Shovinisti nurgake
mida uskuda?
| eva 02. jaanuar 2002, kl 01.15 |
Minu mehel on armuke ja mina sellest teadlik juba mõni kuu. Armastan oma meest ja seepärast ootangi, et kõik laheneks mulle positiivselt. Aga saan pidevalt kapaga kuuma ja külma krae vahele - kord ülistab ta mind taevani ja ütleb, et lähe minu juurst kunagi ära. Mõni aeg hiljem aga räägib oma suurst ja vüitmatust armastusest selle teise vastu.
Käib salaja tema pool ja helistab igal võimalusel ka siis, kui ma peaaegu et kõrval olen. Täna sattusingi kuulma tema kõne lõppu- läkson pahaaimamatult valesse tuppa. Ja süüdi olen muidugi mina- tema arvates "ei lähe tark naine sinna tuppa, vaid tunneb seitsmenda meelega, et sinna ei pruugiks tulla. "
Kas olen mina rumal või on tema lihtsalt nahaalne - kas kellelgi on sarnaseid kogemusi? Mida teha?
Käib salaja tema pool ja helistab igal võimalusel ka siis, kui ma peaaegu et kõrval olen. Täna sattusingi kuulma tema kõne lõppu- läkson pahaaimamatult valesse tuppa. Ja süüdi olen muidugi mina- tema arvates "ei lähe tark naine sinna tuppa, vaid tunneb seitsmenda meelega, et sinna ei pruugiks tulla. "
Kas olen mina rumal või on tema lihtsalt nahaalne - kas kellelgi on sarnaseid kogemusi? Mida teha?
| F-M 02. jaanuar 2002, kl 09.38 |
| Muska 02. jaanuar 2002, kl 09.43 |
Ma arvan, et nii üht kui teist - oled ise rumal ja tema on nahhaalne, sest sa lased tal ise nahhaalne olla. Mul ei ole küll täpselt sama situatsiooni olnud, aga sarnast ehk küll. Minu meelest on küllalt tark tegu see olukord ühel või teisel viisil ära lõpetada. Üks asi on armastus, aga kuhu jääb siis lugupidamine enese vastu? Mees sinust ju lugu ei pea, saada ta kus kurat. Seda on muidugi lihtne öelda, raskem teostada, aga usu, pärast, kui suurem valu möödas, on ikka hea tunne küll, et päris sodiks ennast tampida ei lasknud. Ja see, mida ta suust välja ajab, ei ole üldse oluline, hinda olukorda rohkem tema tegude järgi.
| Mirjam 02. jaanuar 2002, kl 10.03 |
| yxnaine 02. jaanuar 2002, kl 10.04 |
On olemas ka minul selline kogemus ja sellest on ainult väga valusad mälestused:(
Olen olnud arusaaja ja supermõistlik jne. Ei ole see mind kuhugi viinud...
Selline mees tuleb koheselt uksetaha tõsta! Ja kähku ja kindlasti!!!! Mina venitasin 2,5 aastat ja viis mind niikaugele, et langesin depressiooni ja sõin antidepressante:(
Selline mees ei muutu - püüdsin teda mõista ja otsisin talle vabandusi - sisimas ta ei pidanud mind kellekski...See Sinu armastus Tema vastu läheb Sul muidugi mööda - kibedad kogemused tapavad selle - aga selleks kulub aega oma aasta või paar. Ka mina armastasin väga, enam ei armasta!
Mida rohkem Sa kummi venitad, seda kauem Sul kulub temast üle saamiseks - see on aga Sinu raisatud aeg - Sinu noorus - ja seda ei saa raisata!!!!
Oma kogemustele toetudes ütlen Sulle, et ka tema kirg selle naise vastu läheb mööda aga siis tuleb uus kirg kellegi uue vastu - Sinu vastu aga enam mitte, kahjuks:(
Ole tugev ja austa ennast, ära lase ennast alandada - selline käitumine aga paraku on ju alandamine selle kõige otsesemas mõttes. Kui mees teeb kõrvalhüppeid peavad need olema tehtud nii, et oma naine sellest iialgi teada ei saaks ja kui saabki, siis lõpetatakse see suhe kohe, kui ta ilmsiks tuleb - vot selline on austus oma naise vastu.
