Mul on suur mure. Olen juba 4 aastat abielus vapustavalt kauni pikajalgse jumalannaga. Esimesed aastad olid nagu muinasjutus:tegime voodis kõike ja olime õnnelikud. Viimased kaks aastat on aga pilt hoopis teine. Naisuke lihtsalt ei taha enam. Ise ta vastab, et tunneb et tema jaoks kord nädalas on täiesti piisav.Olen küll uurinud, kas seks ei meeldi talle enam või ma ei suuda teda rahuldada nagu enne. Aga ei!Jutu järgi oleks nagu kõik korras:ta ütleb, et naudib seksi endiselt (mida ma ka ise hooman)aga lihtsalt ei taha enam nii palju.Ta püüab tuua kõikvõimalikke ettekäändeid, et kordade arv kuidagi ei suureneks:küll oli täna tööl halb päev, küll on ilm halb halb, küll väsimus kallal, jne.jne. Fantaasiast tal puudu pole. "Süüdi" on ka minu sõbrad, tema vanemad ja lihtsalt halb ajastatus.Kõik olevat alati naise psüühikast sõltuv, ütleb temake. Olen proovinud kõikvõimalikke nippe:toon lilli, korraldan kodus küünlavalgusõhtuid tema lemmiktoiduga saateks kallid veinid, käitun nagu ideaalne mees naisteromaanist, olen tähelepanek ja hell.Aga ka tema pole loll. Ta juba teab, et kõik see on tegelikult eelmäng ja aimab, mida talt ootan. Lõppkokkuvõttes pole ikkagi tolku.Olen talle kõik need aastad truu olnud, kuigi ööseti näen unes end vahekorras teiste naistega. Ka temake on mulle truu (alguses küll kahtlustasin, et tal ju peab olema keegi teine, kuid ükski kahtlus ei leidnud kinnitust.Ka on igas muus suhtes näha, et ta tõesti must hoolib!)Olen õudses olukorras. Olen juba varsti seksi eest nõus maksma (olen päris hea järjel firmaomanik), või lantima ükskõik keda, sest kord nädalas on mulle tõesti väga väga vähe!Palun kirjutage oma kogemustest, kas selline asi saab tõesti tõsi olla? Mida ma peaks tegema, armastan teda väga aga ilma ka enam olla ei jaksa!

naisel on lihtsalt hasart kadunud, pikema kooselu puhul jagad juba igast liigutusest, pilgust jm.sellisest ära mis mehel mõttes, nagu pähe õpitud. naisel on vaja ehk spontaansust, kus ta ei oska arvatagi, mis mõte sul tegelikult on, ega alati pole vaja tohutult pikka eelmängu vaid asi lihtsalt käsile võtta.

täiesti tuttav -ise naisterahvana võin öelda, et ka mul ananaloogiline olukord sinu naisega. kooselu alguses tõusime mehega voodist üles ainult selleks, süüa ja tööl käia, aga nüüdseks peale seitsmeaastast kooselu jätkub mullegi ühest-kahest korrast nädalas. ei tea, kas sai alguses liialdatud:P või milles küsimus, aga nii see lihtsalt on. kusjuures kvaliteet ei ole sellega seoses mitte langenud, pigem tõusnud. ja tunduvalt. kusjuures esineb sagedasema intervalliga perioode ka mingite ajavahemike tagant (aga mitte küll väga tihti).
ja ära piina teda kogu aeg pealekäimisega-sellega võid asja hoopis nahka keerata. nõu Sulle ei oska muud anda, kui kannatlikku meelt, küll temalgi tekivad tihemini-tahtmise perioodid.

