no näete, leidsimegi jälle uue ohvri, kelle kallal võtta:))) krt, mul tööd ka vaja teha. jään oma eelmise arvamuse juurde-teen copy paste ja lisan siis veel oma küsimuse valeriale: kust võtad, et lastetutel rohkem shansse? on sul statistikat, kus lastega naised on rohkem üksikud kui lasteta naised? :))))

No lapstega/lasteta ei ole oluline. Kui keemia möllab, ei ole vahet. Lihtsalt kui olla pikamas suhtes naisega, kellel on laps, tekib mingi kummaline "perevastutus" ja kui peaks keemia lõppedes selguma, et ei sobita kokku, tuleb lahku minna kahest inimesest korraga. Pärast on hoopis jabur olukord - kas käia oma exsõbrantsi lapsele "isa" tegemas või on see perversne. Aga kui ex uue mehe leiab? Veel imelikum olukord...

Nii et lasteta naised võivad endale seda elukaaslase otsimisel ühest suhtest teise tormamist rohkem lubada aga lastega naistel tekivad püsivamad suhted. Vist.

Olen selles sõnasõjas Valeria poolt, mehena (29) eelistan lapseta naist. Nii et kui valida on kaks meeldivat naist, üks lapsega, teine ilma-valin ilma lapseta. Erandi teeksin siis, kui naine väga-väga meeldib, siis on üks laps OK. Aga kahe lapsega naine ei tule kõne allagi. Miks peaksin võõraid lapsi kasvatama?
Eks põlastage mind nüüd, kui tahate.

Ilmselt pole suurt vahet, kas naine on lasteta või 1 lapsega, aga kui jutt kahest teismelise tütrega naisest, siis tema võib küll suu uuest pereisast puhtaks pühkida.

mul on kaks last ja mees ka ning ikka ja järjest rohkem tekkib tutvusi/austajaid. kui olin plika(vaba ja lasteta) polnud mul pooltki nii palju ausajaid, kõik hakkas peale, kui armusin oma mehesse, äkki hakkasid kõik minusse armuma, laste saamine pole seda olukorda muutnud. imelik lugu.

to marek: ei põlasta, vat. et sa pole ju üheselt valeria poolt, oled ju siiski eranditega nõus. vaevalt sul nüüd keegi seepärast armastamata jääb kui tal laps on ja vastupidi. eelistadad ilma lapseta naist senikaua kui ilmub see kõige-kõige lapsega. soovin siiski, et su eelistused eelistustena täituksid.

to kurb: nii hull see nüüd ka pole. või kui on, siis ega need tütsred sul pubekateks jää. pea vastu!

Lilian, ega ma põegi, aga olen ise ka tutvumiskarussellil kaasa löönud ja kui ikka ütled, et kaks last, siis on jutt lühike, st jääbki jutu v. kirja tasandile, kohtumiseni ei jõuagi. Või peaks siis valetama ja vaikima oma tõelisest elust ja siis viimsel hetkel tulema välja jutuga a la "ma pean sulle midagi rääkima..."?
Eks sedasama räägi siinsed mehedki, et 1 veel, aga 2? No way

to kurb: ei tea, mis need need tutvumiskarusellid on? jututoad või? ma ei oska selle koha pealt midagi õelda. endale isiklikult ei meeldi virtuaalses keskkonnas meestega tutvuda. mul ikka enne näha vaja ja siis vaatan, mida ja millal räägin. pole nende tutvumistega kunagi probleeme olnud, aga midagi soovitada ei oska sellegipoolest. või kui, siis ehk kohad, kus olen ise tutvunud: töökoht, peod, tuttavate sünnipäevad, reisid... ehk polegi need tutvumiskarusellid kõige õigemad kohad? igatahes jõudu sulle ja mis peamine, ära meelt heida, küll tuleb ka sinu aeg.

Kurb

Ära ole kurb, lihtsalt see sinu õige pole veel välja ilmunud.
Aga Lilianiga nõus, jututoad ja virtuaaltutvus on pisut jama jah.
Tegelikult ei tea kas mul õigus seda väita, sest pole tegelenud, aga tunne ütleb nõnda.
Ei pea valetama ja vaikima. Sinust(!!!) hoolivat, armunud, normaalset meest see küll ära jooksma ei sunni.
Ole tubli.

Tänan lohutamast ja toetamast, aga ega ma nii väga kurb olegi. Ma ju ei kurda, et ma kedagi enda kõrvale ei leia ja ega ma praegugi päris üksi ole. Paraku on mu armastus abielus.
Mis aga puutub virtuaaltutvustesse siis - mille poolest need on halvemad ööklubidest vm sellistest? Ja kui kollektiiv on naiselik? Aga see läheb teemast väljapoole.

kusjuures, lapsega/lastega naiste eelis on see, et nad on julgemad, targemad, teavad rohkem, mida elust tahavad ja kuidas seda saada, on paremad suhtlejad. mul on tuttav, kes väidab, et peale sünnitust läheb naine nagu "lahti" vôi siis luuleliselt öeldes puhkeb ôitsele ning ma olen sellega 100 % nôus.

to elevant: mina ka sinu väitega nõus. järele proovitud.

to kurb: ah, ma pole miski teadja, kuna pole ise ka suuremat sorti ööklubide külastaja ja seal tutvuste sobitaja. võtsin näite seepärast, et mulle meeldib ikka näost-näkku suhelda. siis ikka kohe tunda ja näha, kas on tõmmet või mitte (loomulikult pole kõigi jaoks tähtis välimus, minu jaoks siiski on-häbi!?). virtuaalis võid kohata mingit kirjanduslikku imemeest/-naist, aga kui näed...kohe minema joosta ka nagu imelik ja siis ma ei mõistaks enam midagi teha...ja ilusast ettekujutusest ei jää nagu midagi järgi. ööklubi variandi puhul sellist pettekujutlust tekkida ei saa.
p.s. ka vastupidised variandid on võimalikud st. kui mind nähakse....(et keegi ei mõtleks nüüd, et olen siin mingi eriti vaha).
läks jah teemast mööda, aga see vastus sinu küsimusele.

Lapsega naine on kindlam, turvalisem, ta nõuab sult vähem enesetõestamist. Lastega naistel on oht saada mehe näol teine laps kah juurde. Kuigi see tuleb üsna ruttu välja.
Aga muide, minu isiklik arvamus on, et eesti naine pärast esimest last alles ilusaks lähebki. Enne on see beibe-ilu, mis rohkem ikka keemia ja võltsing ja ajutine nähtus. Mitte iga mees ei suuda kogu seda värvide ja satside ja lõhnade ja kurat teab mille pidevat tähelepanu keskmes olemist taluda. Laps on vähemalt õige asi õiges kohas. Lastetu naise puhul on küllalt raske end eluaeg tema kõrval kujutleda, pole mingit ettekujutust, kuidas ta vanemana välja võib näha. "Tõsiste plaanidega" mehele on seepärast lapsega naine kindlam valik.
Üks või kaks... Nuh, eks kaks last kipub praegu pea ülim piir olema, keda julgetakse tahta. Aga oma lapsi tahaks siiski ka.