Olen olnud arusaaja ja supermõistlik jne. Ei ole see mind kuhugi viinud...
Selline mees tuleb koheselt uksetaha tõsta! Ja kähku ja kindlasti!!!! Mina venitasin 2,5 aastat ja viis mind niikaugele, et langesin depressiooni ja sõin antidepressante:(
Selline mees ei muutu - püüdsin teda mõista ja otsisin talle vabandusi - sisimas ta ei pidanud mind kellekski...See Sinu armastus Tema vastu läheb Sul muidugi mööda - kibedad kogemused tapavad selle - aga selleks kulub aega oma aasta või paar. Ka mina armastasin väga, enam ei armasta!
Mida rohkem Sa kummi venitad, seda kauem Sul kulub temast üle saamiseks - see on aga Sinu raisatud aeg - Sinu noorus - ja seda ei saa raisata!!!!
Oma kogemustele toetudes ütlen Sulle, et ka tema kirg selle naise vastu läheb mööda aga siis tuleb uus kirg kellegi uue vastu - Sinu vastu aga enam mitte, kahjuks:(
Ole tugev ja austa ennast, ära lase ennast alandada - selline käitumine aga paraku on ju alandamine selle kõige otsesemas mõttes. Kui mees teeb kõrvalhüppeid peavad need olema tehtud nii, et oma naine sellest iialgi teada ei saaks ja kui saabki, siis lõpetatakse see suhe kohe, kui ta ilmsiks tuleb - vot selline on austus oma naise vastu.
| mees2 02. jaanuar 2002, kl 10.39 |
Kõrvalsuhe tekib ikkagi siis kui oma peres millestki puudus on. Su mees sooviks suhtest sinuga paremat kuid ei oska selleks midagi ette võtta. Seepärast läheb ta provotseerimise teed et sina midagi muudaksid. Seda skeemi mõistes ja üheskoos lahendust otsides leiate kindlasti omale sobiva
| eneL 02. jaanuar 2002, kl 10.46 |
Mõtlen yxnaise kirjutisele, et peab neetult palju olema julgust/jultumust, et nii kindlalt väita - kunagi enam ei tekki kirge oma naise vastu. Kas inimene ei karda üldse eksida? Teisele inimesele nõu andmine on üldse väga ohtlik - Sa võid nõu anda võhivõõrale, keda enam kunagi ei kohta, aga väga lähedase puhul mõtleks järele. Eriti, kui tunned ka meest.
Usun, et meesterahva huvi võib uuesti tekkida. Eriti veel, kuna tundub, et tal tolle teise vastu ka mingit õiget huvi pole. Muidu ta ei käituks niimoodi. Ainult Mirjamil arvan olevat õigus - enda alandamisega Sa huvi ei tekita. Ja selline asi mõjub rängalt enesehinnangule. Enda enesehinnangut tuleb kaitsta iga hinna eest, sest kui Sa endast hästi ei arva, siis ei arva ka keegi teine.
Mõtlen, et tavaliselt on mehed tagasipöördujad, naised edasiminejad. Aga ka see pole reegel. Ja tagasipöördumiseks peab olema midagi väärtuslikku maha ununenud.
Usun, et meesterahva huvi võib uuesti tekkida. Eriti veel, kuna tundub, et tal tolle teise vastu ka mingit õiget huvi pole. Muidu ta ei käituks niimoodi. Ainult Mirjamil arvan olevat õigus - enda alandamisega Sa huvi ei tekita. Ja selline asi mõjub rängalt enesehinnangule. Enda enesehinnangut tuleb kaitsta iga hinna eest, sest kui Sa endast hästi ei arva, siis ei arva ka keegi teine.