Kas on kindel, et ta on rahul seksiga? Minul oli näiteks nii, et pärast pooleaastast kooselu võisin sekundipealt öelda, kuhu mu mees käe järgmiseks paneb. Ühesõnaga, spontaansusest jäi väheks. Minu meelest seksist rääkides on väga mugav võrrelda seda toiduga. No ja näiteks kui on iga päev hakklihakaste, ei söö ju nii palju, kui iga päev oleks ise toit. Ja siis kahanes ka minu seksiisu tunduvalt. Võibolla su naine pole millegagi rahul, aga peab sellest rääkimist piinlikuks?
Tõenäolisemalt pole ta lihtsalt nii kõrge libiidoga kui sina. Kurb, aga pole midagi teha. Püüa igaks juhuks siiski rääkida temaga põhjustest. Kas oled kindel, et seni on ta avameelne olnud?

Ära pressi nii palju! Varsti ei saa naine siis ka enam "jah" öelda, kui tõesti tahab - harjumus kõrvale hiilida on sees (oma kogemusest tean). Kui kogu aeg on tunne "ma PEAN seda tegema", siis see on kõige kindlam viis tahtmist tappa. Minu abikaas võttis hoo maha - nüüd käin ise teda võrgutamas! Kannata natuke!

Aja jooksul tekib abielus harjumus. Naine vajab kirge. Tean omast käest, et kui armun, tekib ka tahtmine seksiks. Meestel kuuldavasti pole see tahtmine südamega niivõrd seotud kui naistel.

Proovi ise jätta vahe sisse. Ära mõnda aega ise küsi. Lase tal ise küsima hakata.

Minu kaastunne. Ja pole vahet, mis on põhjus...selle kõrvaldamiseks ju pead jah selle selgeks tegema....aga nagu sa tabavalt ütlesid - asi on kinni psüühikast. Järelikul ton võimaus, kas seda psüühikat mõjutada või loobuda selle mõjutamises..kumbki ei kõla hästi.
Niisiis - lepi paratamatusega, ole valmis kõigeks ja katsu asja taluda - taluda kas koos või eraldi. Kui see "külmus" läheb üle, siis ta läheb üle, kui ei lähe...siis ei lähe.

Sama mure, ja nimelt endaga.
Kolm aastat tagasi, kui oma mehega tuttavaks sain, jõudsime me isegi kahe loengu vahepeal ühikasse põigata, olgugi, et vaid 20 minutit oli aega! selline periood kestis umbes pool aastat. siis ma hakkasin aru saama, et midagi on puudu. Vahepal teesklesin niisama, et lõpp hea oli. Kuid endas rahutus ei kadunud. Hakkasin kurma, et tahaks nagu midagi veel. Proovisime igat moodi ja igal ajal. Ma ei saa vaginaalset orgasmi. Kliitoriga-- iga kell. Nüüd te ütlete et stimuleeriga kliitorit piisavalt ja asuge siis vahekorda, et küll siis tuleb. No vot ei tule. Või tuleb "pauk" enne ära kui veel kliitoriga tegeletakse.
Mees on murelik, tahab voodis kõike teha, et vaid mul hea oleks, no ma ei oska ennast ega meid aidata.
Samas käib juba närvidele ka et iga kord kui voodisse poed, mõtled et kas täna ka üritame, samas teades, et ega täna ka mingeid erilisi muutusi ei too. Nüüd te ütlete, et pidage vahet ärge üritage kogu aeg! ega me saagi, mehe töö viib teda nädalas paar päeva linnast ära.
Teine mure hakkab juba ka tekkima-- äkki hakkab mees teist naist tahtma, kellega ei pea kogu aeg püüdlema ja muretsema(pärast sügavalt ohkama kui jälle "ei tulnud")

...et juba kõik teate,mis mina sellest arvan? Ja õieti arvasite,loodus tõesti ei salli tühja kohta.Tegelikult,seda hr.Muumitrolli kirja lugedes arvasin,et see on ennem provokatsiion,kui hädaldamine...sry!Eks iga üks oma rikutse...jne!

Sinu naisel on keegi teine - tõenäoliselt. Siis kui keegi teine on mõtetes, siis on raske küll partneriga seksida.

