partneri löömisele ei ole õigustust.Isegi siis mitte kui naine provotseerib. Siis peab mees lihtsalt uksest välja minema kuniks viha taandub...aga lüüa kedagi...lubamatu! see pole mees,vaid hädavares

abielus viis aastat ja pole naist löönud, ple mõttessegi tulnud ja ega mu naine miski INGEL ei ole. Terava keelega ja suht kapriisne on.

Varem elasin ühe naisega koos ja paugu sai kirja mult kaks korda , ma ei õigusta ennast.Aga olin loll, et kohe maha ei jätnud, meil oli ka ühine laps, äkki sellepärast. lootsin , et tema muutub.Sellist fuuriat ei sooviks ka vihavaenlasele, lendasid pannid ja toolid ja loomulikult minu suunas, sõnadega ei viitsinud ennast kaitsta enam nende lõpmatute valesüüdistuste vastu.Läksin lihtsalt magama tavaliselt ja panin ukse kinni. Siis tuldi uksele röökima ja ähvardama, et tema tapab ennast ära. Ja see hääl oli kõrvulõikav ja sõnavara ei kannata kriitikat. Mina muutusin, tööl olin väga väsinud kogu aeg, sõimasin alluvaid põhjuseta, muutusin väga närviliseks.
Ma tahaks näha meest, kes seda oleks kauem talunud kui mina ilma kätt tõstmata. Oleks ta läinud ravile, oleks kaasa aidanud ja ma ei ole tõesti mees, kes füüsilist vägivalda kasutaks, aga nii ta läks. Kahju temast tegelikult, aga tundub, et tal läheb nüüd paremini ,ju mu aura talle ei sobinud siis.

Kas seetöttu paugud panid, et teine ootel oli?
Kas kiirustasid?
Kakelda saab ikka kahekesi,
leppimiseks on samuti kahte vaja.
Olgu see siis Eesti ja Venemaa

njah..lugusid igasuguseid....
to mees kes on löönud:no siukse asja peale oleks vist jah närv mustaks läind...kahju nii sinust kui sellest naisest.Arvan jah et te ei sobinud...õnneks on teil kõik nüüd möödas

issand! need mehed, kes löövad-neile võib ju andeks anda, aga palun pööra talle ruttu selg! mehed, kes löövad oma kallimat..Sulle ei tundu, et asi on kahtlane? see EI ole õige! tunned ju ise? olgu Teil ükskõik kui suur tüli tüli majas ja olgu Sa teda tõesti nii närvi ajanud-MITTE MISKI ei õigusta vägivalda! on tõesti juhtumeid, kus mees lööb naist ainult üks kord, kuid neid on nii vähe. üksikud juhtumid. mul tulevad endal siiamaani pisarad silma, kui mõtlen oma mineviku peale. tunnen igale naisele südamest kaasa, kes peavad elama(naiivsus ja usku, et mees on ju tegelikult hea ja pole üldse selline) sellise mehega, kes julgeb oma kallima külge käed panna. ma ei hakka siin Sulle oma minevikust ja piinadest rääkima, kuid usun siiski, et teed õige valiku:)
usalda ennast!
päikest ja jõudu soovides, Eliis

kui lõpetad tobeda provotseerimise, siis on lootus loomulikult, et enam selline asi ei juhtu.

sinu poolt tekitatud vaimne vägivald pole põrmugi parem mehe füüsilisest vägivallast.