Mõtlen, et tavaliselt on mehed tagasipöördujad, naised edasiminejad. Aga ka see pole reegel. Ja tagasipöördumiseks peab olema midagi väärtuslikku maha ununenud.
| vale Feliks 02. jaanuar 2002, kl 11.07 |
nõustuksin ka mees2 väitega. Mehed tõesti käituvad tihti provotseerivalt just selleks, et naine midagi muudaks või teadvustaks probleemi suhtes. Iseasi kas see toimib ja kas naine sellest aru saab. Minu kogemus näitab, et kui inimene tahab aru saada saab ka jutust aru ja kui ei taha aru saada ei aita ka provotseerimine.
| Sx 02. jaanuar 2002, kl 11.58 |
Mõtlen, et tavaliselt on mehed tagasipöördujad, naised edasiminejad. Aga ka see pole reegel. Ja tagasipöördumiseks peab olema midagi väärtuslikku maha ununenud.
Võin öelda, et mees pöördub tagasi oma mugavuste juurde! Mitte aga ei taha ülessoojendatud putru! Nii mõistvat naist, kes aksepteeriks isegi mehe armukest, kohtab siiski haruharva. Ja mida enam meest mõistetakse, seda enam ta oma piire laiendab:(
Ja liigne arusaamine ja kõigelubamine lämmatab kire ja mitte vähe. Pinge kaob ära, sest karta pole ju midagi!
Yxnaine - Sa ütled karmi tõe ilustamata välja ja ma usun, et see on õige - minu jaoks. Naised petavad ennast minu arvates mõttega, et mees ühel päeval tahab ja ihaldab teda jälle aga nii see küll ei ole:(:( Kui iha on kellegi vastu kustunud, peab selle lõkkele puhumiseks naine küll hirmsasti ennast muutma ja vaeva nägema - ikka selleks, et teda vaadataks ilma silmaklappideta.
Siin üks ilmestav näide - naine tõmbab gaasimaski pähe ja küsib mehelt, et kas märkad muutust? Mees küsib, et kas oled kulmud ära lõiganud?
Mehed lahterdavad naisi ja kui silt külge kleebitud, siis:(.... või hoopis:)
Võin öelda, et mees pöördub tagasi oma mugavuste juurde! Mitte aga ei taha ülessoojendatud putru! Nii mõistvat naist, kes aksepteeriks isegi mehe armukest, kohtab siiski haruharva. Ja mida enam meest mõistetakse, seda enam ta oma piire laiendab:(
Ja liigne arusaamine ja kõigelubamine lämmatab kire ja mitte vähe. Pinge kaob ära, sest karta pole ju midagi!
Yxnaine - Sa ütled karmi tõe ilustamata välja ja ma usun, et see on õige - minu jaoks. Naised petavad ennast minu arvates mõttega, et mees ühel päeval tahab ja ihaldab teda jälle aga nii see küll ei ole:(:( Kui iha on kellegi vastu kustunud, peab selle lõkkele puhumiseks naine küll hirmsasti ennast muutma ja vaeva nägema - ikka selleks, et teda vaadataks ilma silmaklappideta.
Siin üks ilmestav näide - naine tõmbab gaasimaski pähe ja küsib mehelt, et kas märkad muutust? Mees küsib, et kas oled kulmud ära lõiganud?
Mehed lahterdavad naisi ja kui silt külge kleebitud, siis:(.... või hoopis:)
| eva 02. jaanuar 2002, kl 12.20 |
Suurimad tänud teile nende nõuannete eest:-) Ka mu paar sõpra, kes asjast teavad, on samasuguseid mõtteid minuga jaganud. Muutnud pole ma siiani midagi (ehkki juba neli kuud see asi mind painab) - ju ma olen liiga nõrk ja rumal olnud. Laste pärast vist...
Aga nüüd üritan...
Head uut ja armastusrohket aastat kõigile!
Aga nüüd üritan...
Head uut ja armastusrohket aastat kõigile!
| mees2 02. jaanuar 2002, kl 12.30 |
| ester 02. jaanuar 2002, kl 12.40 |
| ester 02. jaanuar 2002, kl 12.47 |
| tolerant 02. jaanuar 2002, kl 12.57 |
| eva 02. jaanuar 2002, kl 13.30 |
Nendel teemadel on tavaliselt otsitud süüdlast ja arutletud, miks peetakse armukest. Mina ei taha kedagi süüdistada.
