Sorri kui sõiman veidi naisi järgnevalt.
Mul oli tüdruk. Armusime, elasime poolteist aastat õnnelikult koos. Nüüd kohtas ta noormeest ja pettis mind temaga. Vabanduseks ütles ta et selle noormehega tunneb ta sädet ja me läksime lahku. Peale selle soovis ta et jääksime sõpradeks, sest ta hindavat mind sõbrana väga. Mina aga keeldusin, tuues põhjuseks et sõpradeks saadakse mitte ei jääda. Seepeale soovib ta nüüd uuesti suhet minuga alustada. Mis te arvate sellest? Ma tahaks teda tagasi, aga et ta minuga oleks sellepärast koos et mitte mind kui sõpra kaotada, ma ka ei taha, ma soovin ka enamat kui sõprust.

veel olen täheldanud naiste juures asjaolu, et koguaeg peavad kired olemad, elu peab kogu aeg põlema. nad armuvad,kui kirg kaob, võetakse uus mees jne. mehed on ses suhtes leplikumad. mehed otsivad rohkem stabiilsust

vaidlen vastu, tihti just mehed ajavad seda kirge taga ning ei taipa väärtustada olemasolevat suhet, tegelikult sõltub see rohkem isiksusest ja vanusest jne
kui te olete poolteist aastat koos elanud, siis eeldaks kyll, et te selle aja peale juba sõpradeks olete saanud ja see, et sina siin nende terminitega keerutad, on kuidagi kahtlane..kui sõpradeks saadakse, ole siis hea ja saa sõbraks, niipalju meest sinus ikka on, et oma ihasid vaos hoida?

To mati:
et naised otsivad ainult kirge?
Tegelikult ei ole naised sageli lihtsalt nii laisad ja on kompromissitumad. Mees võib mugavusest naisega koos elada, magada ja kõike muud sellist (eriti kuna alati on ju võimalus kõrvale vaadata- naisi maailm täis:)). Naine tavaliselt tunneteta koos olla ei taha. Kui seks, siis ikka armastusega. Ja
mingi poolkõva asja sóendama hakata pole mõtet
To: Juhan
See sõpruse jutt on muidugi jama. Ei ole mina näinud teineteise suhtes (või ühepoolselt) tõeliselt sügavaid tundeid omavaid inimesi, kes peale haiget tegemist oleks suutnud sõpradeks jääda. Nii, et ära põe, kui sõber olla ei suuda. Aga muidu- võibolla tegi su tüdruk vea, on sellest aru saanud ja saate uuesti alustada. Inimesed teevad ikka vigu, ja ainult nendest õpitaksegi... Teil võib veel ilusaid aegu ees olla!

Omadest kogemustest võin öelda, et on küll võimalik sõpradeks jääda. Eeldusel, et mõlemad pooled pole unustanud ilusaid aegu, suudavad olla tolerantsed olevikku suhtes, hindavad ikkagi edasi neid häid pooli teises, mis kunagi suhte alguses ja käigus selgeks said ja millese ju millalgi armuti.
Enamasti pole sõprus võimalik seetõttu just, et üks osapooltest ei suuda kibestumist alla neelata. Eneseuhkus ajab üle ääre. Vaadake teise nurga alt- kui tahetakse sõbralikult läbi saada, siis hoolitakse teisest ikka veel. Lihtsalt elu teeb oma keerdkäike ja kunagi ei tea, kus armastus vastu juhtub tulema. Ning kui sel põhjusel siis lahku minnakse, ei tähenda see, et eelmine suhe oli paha- lihtsalt on aimu saadud, mida tâhendab see, kui on midagi enamat.
Nojah- kui tegu on vaid kirega ning mitte armastusega, mille pärast minema joosti, siis lugu vähe teisem:)

Matile: võtan Su sõnavõttu kui mõistujuttu. Loodan, et see oligi Su eesmärk.

Juhan: vaata endasse - kui palju selles EI-s oli põhimõtet, palju kibestumist? Kas väljend "sõber" tähendas tema mõistes tuttavat, kellele võib silmi maha löömata tere öelda ja vahel ka muret öelda või sõpra kellega aeg-ajalt grupiseksi saab teha...

