Räägin situatsiooni mis oli ühe minu hää sõbraga.

Nimelt semmis ta mõnda aega tütarlapsega, keda võttis endaga igale poole kaasa ja tüdruk tuli ka. Nad said hästi läbi, suudlesid, naisterahvas rääkis kui väga talle see sõber meeldib jne. Nad magasid isegi mitu korda koos ja tüdruk lasi ennast kabistada ja kabistada ja rippus poisil kaelas jne aga S E X I ei andnud. Poiss aksepteeris ja ei hakanud midagi vägisi võtma ka kuigi tundis ennast vägagi ebakindlalt nii et lõpuks pani ta ühel peol tüdruku fakti ette et kas teeme või aidaa.

Sellepeale andis tüdruk kätte.
Õhtul mindi poisi juurde ja tehti sexi. Purjakil peaga ei tulnud muidugi midagi eriti välja, aga kui poiss hommikul uuesti üritas, siis jälle pipardati ja ei tahetud.

Peale seda õhtut ei helistanud poiss tüdrukule pool aastat ja kui siis helistas tuli tüdruk jälle ühele üritusele kaasa kus jõi ennast purjakile ja rääkis kõigile kes vähegi kuulda tahtsid, et tahaks seda poissi oma lapsele isaks ja vaatamata sellele, et peale armatsemist poiss pool aastat ei helistanud ARMASTAB ta teda ikkagi.
Koos voodisse jõudes kordus jällegi seesama asi...

Poiss ütles sellepeale, et AITAB, isegi kui tal olid tunded ei kannatanud ta sellist mängimist välja. Tüdruk ei selgitanud mitte midagi...
Asi lõppeski tüdruku südamevaluga, sest meespool tundis et temaga on manipuleeritud ja kadus viimanegi tunderaas...

Küsimus... miks mängida????

Ilmselt on tegu verinoorte inimestega...

Või polnud tunded tegelt tunded, ehk su sõbrannal olid muud mõtted peas ja kui vanad nad siis on ?

See ei ole kõik nii lihtne nagu paistab. Isegi umbes samamoodi käitunud nagu mainitud neiu. Kutt väga-väga meeldib, aga magada ei taha - viimasel hetkel (minutil) tuleb mingi blokk ette...mingi psühholoogiline värk vist.

oli küsimus vanuste kohta.
Vanused vastavalt 22 ja 25
Kumbki polnud süütu ja ei näinud meesterhvast-naisterahvast esimest korda oma elus...

See tüdruk pidi väga noor olema või oli poiss tal esimene, sellest ka puht psühholoogiline barjäär + kodust kaasa saadud moraalinormid, et enne kui lapsed, enne abielu ja no sex.

Selline lollitamine peletab ju iga norm. kuti minema. Olen isegi a'la samas olukorras jooksu pannud. Keegi ei taha ju endale problemaatilist ega kiiksuga pruuti. Kui juba tutvuse algus on nagu psihho filmist, ongi ainus variant ruttu uttu tõmmata.

Vat min akah ei saa aru, miks mängida kättesaamatut. KUi olla siis olla kättesaamatu, et äkki on miski põhimõte...aga olgu siis ka purjuspäi. Neid joomasena julgeid ja tegijaid on ennegi nähtud:(

Feliks - käi põrgusse!

To : (punkt) tule eest ära....:))

Aga v6ibolla on tydruk biseksuaalne,s.t.ehk alles otsib endas vastust,kummad on paremad/mehed v6i naised!?Nii l66bki p6nnama.Nagu 6eldakse>vaim on valmis,aga ihu on n6der.

Tüdruk ei ole ka bi-seksuaalne.
Lihtsalt täiesti arusaamatult rääkis ühte asja ja käitus teisiti. Normaalsel juhul inimene enamasti ütleb milles asi a'la ei taha kiirustada või et ei taha hääd sõprust ära rikkuda või et on päevad või mis iganes ...
Aga mitte piuksugi...

No ei olnud tal selle poisiga tõmmet!
Lapse isax võis ta ju ideaalne kandidaat olla, ega see siis ei tähenda et ta ideaalse voodiparneri mõõdu välja andis...

Aga millest selline arvamus, et tüdruk mängis või manipuleeris? Ju tal mingi mure või probleem südamel oli. Miks ta siis ei rääkinud? Aga ehk oli see, mis teda vaevas, midagi sellist, mida ei ole eriti kerge avaldada? Võib olla ta tahtis isegi hirmsasti sellest rääkida, aga poiss ei andnud oma käitumisega võimalust? Ma usun, et poissi huvitas, mis plikal viga võib olla, aga ta võis ühe tähtsusetu sõna või käitumisega panna tüdruku tundma, et teda ei mõistetaks? See on niiiiiii tavaline. Kahjuks.