Tahaksin lihtsalt arvamusi neilt, kel samasugune probleem olnud või kes sel teemal nõu annaksid, nagu eelpool ka tehtud on. Usun, et süüdistamisega ei jõua kusagile - ka mu mees ei süüdista mind milleski- olen tema meelest ilus, tark, seksikas, lapsi armastav ja koduhoidev truu naine. Seda arvamust minust pole ta kunagi muutnud. Ja just see teebki minu otsustamise raskeks.
Kui ta mind sõimaks ja süüdistaks olnud või olematutes pattudes, oleks mulgi palju lihtsam. Aga ta on ka minuga armas ja kirglik. Ma lihtsalt olen selline monogaamne tüüp ja kõrvalsuhe (mida too teine ka tõenäoliselt püsisuhteks soovib muuta) teeb mulle põrgulikult haiget. Või olla ju, et see on erandlik olukord? Lahku minnakse ju ikkagi siis, kui teineteist ei armastata? Aga kas see ongi siis armastus?
Tahaksin lihtsalt arvamusi neilt, kel samasugune probleem olnud või kes sel teemal nõu annaksid, nagu eelpool ka tehtud on. Usun, et süüdistamisega ei jõua kusagile - ka mu mees ei süüdista mind milleski- olen tema meelest ilus, tark, seksikas, lapsi armastav ja koduhoidev truu naine. Seda arvamust minust pole ta kunagi muutnud. Ja just see teebki minu otsustamise raskeks.
Kui ta mind sõimaks ja süüdistaks olnud või olematutes pattudes, oleks mulgi palju lihtsam. Aga ta on ka minuga armas ja kirglik. Ma lihtsalt olen selline monogaamne tüüp ja kõrvalsuhe (mida too teine ka tõenäoliselt püsisuhteks soovib muuta) teeb mulle põrgulikult haiget. Või olla ju, et see on erandlik olukord? Lahku minnakse ju ikkagi siis, kui teineteist ei armastata? Aga kas see ongi siis armastus?
| tsinna 02. jaanuar 2002, kl 13.30 |
Lõpeta see asi ruttu ära! Sa ei tohi tuppa minna, kui mees armukesega räägib - !!!!! Varsti toob ta armukese koju ja kepib teda teises toas ja sa ei tohi sinna minna. Sul endal ei lähe oma käitumisest süda pahaks või?! Ma saan veel aru, kui naine saab teada, esitab mehele ultimaatumi: kas lõpetad suhte teisega või kolid välja, ja siis annab andeks, aga niimoodi, nagu siin kirjeldatud ... Ei suuda ära imestada, millega mõned naised, ja siinkirjutajate järgi otsustades väga paljud, on nõus leppima.
| mari 02. jaanuar 2002, kl 13.31 |
| eva 02. jaanuar 2002, kl 13.36 |
| tralla 02. jaanuar 2002, kl 13.39 |
mis aga ülltas mehe vabandus - tark naine ja seitsmes meel...
mina sain korra nähvata selle pärast et juhtusin köögis kõrval olema kui teisel telefon helises. tema ei saa rahulikult enam elada, kuna mina nuhin ta järele. ma saan aru kui ma oleks pärinud, kes see oli. isegi ei tohi küsida kuidas päev läks, jälle nuhin.
mina sain korra nähvata selle pärast et juhtusin köögis kõrval olema kui teisel telefon helises. tema ei saa rahulikult enam elada, kuna mina nuhin ta järele. ma saan aru kui ma oleks pärinud, kes see oli. isegi ei tohi küsida kuidas päev läks, jälle nuhin.
| Tova 02. jaanuar 2002, kl 13.52 |
| eva 02. jaanuar 2002, kl 13.58 |
| Tova 02. jaanuar 2002, kl 14.26 |
| kypsis 02. jaanuar 2002, kl 14.27 |
Mina soovitaksin ka selline mees ukse taha tõsta. Muide, midagi ehk annaks teise naisega rääkimine. Kui need suhted juba nii avalikud on, võiks ju Eva naisega rääkida, mis on tema eesmärk?
Eval on vaja aega, et asju seedida ja yksi elada. Ehkki kui on lapsed ja vahest yhine pere-eelarve jne, on see päratult raske.
