Named: kapitalismi näide oligi see, mille keegi eespool tõi, et kogu aeg on keegi näljas ja paljas :))))) Ja kujutad ette et näide oli väidetavalt veel elust enesest :))

Fööniks, Ellu jt...
Tea kas on palju neid, kellel suhe taandub rahale e.panustele ja siis veel koduste "ülesannete" täitmisele?Et...kui kooselu üks rõhutatud alustalasid on see, siis oleks soovitav ühisfirma luua, aga seda abieluks nimetada...nomaitea:))) AS Abielu

aga kui abielus inimesed ringi litutavad on see siis kobarabielum või? kellele kobar, kellele AS, üks pole parem kui teine.

.

Mina teenin mehest poolteist korda rohkem, ca 15 000 netto, mees 10 000. Lapsi ei ole. Igal palgapäeval kannan kõik raha, kuni viimse sendini, oma arvelt mehe arvele. Mingi 200 krooni vast jätan. Mulle lihtsalt meeldib, kui ma olen vaba kõigist rahamuredest (kas arved on makstud, kas lehed on tellitud, kas vanematele on väike rahasüst saadetud, kas sel kuul saan kingad või teleka osta või ei jne). Mees maksab arveid, kui ma tahan osta mõne kallima asja, siis küsin..ja mees ütleb, kas me sel kuul saame lubada või ei. Tahan parfüümi või mingit igapäeva-asja, ütlen mehele ja ta toob, kui töölt tuleb või lähme pärast tööd koos ja ta ostab.
Jah, see on minu eelistus - mulle meeldib, kui mul pole raha ja sellega kaasnevaid muresid. Ma ei tea iial, kas üldse ja kui palju meil nn mustadeks päevadeks raha on, seetõttu ei saa ma selle üle ka muret tunda.
Lõunasöögi raha annab mees mulle sulas nii ülepäeviti. Mõnikord unustab ja mul endal ei tule iial meelde seda küsida. Kui avastan, et ei ole raha, helistan mehele ja ta kannab mulle internetipangas sadakond eeku, sest rohkem ma ei taha. Pole raha - pole probleemi.

loodetavasti eelkõneleja tegi nalja...

tiiu kanna see raha hoopis minu arvele, las mina muretsen su raha pärast

Miks nalja? Ei teinud!

Miks ma peaksin ennast koormama mõtetega arvetest, rahast ja asjadest... Mul muustki mõelda. Kui mõni ASI puudu on, siis ostetakse. Tunne, et mul on raha taskus, ei tee mind küll üldse õnnelikumaks. Tunne, et ma suudan ja oskan raha teenida - oma elujärge kindlustada - teeb õnnelikumaks küll.

TO Tiiu: Hääd paremat! Mõistlik mõttelaad Sul...rahafetishit Sa vist ei põe:)

Ei tee nalja.
Selline on minu eelistus. Kui mul poleks abikaasat, keda usaldada, siis ma palkaksin isikliku raamatupidaja.

Mis selles siis nii uskumatut on? Mulle ei meeldi raha, mulle meeldib see, mida raha eest saab. Ka asjad, näiteks. Ma ei salli rahamuresid ja nendest olen ma suures joones vaba tänu oma oskustele ja tööle ning tänu sellele, et mul on inimene, kes minu raha-asjad joones peab.
Kui paljud naised siis ikka naudivad seda, et nad "teatud rahaga peavad teatud aja pere ära toitma" või "ma pean natuke arvutama, kas ma saan saapad osta"? Matemaatika on vahva asi küll, kuid kuni keegi teine liidab-lahutab, eelistan mina elada.
Teistel on teised eelistused, muidugi. Enamik eelistab omada ise vastutust ja ülevaadet oma rahaasjade eest ja üle.

to Tiiu:
Hmm... pole kunagi tulnud mõtet raamatupidajat palgata, iseenesest hea mõte :-).
Pole meest ja pole arvet, kuhu raha kanda. Ja arvan, et kui ka oleks mees, ei kannaks raha tema arvele. Ei pea eriti asjadest ja sellest momendist, kus ma hakkasin piisavalt palka saama, ei mõtle eriti rahale. Samas meeldib mulle, et ma olen alati võimeline maksma ise, mitte kutsuma selleks meest või raamatupidajat kohale. Näiteks näen mingit huvitavat raamatut või tahan sõpradega istuma minna.

