Olen teist korda abielus. Elame mehe majas. Tülisid ei ole, mes on materiaalselt hästi kindlustatud ja hea isa minu pojale esimewsest abielust.
Minu mure on selles, et mees on hakanud tahtma oma last (mehel lapsi ei ole).
Olen 30-ndate teises pooles ja ei tahaks enam kõigega uuesti alustada.
Kas siis minu pojast ei piisa! Mees saab ju temaga hästi läbi!
Kas meestele on tõesti oluline, et neil oleks ka oma bioloogiline järeltulija!?

Kallis Anne. See on LOOMULIK, et ta last tahab ja kui sa teda armastad, sa isegi ei kaalu võimalust talle EI öelda. Ei piisa ainult sinu lapsest, võid kindel olla.

oi-oi, nii suur tüdruk juba (30-ndate teises pooles) ja ikka veel nii loll küsimus. Muidugi tahavad mehed oma last.

:)) eks see võib üllatada jah...mis sest, et mees..aga ikkagi inime:)))

Ega siis naise laps ei asenda OMA. Ja armastav naine tahab harilikult ka ühist last.

Te olete väga kriitilised.
Ometi on ju küllalt mehi, kes hakkavad naise last omaks pidama.
Mis te arvate, kas meie kooselu jääb püsivaks ilma ühise lapseta?

Ei ole siin ju keegi niiväga kriitiline. Lihtsalt tõesti üldiselt mehed soovivad oma last. Nagu naisedki. Üldiselt.

Mees ei saa kunagi naise last omaks pidada. Kooselu säilimise nimel tuleks tema soovi realiseerimist tõsiselt kaaluda

kui see ka su kooselu ei ohust, oleks siiski normaalne ja elementaarne, et sa talle lapse sünnitad. Ise elad tema majas ja ei taha majja peremehe bioloogilist uut põlvkonda tuua. Ära kahtle.

Jah, raske olukord. Mees võib minna ja mõnele vähem tõrksale lapse teha ning öelda, vabandust, sa pead ära kolima, sest see teine sünnitab minult lapse. Meestele on see oma lapse probleem jällegi nagu millegi tõestus.
Kui tervis lubab võid ju selle lapse sünnitada, seda enam, et oma maja ja materiaalne kindlustatus.

Aga see on ju nii raske probleem. Mis siis kui ma ei taha rohkem lapsi?. Mis siis kui ma ei ole nõus enam oma isiklikust vabaduusest ja sissetulekust loobuma. Miks mina pean loobuma? Ta ju teadis et mul on laps ja seda kah et ma ilmselt rohkem neid ei taha.

Juta: eks paljutki võib tahta a kui teine ei taha..ju peate mingil moel siis kokkuleppele saama...et kui Sa just ei taha teda selles ettevõtmises aidata..ju peab ta ise selle raseduse ja sünnitusega hakkama saama, kui tal lapsesaamiskihk nõnda suur:)))

Selle võimalusega,et su mees ka oma last võib tahta, oleks sa pidanud juba siis arvestama,kui temaga kokku läksid.Minu arvates näitab see,et sina temaga last ei taha ainult sinu isekust ja mugavust.Võibki juhtuda nii,et ta leiab teise kes tahab.Kui temal oleks ka enne laps,siis oleks asi teisem, ma arvan.

Feliks: küll nüüd sellest oli palju abi mis sa kirjutasid. See oleks küll väääggga mõnus kui mees ise rase oleks ja sünnitaks aga millegi pärast mehed seda teha ei saa. Ja ni ongi et raskemad asjad tuleb naistel ära teha. Muidugi ilusamad asjad kah õnneks.

Mina arvan nii, et Sa peaksid arvestama oma vanust, et kui Sa oled üle neljakümne ja laps saab kümme, siis on lapsel võib-olla halb, kui tal on nii vana ema. Kui vana on mees? Kas ta on võimeline näiteks last üksi edasi kasvatama jne.? Kui mees tahab Sinuga edasi koos elada, siis ta saab aru, et tema lapsele ei ole hea nii vana ema.

Imelik küsimus: kas mehele on tähtis oma bioloogiline järeltulija! Loomulikult. Samuti on see tähtis ju ka naisele. Miks peaks ta norm mehele vähemtähtis olema!? Loomulikult ei saa mees sundida naist sünnitama, aga ta peab arvestama siis võimalusega, et mees võib teise leida, kes on nõus ka sünnitama. Kas siin on ikka tegemist naise poolt armastusega, ehk on ta lihtsalt hea ulualuse-äraolemise leidnud enesele ja oma pojale.

Elus on kahjuks tihti nii, et vanemad emad osutuvad paremateks, kui noored. Vanuse pärast ära küll last muretsematta jäta, kui muidu ise ka tahad.

kas Saagimi laps peaks ommikustõhtani patja nutma või? (mitte moraalsesat aspektist mõtlen)
rumal-rumal laps!