Ei aita siin pingutamine ega rahule jätmine. Kui alguses hormoonid möllasid ja süda puperdas sees, siis teistmoodi enam ei kujutatagi ette. Kui rahuldust tahad saada, mine otsi teravaid elamusi, mis panevad adrenaliini kosena voogama. Rahustab keha väga hästi maha. Tulemus võib olla isegi parem kui tavapärase seksi puhul. Soovita naisele kah, aga suure tõenäosusega laidab ta selle mõtte maha.

Kui ta ise ei taha siis sind võib ta ju ikka rahuldada, kas siis oraalselt või käsitsi.
Või keeldub ka seda tegemast?

Minul oli ka üks boyfriend vapustavalt kaunis pikajalgne jumal. Tema jäi ka 5 aastaks nii külmaks, et ei tulnud korda nädalaski meelde. Ehk on probleem kehakujus?

väga tuttav tuleb ette
ainult et mina olen see naine, kes enam ei taha
ja tean ka täpselt miks ja ka seda, et oma mehele ma seda ytelda ei oska/saa/julge, mis iganes.
asi on selles, et mul juba ette kaob ära igasugune isu midagi teha, kuna ma täpselt tean, et nyyd hakkab pihta. Ta on nii õrn ja hoolitsev alati. Kohutav. Miks ei võiks ta vahest lihtsalt rynnata ootamatult ja veidi vägivaldselt?
Mul pole vaja mingit eelmängu, ma tahan tunda, et ta tõesti TAHAB mind, see on parem kui tuhat eelmängu.
(ja ometi alguses tegi ta nii ilma etteytlemata, KUHU see kõik kadu`????)

Naine häbeneb õelda,et ei saa orgasmi.

Mannu

Proovige teisi asendeid, näiteks - naine peal.

mu meelest on asjade selline käik kooselus/abielus täiesti loomulik. selge see, et alguses ei saa voodistki õieti välja ning hiljem kirg jahtub. aga see ei tähenda ju veel armastuse lõppu, kui igal õhtul ei kepita....millegi pärast ei usu ma, et aastakümneid õnnelikult abielus olnud inimesed iga jumala päev keppi teevad. samas ma ei kahtle, et kui nad seda teevad (kasvõi korra nädalas või korra kuus jne), siis teevad nad seda kvaliteetselt, nii et ikika mõlemal on hea.
olen ise teist aastat abielus ning ka meie ei krõpsa enam nii tihti kui varem. aga samas, meie kooselu läheb aina paremaks, mõistmine suuremaks jne.

Tänan kõiki vastajaid. Lisan nats selgitusi.

TO Kenny,tuttav, üleelanu, kiku, abikaasa, inks, ulla-
selge see, et aastatega kirg kaob, mul on ta aga õnneks/kahjuks alles veel.Olen proovinud olla nii spontaane, kui veel võimalik:võtnud ootamatult, püüdnud olla küll raju ja kirglik, küll hell ja romantiline, küll pikka küll lühikese eelmänguga.Ei ole ma iial fantaasiapuuduse üle kurtnud.Kui tal on "see" õige päev sujuks seks ka siis kui ma üldse ei pingutaks - "valel" päeval pole tolku millestki.

TO piloot - see ei ole nali ega teemaga provotseerimine, minu abielu on tõesti ohus!

TO inks - olen proovinud teha nägu et mul on ükskõik, temake tahab ikka ainult siis, kui tahab ja see on kord nädalas.

TO mannu, marina - orgasmi saamisega pole temakesel kunagi probleeme olnud - oleme sel teemal juba tutvuse algul avameelselt rääkinud.Ka tema on rohkem klitoraalse orgasmiga. Teame mõlemad õigeid nippe ja alati rakendame neid - probleeme ei tekita see meis kummaski.

TO kis - keeldub jah, kui pole "see" päev ei loe ei tema suu- ega minu keelekas.

Ja kui sina sel päeval ei taha, kas siis jääv üldse nädal vahele, või lükkate siis järgmisele päevale?