EneL. Jah, ega see nii äärmuslik minul kaa pole. Kui kuulen mingist raamatust, mida tahan, siis ütlen mehele, et ta ostaks. Või ostan läbi interneti mehe krediitkaardiga. Numbreid ma ju tean :-)
Ja kui tarvis minna õlut jooma, siis ütlen enne mehele ja ta kannab mulle. Talle helistan ma ju niikuinii, kui ma hiljapeale jään.
Einoh, ega ma arva, et see on mingi järeleltegemist väärt elustiil. Ma lihtsalt tahtsin sõna sekka öelda, et mis mulle meeldib ja mis tee mina olen valinud.

to Tiiu:
mina ei kuule tavaliselt raamatutest. Ma käin raamatupoes ja kui ma midagi tahan, siis kohe :-). Ja õllejoomine on mul ka äkkidee. Ma tunneksin ennast ilmselt halvasti, kui ma teaksin, et olen täiesti tühi. Mingi kindlus, et mul hädajuhtumiks on raha võtta ja ma ei pea lootma ülekandele, aitab mind elada.
Ei, ma ei kritiseerigi elustiili, mõtlesin järele, et kas ma tahaksin Sinu elustiili järele teha ja leidsin, et enda oma sobib rohkem. Inimesed on erinevad

Kummaline, kui peres on rahaprobleem nii olulisel kohal. See pole siis vist ainus mure..

Tiiu, kas parfüümi võid ise valida või selle soovitab ka mees?

amica. Tavaliselt valin ise, kuid mehe soovitus on oluline. No eks ma üldiselt tema jaoks ju lõhnan :-)
Ja üldse, asi pole selles, mida ma tohin või ei tohi. Mees polnud esimesed paar aastat üldse sellise rahakorralduse üle õnnelik. Tema lapsepõlvekodus oli asi vastupidi (see tuleb ju tuttav ette?) - pere raha haldas ema ning isal oli nn taskuraha. Ema otsustas, kellele mida ostetakse ja jälgis maksete tasumist, otsustas mööbliostuvõimaluse jne.
Ma lihtsalt TAHAN nii. Ja minu arvates on see ok. Nagu on ka ok iga teine valik.

no jumalt tänatud, et niigi läits, nädal tagasi kuulsin ühes toidupoes vestlust pealt, rääkisid kandiliste peadega meesisendid, üks rääkis - naisele ostan ALATI ise lõhna, muidu valib mingi sellise haisu, mis mulle üldse peale ei lähe!
teine muudkui noogutas ja mõmises kaasa...

Paraku tuleb ette kurbi juhuseid, kus hea sissetulekuga mees hoiab naist koduabilisena kodus, peab teda ülal ja laseb lapsi kasvatada... aga ise elab väljapool vaba elu (sh armuke). Ja katsugu naine sellisele midagi ette heita - temake on EIKEEGI, kel pole võimalust isegi jalga lasta, sest pole kuhugi minna, millest elatuda (pole kaua-kaua tööl käinud). Olen juhtunud kuulma sellistest õnnetutest rahakate meeste naistest.

On see Tiiu mingi nali või?

Ei. Miks?
Mis selles siis nii imelikku on?

Tolerantsust, kui tohiks paluda :-)

Tiiu, kas sul endal pangakaarti üldse ei olegi või?
Kuskilt kuulsin, et naine pidavat siis täiskavanud olema kui isiklikku pangakaarti omab...

On ikka kaart. Asjatult, peaaegu küll :-)

Tiiu.
Vot ei suuda uskuda seda sinu rahajagamist.Ei taha solvav olla,aga mulle tundub,et eriti tark tegu see kyll ei ole.Oled mehe tallaalune igas m6ttes,isegi sinu teenitud raha oskab ta paika panna.Ja kas tampoone ostab ka mees,kui unustasid raha tema kaest kysida?Aga kui yks hommik arkad ja leiad tyhja voodi ja tyhjad pihud?Ja siis ei saa isegi poest syya osta,sest vaevalt mees sulle raha taipas jatta!...ja omal kaardi peal ei ole...korteri yyr jne.jne....EI,selline elu kyll normaalsete kilda lugeda ei saa....mis seal t66l yldse siis kaid?Et mehe pangaarvet suurendada?

No kuulge, mis Tiiu elul viga on? Kui inimene ei taha endale liigset muret (perekondliku tähtsusega rahandustegelane olla) ja on vabatahtlik, kes on valmis ise sellega tegelema, miks ei võiks sedasi olla. MIs krdi tallaalune või lollakas seiis peab olema!? Ei maksa oma rikutuse tasemelt asju võtta, maailmas on terve hulk perekondi, mille liikmed suudavad omavahelisi suhteid seada ka normaalsuse printsiibist lähtudes, kes ei tee rahast (kas just selle puudmisest?) erilist numbrit. Ka peresuhetes on lisaks rahale palju teisi asju, mille üle peaks muretsema, mille nimel peaks vaeva nägema. Elada tuleb mitte raha nimel vaid raha abil.
Tubli Tiiu, ära võta neid solvanguid isiklikult.

