Eestlastel on nii, et palju on üksikuid inimesi, kes tahaksid kellegagi tuttavaks saada, aga meie kombestik ei luba kuidagi lihtsalt minna ja tutvust teha, peetakse nagu halvaks tooniks või ma ei tea.... Venelastel on see asi nagu lihtsam ja ka välismaal olen kohanud olukorda, et kohvikus tuli minu lauda kena mees ja ütles naeratades, et soovib minuga tuttavaks saada. Miks me ei võiks samamoodi hakata käituma?

MIks mitte..osad käituvadki nii:))) Käitu kah..ja mis sest, mida teised (kes need on?) arvavad:)

No mul on vist liiga elav fantaasia, niiet kujutan ette seda kohkunud mehenägu ja üllatusest suuri silmi ja nõutusest lahti vajuvat suud kui ikka astun tänaval ligi ja ütlen, et niih, kena mees, ma tahan teiega nüüd tuttavaks saada.... :) Eks ta kokutama kukub, pobiseb ilmselt vastuseks midagi ajapuudusest ja teeb nii kiiret minekut kui jalad võtavad... :) Pärast sõpradele räägib, et üks l... või hull ajas tänaval ligi... :( Ja ongi kogu lugu.

Feliks
Vaat meil on raske siin seda teha, kuna eesti mehel on selline naljakas komme esimese mõtete lahknevuse või probleemi puhul kohe käratada, et "igavene l... sihuke, kes see oli kes ronis mulle esimesena külje alla??? mina põle sind tahtki!".
:)

Arvaksin, et tutvumiseks võib ettepaneku teha küll. See on ju ettepaneku tegija julgus ja otsus ja valik. Aga see ettepaneku tegemine peaks sisaldama ka valmisolekut eitavaks vastuseks. Eitavat vastust kartes ei tasuks küll sellisel viisil hakata tutvust sõlmima.
Seda kaaludes peaks olem igal ühel olema selge, kas selline tavatu tutvuse sobitamise viis talle sobiks või mitte. Arvan, et see ei ole kinni sellest mis soost on ettepaneku tegija vaid eelkõike tema valmisolekust võimalike vastuste variantide osas.

Nii palju kui mina oma meestuttavatega sel teemal rääkinud olen siis peaaegu kõik olexid meelitatud sellisest naisepoolsest algatusest, ent vähestel on külma närvi selline kompliment viisakalt vastu võtta.
Mina sinu asemel küll risti ette ei lööx - mix asjatult aega raisata ja loota - võid sattuda matsi otsa ent võid ka õnne elux ajax leida...
Proovi! Ehk ei olegi nii hirmus.

MIna oleks kull nous sinuga tutvuma sellises stiilis, selles ei ole midagi taunitavat, pigem meeldiv. Tutvumine on nagu rohkem diskussiooni alustamiseks, mitte aga kulge loomiseks.

Just nädal aega tagasi tuli jõusaalis minu juurde üks noormees ja küsis, kas me ei võiks tuttavaks saada. Tõepoolest, see tuleb siin Eestis nagu välk selgest taevast--nii imelik. Ütlesin noormehele hästi viisakalt ära ja siis tekkiski mõte, et ehk pole selline lähenemine Eestis kombeks, sest inimesed on nii mornid ja küsijale öeldakse halvasti. Noormees oli nii närviline, et kui ma talle vastu nähvanud oleks, siis oleks see küll viimane kord kui ta kedagi niimoodi kõnetab. Olge hästi kenad inimeste vastu kui nad teile lähenevad, isegi siis kui teile pole huvi nendega tutvuda!

Hei

Minu meelest on Stiq lähenemine täiesti mõistetav: ka EI ütlemiseks peab valmis olema, aga ... :). Milline mees/naine ütleb "jah" ja suhtub tutvumispakkumisse kui komplimenti? Juhul, kui sulle meeldivad pigem introvertsed inimesed, siis ei ole see hea mõte ... Introverte ei tohi niimoodi ehmatada - nad ei jõua reageerida ja ootamatu olukord tekitab neis hirmu. Nalja võiks ju teha ja vaadata, kuidas inimene hakkab suure hirmuga mööda seina üles ronima :). Naljakas, aga ebaeetiline ...

Olles ise ekstravert, suhtuksin tutvumisse kui komplimenti ja oleksin meelitatud :). Samas sõltub olukorrast: kui mul tõesti on kiire (nagu mul seda tavaliselt on), siis ei tuleks tutvumisest ikkagi midagi välja. St minuga näiteks on pea võimatu tänaval tutvuda ... Kohvikus ehk jah (sõltuvalt meeleolust). Mulle tundub, et vähe on neid, kes longivad mööda tänavat.