Samas peaks Eva ikka endale ka mõtlema. Elu on yks. Kui syda on katki, kuidas siis sellise piinaga iga päev elada? niimoodi pole lastel enam varsti ema ega suuda ta tööl käia...
Tõesti - jõudu Evale ja et midagi uuel aastal paremaks läheks!!
Eval on vaja aega, et asju seedida ja yksi elada. Ehkki kui on lapsed ja vahest yhine pere-eelarve jne, on see päratult raske.
Samas peaks Eva ikka endale ka mõtlema. Elu on yks. Kui syda on katki, kuidas siis sellise piinaga iga päev elada? niimoodi pole lastel enam varsti ema ega suuda ta tööl käia...
Tõesti - jõudu Evale ja et midagi uuel aastal paremaks läheks!!
| sama 02. jaanuar 2002, kl 14.42 |
Eva - olen ise seda protsessi läbinud nüüdseks neljas kord kolme kuu jooksul. Mees samuti sai noore armukese ja lausa kolis juba ära, siis paari nädala pärast sai aru, et kodus on parem.Olin talle toeks ja sõbraks ja aitasin üle saada.Mees lubas suhte lõpetada teisega, kõik oli ilus ja korras, kuni neidis andis jälle märku ja mees muudkui valetas ja eitas edasist suhet,käitus samuti kui armastav abikaasa jne. Nüüdseks on ta jälle ja nüüd juba neljas kord selle eise voodis ja püüab mind süüdistada. Minagi olen katki nii südames kui hinges, olen andestanud ja andestanud, aga asi ei muutu ja ei saagi muutuma! Ära endaga seda teha lase, see on kohutav elu.Lihtne on öelda, et lõpeta ära! See on raske, eriti kui armastad ja tema väidab armastavat, aga see on ainult järgmise korrani.Kahjuks.
| tsinna 02. jaanuar 2002, kl 15.19 |
Eva: katki teeb südame su mehe käitumine, sinu reaktsioon ajab südame pahaks. Mul vähemalt, ja kui sul natukegi eneseuhkust alles oleks, ajaks sul endal ka. Muide, ma saan sust ses mõttes aru, et algul lepid väiksemate alatustega, siis järjest suurematega. Olen ise ka nii leppinud ja lõpuks tagasi vaadates läks süda kapitaalselt pahaks, kuidas ma olin lasknud enda peal jalgu pühkida.
Eva, maailm on mehi täis. Leiad uue ja parema. Vahepealne periood tuleb lihtsalt üle elada, ennast uuesti leida ja küllap leiab siis keegi ka sinu. Sellepärast, et ikka mees majas oleks, ei tasu küll süljekausiks hakata. Parem juba üksi olla.
Kui sa peaksidki mehega edasi kokku jääma, mis sa arvad, et see on tal viimane armuke või? Ja ei suuda su mees sust enam lugu pidada, kui sa selle loo talle andeks annad, ja ei suuda sina oma mehele täiesti andestada.
Eva, maailm on mehi täis. Leiad uue ja parema. Vahepealne periood tuleb lihtsalt üle elada, ennast uuesti leida ja küllap leiab siis keegi ka sinu. Sellepärast, et ikka mees majas oleks, ei tasu küll süljekausiks hakata. Parem juba üksi olla.
Kui sa peaksidki mehega edasi kokku jääma, mis sa arvad, et see on tal viimane armuke või? Ja ei suuda su mees sust enam lugu pidada, kui sa selle loo talle andeks annad, ja ei suuda sina oma mehele täiesti andestada.
| Fey 02. jaanuar 2002, kl 15.41 |
Ei sellest enam head nahka tule :( Mida varem suhte lõpetada suudad, seda parem sulle endale ja lastele.
Kusjuures veidi aega peale lahkuminekut hakkavad mehed tihtipeale andeks paluma ja tagasi tahtma. Ja enamasti kiputakse ka järele andma. Kahjuks läheb üsna pea jälle vana rada...
Seetõttu tuleb süda kõvaks teha ja edasi elada ilma selle meheta. Lõppkokkuvõttes on see endale kõige parem kui lõputult piinelda!
Kusjuures veidi aega peale lahkuminekut hakkavad mehed tihtipeale andeks paluma ja tagasi tahtma. Ja enamasti kiputakse ka järele andma. Kahjuks läheb üsna pea jälle vana rada...