Mida annaks Sinu EI - kuioled õrna nahakihigia - vast jah, et aitab laksust kergemini üle (teelt ma arvan, et see oleks nagu jaanalinnu kombel ennast asja unustama sundida ja tulemus ei oleks sugugi kergem kui temaga normaalselt suheldes). se olen alati eelistanud hilisemat normaalset suhtumist, ikka tuleb laialiminekuid (loe partnerivalikul eksimisi) ette ja seda ei peaks võtma kui maailmalõppu..vaid (niikurb kui see ka pole) inimlikult ja suhted võiksid säilida. See on erakordselt nõme, kui endine paar - kes omal ajal olid aint ninapidi koos ja nimetasid end armunuteks, nüüd teineteist äragi tunda ei taha.

ma arvan et selles ütluses on point: kuidas saad Juhan jääda sõbraks talle kui ta sind ja su sõprust kurjasti tarvitas. sõber on inimene kes ei vea kunagi alt! sõbraks saadakse läbi kogemuste mis te läbi elate.

see, kes juba ühest sädemest põlema läheb ja kõik enda ümber unustab, kordab sama etteastet veel mitu ja mitu korda. kui sul kannatust on siis... see sõbra jutt on rohkem sellepärast, et sa talle alati varnast võtta oleksid, kui on vaja kellegi najal nutta.

Mõttetu tibi...
Katsu ta ära unustada.

Mehed on stabiilsemad...... unusta ära,mehed on ikka need, kes esimesel kire kustumishetkel kohe uut lähevad otsima. Naised hindavad ja otsivad stabiilsust, seda aga teie, mehed, kardate.

ei tea minul on küll vastupidi, mina tahan hetkel stabiilsust, neiu on see kes ei taha, kes tahab võtta viimast. tegelt vist asi selles et on liiga noor äkki.

Kulla Juhan.

Poolteist aastat kooselu on ikka selline asi, mida nii kalendrist maha kustutada ei saa. Ja kindlasti oli ilusaid aegu ja asju, mis veel aastaid hiljem meelde tulles naeratama panevad. Ja te teate teineteisest palju, nii muredest kui rõõmudest. Ja teil on ühiseid sõpru, kes teist mõlemast hoolivad. Jne jne.
No ja fakt on see, et "lovers always come and lovers always go, and no one's sure who's gonna start today walking away". Sama hästi oleks võinud sina mõne "sädeme" otsa sattuda, eksole.
Kui tüdruku sõprusepakkumine oli tõesti siiras, siis ära solva teda, vaid oota, kuni viha ja kibedus üle läheb, ehk suudad siis selle vastu võtta. Exid on tegelikult pagana head sõbrad! noh, koos läbielatu, teineteise tundmine jne, ja kes meist ei vajaks sõpru.
Viha ja kibedus tuleb välja elada ja selja taha jätta - muidu hakkad oma kannatusi perversselt armastama.
Juhuslikult ma tean, millest räägin. Minu exelukaaslane, kelle juurest ma minema kolisin mitte kellegi pärast, vaid sest lihtsalt armastus sai otsa... mängis arusaajat sõpra niikaua kui veel oli lootust, et ma tagasi lähen, kui see lootus aga kadus, hakkas mul kätega kallal käima. Midagi ta sellega ei saavutanud, aga kõige hullem on see, et nüüd on ta minu jaoks eluaeg naisepeksja ning kõik ilusad mälestused on... seal kohas. Ebasiirus hakkab ajude peale - minu point on, et ela oma tunded välja kedagi solvamata ja mine siis sirge seljaga edasi.

sorri, aga mul on selline arusaam elust, et on olemas ainult üks sõber ja mul on see tõeline sõber(noormees siinjuures). temake aga oli minu jaoks armastus, kõrgemalseisev kui sõber isegi. ma ei aja sõpru ja head tuttavaidki segamini. minu jaoks jääb ta kas armastatuks või tuttavaks.

kui sa ise arvad, et ainult armastatuks või tuttavaks, milles siis küsimus. Sa oled ju enda jaoks probleemi mõttes juba lahendanud.
ja mina isiklikult kuulun inimeste hulka, kes leiavad,et pitsu saba ikka ühe hoobiga raiutakse- pole mõtet mingi tagantjärele soojendamisel a la, et nüüd sa mul hea ja tore sõber. kui ta sind juba ühe korra, armastatuna, alt vedas, siis mis välistab, et ta seda sõbrana ei tee? ja sõpradel on alatihti võimalus rohkem haiget teha, kui armastatul.
kui jutt on suhte uuesti alustamisest, siis mõtle hetk enne järele, mida teha, kui ta sind uuesti petab, kui ilmub jälle keegi kellel "säde" sees.