Kas kellelgi on kogemusi lapse isaduse tõestamisega kohtu teel ja seeläbi ka alimentide nõudmisega? Mis järjekorras asjad käivad jne.?

noh, enamasti käivad sellises järjekorras, et kõigepealt peavad naine ja mees kokku saama. kui intiimsemat laadi toimingud tehtud ja tulemus teada, siis tuleb kohtu poole pöörduda ja küllap seal juba öeldakse, mis edasi...

hagi kohtusse........tutvu perekonnaseadusega ja tsiviilkohtumenetluse seadusega........hagis kirjutad kõik ilusti ära ja kohus otsustab

küsix vastu hoopis: kuidas oma tegelikku isa tõestada? Kui on teada, kes ta on, kuid ema ei oleks mingil moel nõus mingeid proove andma?

lisan veel, et isa suusõnaliselt on tunnistanud omaks, kuid keeldub oma nime sünnitunnistusele panemast (sellest tekkis suur tüli)- nii ongi laps justkui vallaslaps. isa kardab kaasnevaid kohustusi lapse ees või jumal teab mida. nüüd tõmbas uttu et vaata ise kuidas... nii tahakski asjale ametliku käigu anda, just lapse pärast.

minu ema pani sünnitunnistusele väljamõeldud nime.sain tegeliku isa kohta teada alles täiskasvanuna.

Ylenna, mis proove su ema andma peab siis? Ema kohta on ju kõik teada, ikka vist isa peaks proove andma.

to ylenna : emalt pole mingeid proove vaja isalt ja sinult ikka

to annabel : eks siis kohtus ole näha kas ta tunnistab omaks või peab tegema dna analüüsi...see analüüs on päris kallis täpselt ei tea aga nii 4000-5000 eeku ja kui tema tunnistaakse isaks maksab

Kas see isaduse meeleheitlik tõestmine veidi alandav ei ole. Meest, kes selle protseduuriga nõus ei ole, peab paluma, manguma ja isegi ähvardama. Arusaadav muidugi on ka see, et üksinda lapse kasvatamine on raske jne.

Kas oled äkki abielus mehega lapse muretsenud, et ta nüüd püssi põõsasse viskab?

no kui proove pole vaja, siis mingit nõusolekut siiskiemalt või tunnistust, et ta justnimelt selle mehega mu valmis nikerdas?

Ylenna: ei näe küll põhjust, miks emalt mingit proovi või tunnistust peaks küsitama? Võrreldakse ju sinu ja su (väidetava) isa DNA-d.

nojah, aga võibolla ema soov ongi, et ma kunagi oma tegelikku isa teada ei saaks? Kas ma teeksin siis neid analüüse salaja?

egas sa koikke ema soove niikuinii täita ei suudaks...tee ära ja ytle talle siis ..voi aseta lihtsalt fakti ette-ema kallis ylehomme lähen koos selle inimesega dna testi tegema...

Ega vist eriti annagi tõestada, sest ega vereproovi saa isalt ju sunniviisiliselt võtta ja vaevalt ta ise vabatahtlikult soostub seda andma. Ilmselt ta tabas värgi ära, kui sünnitunnistusele end panna ei lasknud. Tegelikult poleks sellestki eriti kasu olnud, sest probleemitu alimentide nõudmine läheb läbi, kui laps on isa perekonnanimega. Mis teha, katsu ise hakkama saada ja solvimisest üle olla (päris raske, ma tean). Pealegi kavalamad mehed varjavad oma tegelikke sissetulekuid (miinimumpalk + ümbrikupalk), seaduse järgi saad nõuda 1/4 tema seaduslikust brutopalgast (miinimumpalgast siis 350.-), aga tulumaksu selle pealt pead ise maksma (350.- - 26% = 259.-) ja pole sugugi kindel, et raha kenasti õigeaegselt laekub - lisateenusena 80.- maksad selle eest, et keegi valvab maksmist (259.- - 80.- = 179.-). Pealegi ametliku vallasemana saad riigilt minu teada 100.- vallasema toetust, mis kaob, kui tõestad isaduse ja saad alimente (179.- - 100.- = 79.-). Kas 79.- on seda närvikulu ja aega väärt?

einoh...dna saaks ju juuksekarvast voi tema vanast hambaharjast ka aga kahtlen kas see lubatud oleks...

Isaduse tõestamise määrab vajadusel kohus. Isaduse tõestamiseks peavad kõik kolm (ema, isa, laps) laboris korraga kohal olema ja verd andma. Vanad hambaharjad jms ei lähe arvesse.

Kat

enam pole mingeid 1/4 palgast vms.
alimendid mõistetakse välja vastavalt lapse vajadusele.

1/4 miinimumpalgast (mis on sel aastal 1850 kr) on miinimum. loomulikult võetakse elatise määramisel arvesse nii vanema sissetulekuid kui lapse vajadusi.