Rääkige naised kuidas te oma kallist meest hoiate, kuidas ta halba tuju ära peletate? Mehed võivad ka sõna sekka öelda, et kuidas naised peaksid käituma, kui mehel on paha tuju?
Ja kas on õigem küsida, mis on halva tuju põhjustajaks või on parem sellest mitte välja teha?

Kel viitsimust, see jagagu kogemust! ;)

mehed väga harva räägivad, mis neil südame peal....

Mehed saavad suurepäraselt hakkama, ei ole neil mingit hoidmist vaja.

kui näed, et mehel on midagi südamel ja rääkida ei taha, siis õhtuks pudel head veini, lapsed magama( kui neid on), küünlaid ei maksaks põletada, sest mure puhul tunduvad nad pigem traagilised kui meeldivad. ja siis vestelda meeest huvitavatel teemadel, kui aeg küps ja keelepaelad valla lähevad, siis minna üle tõsisematele teemadele. meil see toimib, kuigi, kui jutt ei ole väga-väga tõsine, siis saame oma peres probleemid ka veinita lahatud!
kui tegu lihtsalt halva tujuga, siis tuleb mees kodust välja tirida, jalutama, kohvikusse, kinno, või sõita kuhugi kodust-tööst eemale, eemale kõigest mis seda halba tuju tekitavad.
neid halva tuju lahendamise viise kasutab mees ka minu peal!:) tean omast-käest, kuidas pea selgeks ja muremõtted peast pühitakse.:)

minu mees teab, et olen valmis teda alati kuulama ja ta yldiselt räägib ka. isegi kui aidata ei saa, on ju jagatud mure poole väiksem mure.

mina olen usin ja tubli naine. teen mehele süüa, pesen nõud, triigin, koristan ja pesen. mehe kallal ei ilgu/ei õienda. panen mehe riidesse kah! kusjuures, ma naudin kõike seda, mida teen. ei tunne, et end ohverdaks.
voodis olen mänguline ja fantaasiarikas. hoolitsen iseenda eest, et mehe jaoks ilus ja kena olla.
seega- olen hea naine ja olen hea armuke.

kui mehel paha tuju, siis palun, et ta sellest räägiks. toetan teda ja vajadusel annan nõu. kui mees tahab omaette olla ja mossitada, siis lasen tal seda teha, st ma ei sega teda siis...

ihhii,angerjas, mul toimis selline asi ka 10 aastat ja siis leidis endale armukese...

ma lasen kah mossitada,aga kodus tekki all n2rin kyysi ja m6tlen,mis tal kyll nyyd j2lle viga on:)

to to angerjas: ja see sinu kogemus peaks nagu ytlema, et naised, ärge jummala pärast vaevuge midagi mehe heaks tegema, sest absoluutselt kõik neist leiavad varem või hiljem armukese?

to angerjas'le- ma ka ei saa aru, mis seos siin on? miks sa tõmbasid paralleeli enda ja minu kogemuse vahele?

parandage nüüd mind, kui ma asjast valesti aru saan, aga mulle tundub, et kui hingeline+füüsiline komplekt suhtes on ebatäiuslik, siis mees läheb otsib uue. seni, kui kõik on OK, siis ei tohiks probleemi ju olla. räägin enda kogemustest- kui mind minu suhe pole rahuldanud (nii vaimselt kui füüsiliselt), siis mul suht suva ja võin vabalt endale rahuliku südametunnistusega armukese otsida. eeldan, et nii käitub ma meesterahvas. siin juures arvan, et kui toonitatakse, et MEHED ainult petavad, et see neil veres, siis leian, et see on lollus. kõik sõltub inimesest endast (temperamendist ja libiidost) jm teguritest.

muide, ma väsitan oma mehe voodis nii ära ;), et ta ei suudaks puht füüsiliselt endale armukest otsida... :D

Oi-oi, küll angerjas on meil tubli, ennast kiitmast ei väsi.

Minumeelest on angerjas igati ok, kui suudab oma mehele hea naine olla, ärge närige asjatult teiste sõnade kallal, teema püstituse eesmärkki oli positiivne ja ülla tagamõttega, ei ole vaja seda ju niisama pahupidi keerata, oleme ikka rõõmsad!

aitäh, n.m.
räim- tõesti, teema oli läbini positiivne ning ma ainult kirjeldasin oma tegemisi-olemisi...

muide, kui iseennast ei armasta, siis ei armasta sind ka teised!

See ei pea ütlema midagi, lihtsalt kurb kogemus. Ei hakanudki siin varem sõna võtma, et sel kalal oli ennegi mitu rauda tules (aga see ei seganud elu).

tubli , angerjas, loodame et koik ka jatkub kenasti... vaaaaaga irma moodi k6lad ...

ma ei seedi irma kommentaare :(
seega on see solvang, verner.

Tegelikult on selline võrdlus irma solvang, irma on ikkagi tark inimene.