Kättesaamatu olemine - kaldun arvama, et see pole enamasti "mäng", st too kättesaamatu ei võta seda nii. Pigem on see otsustusvõimetus. Kõhklused-kahtlused mis takistavad ja tekitavad nö otsustaval hetkel blokeeringu. Ei suudeta poolt ja vastu argumente ära seedida, ehk tahetakse ja ei taheta samaaegselt. See võib olla nt konflikt moraalinormidega, mõistus ütleb üht, keha teis või midagi taolist. Mis puutub alkoholi, siis on vist kõigile teada tema lõõgastav ja vabastav mõju...

Arvan, et viimasena kirjutanul on õigus. Paljudel naistel istuvad kusagil kuklas ikka sees need moraalinormid, mis keelavad: seksi enne pulmaööd, seksi keelegi muuga kui oma mees, seksi enne kui oled leidnud õige, seksi enne, kui mees on oma armastust tõestanud, kasvõi seksi üldse. 0leneb naisest

Ka mina olen ühe noormehega sel moel käitunud. Ja põhjus ei peitu ei biseksuaalsuses, meelega teise inimese tunnetel mängimisel, vaid lugu on palju keerulisem. Mulle meeldib see mees, kuid ma ei suuda oma endisest elukaaslasest üle saada. Ma lihtsalt ei suuda teise mehega magada, kuigi väga tahaksin. Jah tõesti, ma tahaksin, kuid alati tekib viimsel hetkel tõrge ja ma tean, et ei suuda seetõttu vahekorda uue noormehega nautida. See lõppeks ebaõnnestunult ja ei teeks ei mind ega ka teda kuigi õnnelikuks.

To LIhtsalt truu: Mida rohkem endal ekorad, et ei suuda..seda vähem suudadki...suudad küll..inimene suudab hämmastavalt paljut!

To Feliks
Mind on alati hämmastanud meesterahvaste võime magada praktiliselt kõigi naistega. Või tegelikult mitte... valetan. Tean ka selliseid mehi, kes siis, kui puuduvad tunded, ei tunne mingit huvi ega iha, aga need on siiski erandid.
Naistel on vastupidi - erandlikud on need, kes suudavad voodisse minna ilma tunneteta. Kui pole tundeid, tekkib tõrge.

Jah, Sul on õigus. Suudavad küll. Aga kui sellest mingit naudingut ei tunne ja pigem vastupidi, siis milleks minna?

To EneL: a ma polegi üteld, et ta paks minema ükskõik kellega....ika sellega, kellega on soovi..ja kui soovipole...ega siis polegi miskit teha...siis tuleb ilma olla...aint et mida rohkem ta endale kinnitab, et ei taha (ei suuda, ei oska, ei ...,ei...,ei...) siis seda enam ta ei saagi saama. Enesesugessioon..lihtalt. Kui võtab pähe, et tahab ja suudab ja oskab ja kohe väga tahab...siis suudab inimene erakordselt palju...lausa üllatavalt palju:)

To Feliks:
Tahtsin väita, et neid, kellega sooviks seksuaalvahekorrani minna, on kole vähe siin ilmas. Ma olen elus umbes 6 näinud ja ma pole väga noor-noor :-). Tegelikult olen uudishimust rohkemategagi olnud, aga iga kord on teadmine, et ega korrata ei taha.
Samas on aga selline asi, et üksi ei taha olla keegi. Ehk on selline situatsioon tekkinud niimoodi, et naine tunneb ennast üksi, samas õiget keemiat tolle praegu vastu pole. Nii tekkibki olukord, kus naine suudab vahekorras olla ainult purjuspäi.

Aga suutmine... Jah, suudaks küll, aga kes väidab, et sellise enesesundusega ei muutu partner vastumeelse(ma)ks?
See pole ometi kastoorõli, mida peab ennast sundima jooma. Kui mehele ei sobi see, mida naine temalt tahab (lihtsalt hellitusi, õrnusi ilma suguühteta), siis on tal vaba tee lahkuda

Nojah..kuidas kellegil...küllap vist...pidavat ju olem neidki naisi, kes on teises äärmuse (kuigi ega Su näide teab mis niiväga äärmus ju polegi vist) näited - tahavad iga meest, kel seisab. Ja mu meelest on see kah veel, et see puberteediunistus, et on pähe võetud, et voodisse lähen aint sellega , kes on see ülim, et suguakt on iseenesest juba fetish - idealiseeritud ja ülimuslik tegevus...las olla, kuidas kellegil...ma ei oska ega taha suguelu nii oluliseks pidada, elus on olulisemaid asju mu meelest, mida tähtsamaks on põhjust pidada.
Ei pea ennast sundima..saab ilma kah olla..aga kui ikkagi teisest hoolitakse, püüab inimene ka teise soovidele jõudumööda vastu tulla...ja nõnda vastastikku...kui kokku ei saada...mis parata...tuleb sellega leppida või ennast ületada mu meelest...leppimine tähendab siin laialiminekut, sest miks siis teineteist piinata, kõik ei ole masohhistid.