Aga kuidas muidu läbi saate - naerate, räägite, kallistate?
Praegu jääb mulje et sina armastad aga tema enam mitte...
Kas sel teemal olete ausalt rääkinud, oled talle samamoodi selgeks teinud et vajad rohkemat või muidu...

TO inks, kis -
olen sunnitud mitte juhust käest laskma, tean, et järgmine kord on muidu nädala pärast. Tunnete väljamängimisega on temake juba algusest saati kitsi olnud, kuigi naljatleme ja flirdime küll.Armastus on tal vist otsas nagunii, kuid mingid tunded on ikka alles (hoolitsus, tähelepanelikkus).

ausaltöeldes naisena tean ma et sellist asja juhtub. Kõik on ideaalne aga no lihtsalt EI ole isu ja kõik on nii argipäevane, et ei viitsi ka eriti pingutada...
Armastad oma kaasat üliväga, aga pole seda adrenaliinitaolist keemiat enam ja sinna ei ole midagi parata.
Kui mees hakkab nõudma siis on täiesti hull, kuna see ajab viimasegi isunatukese pealt ära.
Ei aita ka lahusolemine, kuna siis kaob pilk uute ja huvitavamate peale ära.
Kulla mees ... oled lõhkise küna ees...kuigi see pole hea soovitus ja endale ei tahaks ma kunagi et mees sellise tee valiks, aga sa pead sexi ka kusagilt mujalt otsima...

Et see muutuks...kui pole aidanud küünlavalgusõhtud ja kingitused ja kõik muu selline, siis ei aita miski...

Oled sa rikas? Järsku on ta sinuga vaid raha pärast? Kole küll kui nii on.
Muidugi juhul kui sina kosisid ta vaid välimuse pärast ära siis oleks ju kõik hästi, aga tundub et sina ikka armastad...
Kui lapsi pole siis ehk tasuks leida armastav teinepool...

Kulla k

See kui keppi väga harva saab, võib sageli armastuse lõppu tähendada. Ja tähendabki - nähtud selliseid juhtumeid ja kogetud.

Armastus ja kooselu tähendab seda, et sul on hea. MIlleks siis see muidu? Aga kui keppi ei saa, siis pole heaolemisest juttugi. Mu oma naine on mitu korda öelnud, et on ikka käitumisest näha küll, kui ammu saanud pole - närviliseks ja pahuraks teeb.

Ja pealegi - üksteisemõistmine ja teisega arvestamine ja muud mõnusad kvaliteedid mis ajapikku tulevad, ei tähenda seda, et need seksi arvelt peaksid tulema.

Ei kujuta küll ette olukorda, et sinu jaoks on kindel nädalapäev (sain ma õieti aru?). Uuri välja, mida ta ülejäänud nädalapäevadel teeb? Millal koju tuleb ja kus käib. See on küll madal, nuhkimine, kuid graafiku järgi kepi tegemine viitab, et siis lihtsalt on sinu kord.

Oh, miks küll pole Muumitroll minu mees! Ma sulaks juba lillede kinkimisest, küünlavalgusõhtust saaks lihtsalt orgasmi, sexi poleks vajagi ... Ja seksi tahaks ma ka rohkem kui minu mees, aga no ta on muidu tore, olen end kohandanud, kuigi algul oli raske oma vajadusi alla suruda.
Aga sina, Muumitroll oled vist kokku sattunud mingi külma blondiiniga, kes sinuga (peamiselt) raha pärast.

TO kis, inks -
kui abiellusime olin pigem vaene, seega ei olnud algus küll raha pärast. Ei ole kindel nädalapäev, lihtsalt vahe on nii 6-8 päeva.

Mis sa arvad kuidas ta suhtuks kui saaks teada et sa regulaarselt bordellis käid?

Äkki on ta päevatööst lihtsalt väsinud, kui need kepipäevad langevad näiteks nädalavahetusele. Kas aitad teda kodutöödes või peab ta õhtul peale tööd veel nõusid, pesu pesema, koristama ja järgmiseks päevaks toitu vaaritama?