Seetõttu tuleb süda kõvaks teha ja edasi elada ilma selle meheta. Lõppkokkuvõttes on see endale kõige parem kui lõputult piinelda!
| amica 02. jaanuar 2002, kl 15.47 |
| musirull 02. jaanuar 2002, kl 15.57 |
Olen samas olukorras aga Sinust ees - nimelt on minu kallil kaasal see suur kirg armukese vastu üle läinud või jahtunud. Taolises olukorras olen olnud nüüdseks 2aastat - just laste pärast.
Leian, et kui on juba pere loodud, ei tohi sellest kergekäeliselt loobuda, et ikka ainult endal parem oleks ja keegi Sinu peal jalgu ei pühiks. Kui on naisel lapsed - nemad ja nende heaolu on tähtsam. See ei kehti muidugi vägivalla ja joomingute korral - siis on lastel parem ilma selleta.
Kerge on lõpetada - iga kell võimalik kohvrid ukse taha tõsta...
Tõeline kunst on sellest välja tulla ja edasi minna samade tegelastega...inimesega, keda tunned juba läbi ja lõhki ja kes on Su laste isa.
Teatud arengutasemel ongi perekond rohkem nagu AS, kus kõik osanikud annavad selle eksisteerimiseks oma panuse. Keegi ei ole kellegi oma, igal on oma valikuvabadus. See, et kui nüüd ollakse abielus - tähendab see igavest truudust????
Soovitus - leia endale, Eva, ka armuke. Mina leidsin ja ma ei kannata enam nii väga. Ühel hetkel peavadki illusioonid purunema ja Sa seisad tõelise eluga silmitsi. See, mida Sa näed, ei pruugi Sulle meeldida aga see on väga oluline hetk. Sellest peale muutub kõik ja sellest alates oled Sa palju elukogenum ja karastunum ja vahvam ja.....kui Sul praegu on halb ja raske siis tea, et peale halba tuleb jälle parem aeg ja aastatepärast Sa naerad selle mure üle. See ei ole mingi mure, anna aega ainult ja ära tee midagi mõtlematut. Sul on ju lapsed - kui nemad on terved ja õnnelikud - see ongi ju ÕNN. Keppi saab ka ilma rõngastamata.
Leian, et kui on juba pere loodud, ei tohi sellest kergekäeliselt loobuda, et ikka ainult endal parem oleks ja keegi Sinu peal jalgu ei pühiks. Kui on naisel lapsed - nemad ja nende heaolu on tähtsam. See ei kehti muidugi vägivalla ja joomingute korral - siis on lastel parem ilma selleta.
Kerge on lõpetada - iga kell võimalik kohvrid ukse taha tõsta...
Tõeline kunst on sellest välja tulla ja edasi minna samade tegelastega...inimesega, keda tunned juba läbi ja lõhki ja kes on Su laste isa.
Teatud arengutasemel ongi perekond rohkem nagu AS, kus kõik osanikud annavad selle eksisteerimiseks oma panuse. Keegi ei ole kellegi oma, igal on oma valikuvabadus. See, et kui nüüd ollakse abielus - tähendab see igavest truudust????
Soovitus - leia endale, Eva, ka armuke. Mina leidsin ja ma ei kannata enam nii väga. Ühel hetkel peavadki illusioonid purunema ja Sa seisad tõelise eluga silmitsi. See, mida Sa näed, ei pruugi Sulle meeldida aga see on väga oluline hetk. Sellest peale muutub kõik ja sellest alates oled Sa palju elukogenum ja karastunum ja vahvam ja.....kui Sul praegu on halb ja raske siis tea, et peale halba tuleb jälle parem aeg ja aastatepärast Sa naerad selle mure üle. See ei ole mingi mure, anna aega ainult ja ära tee midagi mõtlematut. Sul on ju lapsed - kui nemad on terved ja õnnelikud - see ongi ju ÕNN. Keppi saab ka ilma rõngastamata.
| mees2 02. jaanuar 2002, kl 16.07 |
| amica 02. jaanuar 2002, kl 16.47 |
Lisa postitus