Kaits

PS: inimesi ei saa jagada kaheks: introvertsed (sissepoole pööratud) ja ekstravertsed (väljapoole pööratud). Mõni on introvertsuse-ekstravertsuse skaala ühes otsas, teine teises, kolmas näiteks kusagil keskel jne ...

Nojah, aga Kaitsi teooria järgi siis introverdid jäävadki seina mööda käima ja extraverdid madistavad omavahel, või?
Üx täisvereline extravert ikka ju peaxki ühele kergelt uudishimulikule introverdile ju hästi sobima?!
Äraleierdatud "vastandid tõmbuvad" stamp on siiski päris elamiskõlblik variant, minuarust.
Ise olen üsna kuumavereline ja kui abikaas sama vulkaaniline
olex siis asi ilmselt lõpex fiaskoga.
Taimile julgustusex - minu abikaas nr.2 on puhtalt minu isikliku initsiatiivi ülesnäitamise tagajärg.

Ma olen miskipärast peaaegu kindel, et selliselt tutvuma minnes, arvestades meie inimeste tavasid ja eelarvamusi, on vastus eitav. Õige jutt, et selleks peab valmis olema, aga kui on peaaegu et kindel see "ei", siis nagu ka ei ole mõtet torkima minna. Ega see ju minejale kerge samm ole. Kas tunnete palju selliseid minejaid? Näete, isegi siin vastanute seas on juba palju neid, kellel 99% "ei" ette varuks.

Tutvumine endaalgatuslikult on OK, aga kulla naised ja mehed vaadake kõigepealt peeglisse ka.

Kas Kristjan tahab sellega öelda, et kui sa ikka miss Estonia ei ole, siis ära tule tutvust sobitama?

no sellise tutvuse sobitamise liigi puhul on jah nii, et välimus on see esimene, mille järgi oma vastuse sead. kui on ikka täielik tont, siis andke andeks, pole huvi. muidugi, sisemine ilu, blaa blaa, aga kui juba nii ekstreemset teed on mindud...ise ma vist oleks õudselt meelitatud sellisest pöördumisest ja vähemalt ühe korra kohtuks inimesega, kui ta on igas mõttes meeldiv. edasine suhe on juba küsitav.

minu meelest olex vägagi lôbus ja tore, kui môni meeldiv tyyp ytlex, et tead, tahaxin sinuga tuttavaks saada. minuga on isegi selline asi paaril korral juhtunud ja seda Tallinna vanalinnas, mitte kuskil välismaal. Yhest sellisest tutvusest sai pikaks ajaks hea sôber. Loomulikult on alguses nii, et kui keegi kontvôôras astub ligi ja ytleb, et teate, tahax teiega tuttavaks saada, siis tuleb see nagu välk selgest taevast ja vôtab kohe kohmetuks, aga mina vist olin samuti yllatunud ja siis vastasin, et mix mitte, et lähen just teed jooma (mida mul tegelikult plaaniski polnud yldse) ja kui soovi on, vôib tyyp seltsiks tulla ja nii läkski.

Jah, minuga on ka mitmel korral lausa tänaval tutvust sobitatud. Kõik olid välismaalased. Itaallane, prantslane ja hollandi juut. Nagu anekdoodis. Kusjuures selle prantslasega suhtlesime kaua, vahepeal elasin isegi prantsusmaal.

See on tõesti natuke ootamatu olukord, kui võhivõõras ligi astub ja tahab tutvuda. Minuga on seda korduvalt juhtunud. Ja ma tunnistan, et olgu see mees kuitahes võluv või šarmantne, ei usalda ma selliseid tutvumisviise, kuna tahaksin siiski enne otsest kohtumist temast mingi mulje kujundada. Olenevalt pöördumisviisist olen püüdnud viisakalt ära öelda. Kas vabandan, et kiirustan parasjagu kuskile, ootan kedagi või miks ka mitte: "Mul on parasjagu üks mõte pooleli, mille tahaksin omaette lõpuni mõelda." Tavaliselt ei järgne sellele ebameeldivat reaktsiooni, vaid vastuvabandus või naeratusega öeldud "Ehk siis mõni teine kord?"
Võib-olla hoidun sellistest kontaktidest võhivõõrastega seetõttu, et mu igapäevaelu ja töö on niigi täis suhtlemist. Ei taha ega jaksa siis juhuslikkusele rajanevat lisasuhtlemist enam. Hoopis teine asi on tutvuda näiteks reisil olles, kus tead, et pead nagunii nende inimestega mingi aja koos veetma ja hiljem saad ise valida, kas soovid ka pärast reisi kellegagi neist suhtlemist jätkata.
Kena mälestus on mul jäänud ka neist kordadest, kus täiesti võõrad noormehed on tänaval lilli kinkinud. Kui seda tehakse meeldiva hoiakuga, siis saavad nad ka minult naeratuse ja mõne lahke tänusõna.