Lihtsalt Truu: ausalt öeldes väga kummaline seisukoht. Ma olen siiani alati arvanud, et seks on just see, mis sellisel juhul, kui VÄGA tahad, ka õnnestub... Ju sa siis ikka ei taha piisavalt.

To Feliks:
ah et ma idealiseerin seksi? ;-)
Tegelikult ma ei tahtnud päriselt seda öelda. Tahtsin just nimelt öelda, et inimesi on erinevaid ja imelisi ning mõne jaoks on seks võib olla üks vastumeelne asi, mida ainult kõige lähedasemaga ette võtaks. Vaata nüid asja niiviisi, et äärmused annavad sama tulemuse. Oled äärmiselt väheseksuaalne siis, kui pead seksi millekski väga pühaks ja siis, kui pead seda millekski äärmiselt räpaseks.

See, mida ma enne ütlesin, ei käi tegelikult minu kohta. Minu puhul on raudselt seotud seks kõige füüsilisega. Kui mulle inimese puudutused meeldivad, siis tahan temaga ka seksida ja vastupidi - kui puudutused on vastumeelsed, siis ma ei taha ka seksida.
Samas tegelikult pean eelmängu mõnusamaks asjaks kui suguühet ennast. Ja usun, et on inimesi (naisi siiski), kellele suguühe võib täiesti vastuvõetamatu asi, mida tehakse ainult teisele meeleheaks

EneL: no nätsa, me siis mõtlem ühtemoodi:)) Peaaegu kogu Su viimasele jutule kirjutaksin omagi käe alla:))

to Feliks.
Väljaarvatud muidugi see, et ma armastan vaielda. Ja juba teist korda nõustud Sa minuga peaaegu(!?) täielikult.

Tänan teid teie arvamuste eest!
Vastuseks Fööniksile. Sul on õigus - tõenäoliselt ei tahagi selle uue mehega magada. Ei taha, sest tundeid ei ole. Tunded on endise mehe vastu. Samas olin ise see, kes pidas lahusolemist vajalikuks, kuna meie suhtel polnud minu arvates tulevikku. Ta ei suutnud pakkuda mulle seda, mida ma ootan inimeselt, kellega kavatsen kunagi pere luua ja lapsi saada. Tegemist on tegelikult mõistuse ja tunnete konfliktiga. Endist kaaslast armastan, aga tean, et temaga ei saa ma õnnelikuks (mitme aastane kogemus). Uus kaaslane on mees, kellest enamus naisi unistavad – on arukust, on raha, on õiged väärtushinnangud. Iga mõistlik naisterahvas hoiaks sellisest mehest kümne küünega kinni. Mulle tõesti meeldib seks ning ma pole frigiidne, aga meeldib ikkagi inimesega, keda armastan. Nooruses sai küllalt kogemusi omandatud ja sarvi joostud, seetõttu teangi, kui suur vahe on sellel, kas teha “seda” inimsega, keda armastad või teha “seda” sellepärast, et lihtsalt “teha”.
By the way - nimi, mille all kirjutan, kukkus enne kiirustades üliidiootlik välja. Loomulikult pole ma kellelegi truu, vaid lihtsalt "vanas" kinni.

Lihtsalt Truu: see, et seks meeldib inimesega, keda armastad, on igati normaalne. Ja mitte seks ei ole siin sinu näite puhul ju point, vaid TUNNE. Millegipärast usun (naiivselt?), et kui tunnet ei ole, ei ole ka millestki kümne küünega kinni hoida. Kui ikka üritad, avastad ühel päeval, et hoiad tegelikult õhust.

To LihtsaltTruu:
Mis on õiged väärtushinnangud? Ja oled Sa kindel, et Sa selle praegusega saad õnnelikuks, kui Sa ta oled sellistel puhtalt mõistuslikel kaalutlustel valinud?

Lihtsalt Truu: see, et seks meeldib inimesega, keda armastad, on igati normaalne. Ja mitte seks ei ole siin sinu näite puhul ju point, vaid TUNNE. Millegipärast usun (naiivselt?), et kui tunnet ei ole, ei ole ka millestki kümne küünega kinni hoida. Kui ikka üritad, avastad ühel päeval, et hoiad tegelikult õhust.