaltki. Ja loomulikult võtan ma sellesama hästi tundimse juures abikaasat ku iiseenesestmõistetavat ja ei taha mingil juhul, et ka mind kui miskit erakordset nähtus kodus koheldaks....nautida stabiilsust, mida enamt tahta kodus, mis on mu ja mu kallmate kindlus, mu ja mu kallimate pesa.
Mis puutub kaaslase veidruste aktsepteerimisse - seegi on ju vastastikune...nii,nagu naisel tuleb harjuda mehe sokkidega (teadmata eesmärgiga tööriistu jnejne), tuleb mehel aktseptereida naise kummaliselt krudisevaid sukkpükse ja alalõpmata poolei kudumiskorvi, mis jälle jalgu jäi. Kooselu on teise aktsepteerimise ja väljakannatamise kunst.
Vist üldistate ja teete oma mehe najalt üldistusi meessoole...et kuna te pole rahul oma mehega, ei ole te rahul meessoga? Vaevalt ju..aga kukkus nii välja.
Mina tahn ennast kodus hästi tunda...ja ma saan ennast hästi tunda vaid siis, kui ka teised kellega ma kos elan, ennast kodus hästi tunnevad. MIngis võimlemispositsioonis alalõpmata olles onilmselt võimatu ennast hästi tunda. Ei nõua mina (ja ilmselt enamik meessoost) oma naisel tmiskit üle mõistuse käivat - puhtus enda ümber ja enda küljes, ei enam kui iseendaltki. Ja loomulikult võtan ma sellesama hästi tundimse juures abikaasat ku iiseenesestmõistetavat ja ei taha mingil juhul, et ka mind kui miskit erakordset nähtus kodus koheldaks....nautida stabiilsust, mida enamt tahta kodus, mis on mu ja mu kallmate kindlus, mu ja mu kallimate pesa.
Mis puutub kaaslase veidruste aktsepteerimisse - seegi on ju vastastikune...nii,nagu naisel tuleb harjuda mehe sokkidega (teadmata eesmärgiga tööriistu jnejne), tuleb mehel aktseptereida naise kummaliselt krudisevaid sukkpükse ja alalõpmata poolei kudumiskorvi, mis jälle jalgu jäi. Kooselu on teise aktsepteerimise ja väljakannatamise kunst.
crissu 16. november 2001, kl 10.34 |
tipsi 16. november 2001, kl 10.39 |
pille 16. november 2001, kl 10.43 |
heidi 16. november 2001, kl 10.46 |
ann 16. november 2001, kl 10.49 |
Tarakan 16. november 2001, kl 10.51 |
jaan 16. november 2001, kl 10.59 |
Kuulge naised, kui te olete yhe mehe juba endale saand (ok noh seotud) siis oleks see ebaromantiline pool ju pidand silma j22ma, mitte nii et oi milline yllatus ei taipagi lilledega kogu aeg lipata. Naised ju ootavad mehi pidevalt koju pisikeste kingitustega ja n2itavad uusi sexikaid sukki(etc), et mehe silmi s2rama panna. *grin*. St et mehi on igasuguseid ja lepi oma mehega nagu ta on v6i ytle talle et kalli, ma tahan lilli, ma olen ju nii armas Sulle ja kyll mees sulle neid toob. Mehed pole m6ttelugejad ja töö tapab.
Feliks 16. november 2001, kl 11.00 |
kata 16. november 2001, kl 11.02 |
To Feliks:
paha on nii öelda, et mina oma naisele lilli ei kingi, sest sinu arust on sümboliseerib see ... (ei tea mida). Kingitusi, s.h lilli tuleb ikka kinkida sellest lähtuvalt, mida teine sooviks saada, mitte mida sina mingist kingisoovist arvad.
Võib-olla on asi tõesti selles, et sinu naisele pole lilled olulised, aga äkki on. Seda sa nagu ei maininud, äkki küsi tema käest. Ja ega tõesti ei pea siis alati lõikelilli kinkima, tänapäeval on kõik lillepoed nii huvitavaid potitaimi täis.
Minu mehel sama asi, tema jaoks pole lilled ega kingid olulised ja sellepärast ei kingi ta ka mulle eriti midagi. Aga nagu ma ütlesin, peaks vahest oma ego maha suruma ja tegema teisele heameelt. Mitte et ma mingeid kallihinnalisi kingitusi ihkaksin, aga vahest oleks ma tohutult õnnelik, kui ma kasvõi ühe õiekese saaksin. On selles siis tõesti midagi halba?
paha on nii öelda, et mina oma naisele lilli ei kingi, sest sinu arust on sümboliseerib see ... (ei tea mida). Kingitusi, s.h lilli tuleb ikka kinkida sellest lähtuvalt, mida teine sooviks saada, mitte mida sina mingist kingisoovist arvad.
Võib-olla on asi tõesti selles, et sinu naisele pole lilled olulised, aga äkki on. Seda sa nagu ei maininud, äkki küsi tema käest. Ja ega tõesti ei pea siis alati lõikelilli kinkima, tänapäeval on kõik lillepoed nii huvitavaid potitaimi täis.
Minu mehel sama asi, tema jaoks pole lilled ega kingid olulised ja sellepärast ei kingi ta ka mulle eriti midagi. Aga nagu ma ütlesin, peaks vahest oma ego maha suruma ja tegema teisele heameelt. Mitte et ma mingeid kallihinnalisi kingitusi ihkaksin, aga vahest oleks ma tohutult õnnelik, kui ma kasvõi ühe õiekese saaksin. On selles siis tõesti midagi halba?
veera 16. november 2001, kl 11.23 |
Lisa postitus