JUtu: loo moraal pold mitte selles, et kas mees läheb sünnitama või mitte...asi on selles, et kas Sina oma mehest nõnda palju tahad (saad) hoolida, et jõuad taga kokkuleppele selles lapsesaamisemures. Et kumma soov osutub suuremaks, kas tema lapsesaamise või Sinu töötamise(palgateenimise ja mis seal veel oli soov.

anne, sul on isegi vedanud, kui mees lapsega hästi läbi saab. sageli tekivad pinged ju. ja sa ei täpsusta, miks sa rohkem lapsi ei taha?

mina arvan, et ei jää püsima. sorry, aga su mehel on ka vaid üks elu.

mul tuttavatel juhtus ka et naisel oli 1 juba olemas ja synnitas mehele teise lapse-kuna mees niiväga tahtis ja kui veel palju paremini nad siis elama hakkaksid-nyydseks on nad peale 13 aastat kooselu lahus(mees leidis teise naise kellelt ka last taas tahab)ja käib oma koige oodatumat ja kallimat last aastas korra vaatamas-kui sedagi...nii et mehe jaoks pole kyll motet synnitama hakata -ikka ise pead tahtma...

Igale normaalsele mehele(ka naisele) on ajudesse kodeeritud soov last saada. Sõltuvalt indiviidist on ainult küsimus selles MILLAL see tahtmine tekib.

Püüa asju veidi teise pilguga vaadata. Mõtle nii, et mees on koos Sinu ja Su lapsega õnnelik- ta näeb kui hea ema Sa oled ja tahab et just Sinust saaks tema lapse ilmaletooja ja kasvataja.
Kui Sa ütled et ta on ka Sinu pojale hea isa, siis tunneb ta ennast järelikult selles rollis hästi. Tundub et kõik on ju täiesti korras!

Cathyl on omamoodi õigus - ainult vastutuleku korras oleks mõttetu sünnitada, kui sa ise ikka üldse ei taha. Siis oleks targem hakata uut meest otsima, sellist, kes ka ei taha, kellel on varasemast lapsed juba olemas. Kooselud, kus üks tahab ja teine mitte lähevad varem või hiljem lahku.

Ma ei saa aru, mis siin mõelda on? Kui teie omavahelised suhted on hästi, on ju loomulik, et ka talle lapse sünnitad, KA TEMA TAHAB JU BIOLOOGILISELT ISAKS SAADA! ÄRA VÄGA KAUA OOTA, ENNE KUI LEIAD TA KELLEGI TEISEGA ! nb! LAPS JU ÜHENDAB NING TEIE SUHE SAAB VEEL TÄIUSLIKUMAKS!

Krt, mina ei saa jälle aru, kust selline raudne seos võetakse, et kui naine oma meest armastab tahab ta talle kohe last sünnitada? Kas ongi nii, et naise elus peab lapse sünnitamine tõesti olema eesmärk nr.1, vastasel juhul on ta ära teeninud mittemõistmise (enamikul juhtudel hukkamõistu, et näe tahab nautida mugavust jne.)?

no ma ei tea!
kuidagi imelik on mõelda,et ma peaksin ainult sellepärast lapse saama, et keegi teine tahab!
antud juhul küll mees ehk uus abikaasa. ei, asi ei ole üldse selles, et mees päris oma last ka soovib. see on igati loomulik soov. imelik on see, et proua anne alles nüüd taipab, et ta ei soovigi oma uue mehega last(lapsi) saada. kas siis enne kooselu alustamist seda teemat ei arutatudki?
kohe kuidagi ei julgeks soovitada kellelegi nn. tänutäheks (uus kodu, materiaalne kindlustatus, pojal hea-hoolitsev kasuisa)last sünnitada. mis siis saab, kui ema oma teist last armastama ei hakkagi?

eks ta ole...niigi palju on siia ilma soovimatuid-poolsoovimatuid lapsi syndinud...minu arust koigil lastel peaks olema oigus syndida oodatuna-mitte et yks tahab ja teine ei taha...ja poleks ju eriti hea kuulda 15-aastasena et tegelikult mina sind ei tahtnudki synnitasin su kuna su isa tahtis...

Sa Cathy oled tore inimene (kohe päriselt ma mõtlen). Oskad probleemi teist külge alati nii kenasti valgustada, et kohe rõõm sind lugeda.

A võib-olla on tädil esimesest lapsesaamisest valusad mälestused, miskipärast jäeti ta lapsega üksi. Ma ka selles vanuses ikka väga kaaluksin, kas sünnitada või mitte. Järsku läheb mees jälle minema, kuidas siis laps üles kasvatada. Naine sünnitab just niipalju lapsi, kui ta ise üles kasvatada jõuab. Ma parem oleks üksi ühe lapsega, kui mitmega.