Aga kui hästi mõelda, siis on ju tantsupõrandal kohtumine/tutvumine ju sama juhuslik kui tänaval või kohvikus vms. Aga näe, on kombeks, et tuleb võhivõõras mees, kutsub su tantsima ja sa enamasti lähed ning kohe lausa tema "käte vahele".

Hommik!
Hääd inimesed.Keegi pole kohe kellegiga tutta..enne seda on ika võhivõõrad oldud. Kujutage ette situatsiooni, kuidas saadakse tuttavaks...tavaliselt sis inimesi seob kas mingi kolektiitöö-, õpi-,kursuste-, perekondlik. jnejnejne) Ikka tuleb kelegil teha esimene sõna(pilk, käesirutus, mis iganes). Meie traditsioonide järgi ei tohiks naine kohe mitt emingil juhul olla see esimene, kes selle liigutuse teeb...miski teadmata müüdi järgi on ta sii slitsi noime kandmist väärt. On ikka või? Ja kui mees on esimese liigutuse tegija - et tema on siis...kes?
Usun siiski, et tegemist on müüdiga. Ei pea esimese liigutuse tegemisel kohe austama teemal "keppi tahad", saab ju huvi tunda mill iganes vastu...alustage lihtlabase enesetutvustamisega, looge usalduslik õhkkond ja selgitage, et mispärast te sellise läenemiskatse tegite. Ise olen täiesti häbenemata sedasi korduvalt lähenenud ja pole mind kordagi keegi kuhugi pikalt saat...kui siis mõni üksik kord..ja kui aus olla...ega siis pole kahetsenud kah:)
PS! "Ei" ütlemiseks ei pruugi olla põhjus, et ta ei soovi teiega tutvuda..põhjus võib oll aka palju proosalise, seda pole mõtet endale ette kujutada, panete niikuini metsa)

Hommukut Feliks!Kena,et kõik minu mõtted ilusti hommikul kirja paned...aga see keppi küsimine nii erndlik ka ole...need harvad korrad,kui ei ole viitsinud(või aega vähe)pikalt moosida,on vastus alati positiivne olnud.Ja ka minu käest on võõras tüdrukinimene küsinud ja posiitiivseks vastuseks on minus ikka isast (ja tervist,ja aega)jätkunud.Ilmselt olen suht hää inimene,mis muidugi kaugeltki ei tähenda ,et ma ainuke ei ole!Lihtsalt selline nunnu ja abivalmis,sry!

Hommik Piloot!
Ma vist ei ole nii nunu" ja "abivalmis"....seksi ettepanekuga oleksin ma mõnevõrra ettevaatlik küll:))
KUskil siinsamas kõrvalfoorumis tegi keegi Igel kellgile ilmselt Mehikesele ettepaneku tuttavaks saada..ja mehike ei saat sugugi Inglikets pikalt kuhugi kaugele ja ei vastand kah aint "möh!" MIda me sellest võime järeldada? -Ikka seda, et mu eelmine väide on tõestust praktikas leind:) Ja kes ei julge (taha, viits, mis iganes) siis....leide endale seletus miskist kumalisest ühikonnast ja tavadest ja krt teab mllest ja nutke oma knnu otsas edasi:(

A mingi ettekääne peaks vist ikka olema? Ise olen tutvunud vabaõhuüritusel vetsujärjekorras, välismaalasele teed juhatades, rahvusrmtkogus noormeest aidates. Päris nii et "saame tuttavaks" pole küll olnud.

:)) loll on see kes põhjust ei leia:))

Vot jah, ikka teatrit tuleb natuke selle asja ümber teha, mis sest, et sisu ja mõte on otseütlemisega samad... :)

Põhjus-põhjus? noh, piloot läheb ja küsib kohe seksi, ongi põhjus. Kummalisel kombel ma isegi usun, et see võib teatud tähtede seisu puhul õnnestuda. Kui järgi mõtlema hakata, on ehk minugagi juhtunud?

No tere-tere...kust te siis oma tuttavaid hangite. Kõik on ju kunagi võõrad olnud. Absoluutselt vaba suhtleja, mõnega jätkub juttu ainult kauemaks. Ja kui tuju sant, siis ei suhtle. Eeh...isegi naeratus on suhtlemine võhivõõra inimesega. Nomaeitea, vahet ju pole, kui on aus küsimus, saab ausa vastuse ka. Piloot näiteks...ic:)

mari: nunuu

Mind huvitab mis jõusaalis see oli ja kas hommiku poole või õhtu poole.