Mina ei peagi mitte kui midagi tegema. Mees tuleb koju ja kaebab mulle kõik ära, ootab konstruktiivset nõuannet (loe: lohutamist) ja ongi kogu lugu. Siis kui tõesti suur mure oli (mehe ema suri väga ootamatult), siis olin lihtsalt kõrval ja rohkem polnud vajagi. Ega need mehed mingid imeloomad ole, vajavad samamoodi kalli ja pai.kui iga teinegi.

to daahile/to to angerjas: ok, arusaadav. mind ajas ilmselt segadusse see sinu ihhii seal:S

ise pyyan olla nagu angerjas ja saan ka mehelt samaväärset kohtlemist vastu. igati positiivne!

Mees tuleb h o i d a nagu last.

Mees peab seda hoidmist ikka väärt ka olema. Kui ta su seljas liugu laseb ja seda hoidmist ära kasutab, ise midagi vastu ei paku, mis tast siis ikka hoida. Parem minema saata. Laps sõltub vanematest, mees peaks ikka ise täie eest väljas olema.

räim, miks nii kurjad kommentaarid?

:(

Väärt meest hoian hea meelega. Mehele hea naine olemine ei peaks siiski paaniline eesmärk olema. Meeletult rabelda selle nimel, et mees ära ei läheks pole õige. Mees ei vaja naist, kes ennast alati tahaplaanile jätab. See hakkab tüütama. Naised peaks ka endast lugu pidama, siis peab ka mees. Muidugi on olemas naisi, kes istuvad mehele pähe arvates, et see ongi see enesest lugupidamine. Kui mehed neid ei taha, siis arvavad, et küllap mehed kardavad tugevaid naisi, taipamata, et on tegelikult vastikult võimukad ja tüütud hoopis.

Meest tuleb hoida kaisus. Siis on mõlemal soe.

Meest hoida??? Jalaga kõigile meestele!!!

To Angerjas: Päris huvitav lähenemine, et nö. kõik ära teed, et mees võimalikult rahul oleks.... Aga mis sa siis vastu saad? Kas teed seda kõike suurest armastused ja seda ka elu lõpuni või piisab sulle sellest, et mees lihtsalt su juures niiviisi püsib või saad ehk veel kõike seda sama tagasi? Kas muide kah tööl käid ja on lapsi kah, kui tohib küsida, ja kas mees lapsi kantseldada aitab kui neid on?

Kui mees on tujust ära,siis ta üldse mõneks ajaks rahule jätta!
Mees tahab olla siis üksi!

Susie-
ma ei käitu nii, et hoida oma meest kinni. see oleks jabur. ma ei ole meeleheitel naine, kes teeb kodutöid suure usinusega eesmärgil meest enda kõrval hoida. austajatest mul puudust pole, lausa vastupidi. st ma pole mingi hall hiireke, kes armastaks mehele jäägitult alluda.
ma armastan oma meest väga ja see kõik, mis ma teen, tuleb iseenesest. sellel pole mingit tagamõtet. ma lihtsalt olen selline.
kui ma mehelt midagi palun, siis ta aitab mind. pole nii, et ta vihaselt näägutaks diivanil 'kuna toit valmis saab?' seni kui mina köögis askeldan. ma panen ta mind hindama ja austama ja ta tänab mind alati iga mu hoolitseva liigutuse eest :)
käin ülikoolis ja muud toimetamist-tegemist on kah, aga see ei sega mul hea naine olemast.

paistab, et ma olen vist üliusin ja selle tõttu ebatavaline. see muidugi hea ju :) toonitan aga veel, et ma pole meestele alluja tüüp... kõik mis teen, tuleb südamest!

To Angerjas: No tore, et sul sihuke mees on, kes kõike seda askeldamist oskab väärtustada. Ise olin ka enda arvates suht samasugune oma ex-mehega. Lihtsalt teda nii väga armastasin ja tahtsin talle hea olla, aga mees õppis seda võtma nagu niisama ja lõpuks ei liigutanud kodus enam vaat et sõrmegi ja siis hakkas mul tasapisi aastatega üle viskama - oleksin ise ka tahtnud natuke kasvõi kiidusõnu ja siis hiljem ka kodutööde jagamist kuna tekkis sihuke koduabilise tunne... Aga tore, kui teil see niivisi läheb, aga ole ikka ettevaatlik, et oma hoidmisega liiga kaugele ei lähe, sest see mis praegu tore ja armas, ei pruugi seda näiteks kolm aastat hiljem enam olla ja siis võib raskusi tekkida, kui tahaksid, et mees ka kodus midagi teeks ...

Susie, sa räägid väga õiget juttu.
eks ta ole nii jah, et mees võib mugavusega ära harjuda ja siis ei liiguta ta enam sõrmegi... olen sellest täiesti teadlik ja ausalt öeldes kardan sellist tulevikustsenaariumit.
pean vist südame kõvaks tegema ning pean vist pisut laisemaks muutuma, sest kardan, et selline idüll ei kesta kaua.
naljakas, teed ja hoolid ja armastad ning võid sellega endale ainult karuteene osutada...

kõike paremat sulle, Susie!