Keskmik. Vastan Su küsimustele järjekorras. Ei, tampoone ostame koos - siis kui supermarketis toitu ostmas käime. Kui üks hommik ärkan ja leian tühja voodi ja tühjad pihud, siis on mul ikka voodi, katus peakohal ja töökoht, kuhu hommikul minna ja teenida uus raha. Kui ka töökoht peaks kaduma, on mul piisavalt teadmisi ja töökogemust, et leida uus.
Vaat, ma usaldan oma meest. Ok. Olgem ausad - ma usaldan teda rahaasjades. Selles osas, et kas minu komandeeringu ajal lilled kastetud saavad, ma teda ei usalda :-) Ma mõistagi poleks temaga ju abiellunudki, kui ma teda rahaasjades ei usaldaks. Perekond tavapäraselt eeldab ju ühist rahakotti, vähemalt ühist rahapoliitikat majapidamises. Noh ja meie majas on see rahakott finantsdirektori käes.
Mis puutub sellesse, et kui mees peaks mind ootamatult maha jätma ja rahaga jalga laskma, siis eks ma müün oma aktsiad maha.
Vähemalt osa.
See, et ma ei armasta järge pidada igapäevaste rahaasjade üle ning poes kaaluda, kas ma võin need sukad osta ja kui palju saapa-ost siis edasi lükkuks, ei tee minust veel ogarat. Ma eelistan, et minu pere rahavoogude üle oleks ammendav ülevaade vähemalt ühel pereliikmel.
Ja tänan, Feliks, just nii see on.

See, et Tiiu ei pea kaaluma millal ja millised sukad ja saapad ostab, tuleb eelkõige sellest, et neil on piisavalt suur sissetulek 1 inimese kohta. Hoopis teine asi on elada tingimustes, kus saad uusi saapaid lubada üle 4 aasta ja mantleid ostad ainult kaltsukast. Nii elavad paraku paljud naised tänapäeva eestis, kelle on lapsed. Kui Tiiu pere siisetulek millegipärast ka nii drastiliselt langeks, siis kuulaks uuesti, mis tal asja kohta üelda on.

Tiiu alustas sellist elukorraldust just siis, kui meie sissetulek kahepeale kokku oli 2 aastat 4900 eek kuuus neto.
JUST SIIS oli see kõige kasulikum. Vähemalt üks meist teadis sendi täpsusega, kui palju meil raha on. Iial ei juhtunud, et üks ostis raamatu, teadmata täpselt, et teine ostis lambi ja sellega seoses tekkis rahaauk.
Nujah. Enamik inimesi, kellel on väiksem sissetulek, konsulteerivad alati teise pereliikmega, enne kui ostavad mõne mitmesaja-kroonise asja...
Sedasama tegin (ja teen) minagi, vahe on ainult selles, et me ei pea kahekesi rahakotisisusid lauale lööma, et ostu võimalikust selgeks teha. Mees vaatab rahakotti ja ütleb: "Ostame." või "Osta kas see või too aga mõlemat sel kuul ei saa".

Mis seal vahet on, kas vaesemana õhtul arutada, kuidas viimase sajalisega viis päeva elada või küsida mehe käest: "mis meie eelarve päevas on?".
Vahe on selles, kas info jaguneb mitme inimese vahel ja täpset sendilist ülevaadet pole kummalgi või on vähemalt 1 inimene, kellel see ülevaade on.

Oi oi kuidas tahaks ka sellist naist nagu TIIU,kes teenib minu pangaarvele!!!Aga mina oleks kavalam mees!.....ostaks k6rvalepandud raha eest(mida naine ei tea,sest ta ei oska arvestust pidada)veel m6ne lennuki!!!HA HAA HAAAAAA

Bin Laden:
Paraku ei saa Sa sellist naist, sest Tiiu-sugused naised ei komista sinusuguste aferistide otsa ;-)
(mõtleb, et igal on oma sihtgrupp)

Bin Laden.
Vat seepärast Tiiud sinusugustega ei abiellugi :-)

Muuseas, Tiiu ei pea arvet mitte seepärast, et ta ei oska arvutada. Põhjus on selles, et ta ei taha. Kodus. Ametialaselt lõpetas Tiiu just hetk tagasi detsembrikuu preemiate ja palkade arvestuse oma müügiosakonnale, mis nüüd läheb raamatupidamisse väljamaksmiseks.