Jätsin lisamata jah,et lahtise käega vastu nägu pole ta mind kunagi löönud,need paar kolm korda ,mis ligi 9 aasta jooksul .Ja pooleldi nalja pärast rüseleme ka vahel.Ja nalja pärast rüseleme veelgi tihedamini.Minu elu-olu-suhtumine sellese väga sarnane ***-ga.Olen ka pisut segavereline.
Ja mulle ei meeldi see:räägime kõik selgeks,või :istume maha ja arutame.Never.Rääkimine ei tee mingeid tundeid selgeks.Rääkida võib ennast hoopis tühjks!Sellepärast ,naised,ärge soovige,et mees teile muudkui jahvataks oma armastusest!

aastase suhte järel sa ütled mehele teravusi, solvad ja provotseerid? tema lõhub nõusid, tõukab ja lööb sind? ja te nimetate seda armastuseks ja plaanite veel last? mul hakkab õudne...

raske juhus, nõu siin anda ei saagi mõtle ise

Abielu pole püünis, kuhu kärbse sisse paned ja tühjaks imed

No nii minu "diagnoos": vigisemine on ju iseenesest vastik asi. aga see tuleks probleemiasetuselt teisele kohale asetada. Pigem on probleem selles, et sa kardad meest - et äki tapab ära ja vastu ei löö. Mul oli ka sama tõuklemise värk ja natuke kähmlust, aga ma ütlesin mehele (andsin talle ikka korralikult vastu, mobiiltelefoni abivahendina kasutades, oli mul kunagi üks metallraamiga Ericsson:)et ma kas suren ise või tapan sinu ära, aga rohkem sa mind ei löö. Ja ega polegi löönud. Eks me mõlemad sellised temperamentsed, hoopis mina olen pärast talle kaks korda kõrvakiilu andnud.
Aga kui sa meest kardad siis tunneb ta sind lüües võimu. Võim= narkootikum. Sina oled osav oma keelega (jällegi narko, sinu narko). Aga kuna ta on sinust vähe lollim, siis on ilmselt vägivald muutunud ainsaks vahendiks su suu sulgemiseks. Sellepärast ongi vähe tõenäoline, et ta iseenesest lõpetab.
Minge ravile, kui tahate koos elada. Või minge lahku. Aga kõige lootusetum tulevik on arglikul salvajal ja suupealekukkunud vägivallatsejal. Ja kui inimestel on erinev temperament, sõnaosavus ja IQ - MIDA KURADIT TE ÜKSTEISS LEIATE?

njah,sul,keegi,võib õigus olla....
kuigi ma ei arva et ta must lollim on,seda kindlasti mitte.Ja tegelt ega see temperament ka väga erinev pole.ma olen ise ka suht äkiline vahel..kallale küll ei lähe.
Aitaäh kõigile ,kes viitsisid vastata.Väga kasulikke ja huvitavaid vastuseid oli nende hulgas.

Jäär-naistele pidavat tappa saamine just meeldima.Otsi endale mõni selline ja tao 100-ga

Paras sulle,jobule !!
Ise oled süüdi

sa vahepeal üritad nagu oma meest kaitsta, siin olevate variantide eest. Mul oli ka üks tuttav, keda mees vahepeal, mitte ei löönud aga tõukas jne. pärast kahetses hullult, see juhtus mõned korrad nii, aga siis rahunesid maha...ja nüüd ootab tüdruk last ja loovad peret ja saavad hästi läbi.
Samas ise ma suurt ei loodaks, et ta enam ei löö...jahh, teine kord on näitaja, kuid kuis sul on selle mehe ees juba teatud hirm, siis on see märgiks, et suhtest enam midagi välja ei tule

Päikest sulle ja ole tubli :)

ma üritan kaitsta sest armastan ja ei taha lahku minna..alatedlikult kaitsen võibolla.Aga tegelt küll ma vahel kardan teda...:(
Praegu olemegi riius..võtsin selle teema uuesti üles ja ütlesin(õigemini kirjutasin),kõik mis ma sest tõukamistest arvan jne...(ei süüdistanud)......tema vastus oli umbes et-kahetsen küll,aga ma pole kunagi kellegagi vägivaldne enne old ja see paneb mõtlema miks ma sinuga olin.
no ühesõnaga sorry aga tegelt oled sina süüdi.....
nüüd polegi tga suhelnud nädal aega,tema minuga ka mitte...
Nii raske on,tunnen end süüdi küll.Mida on vaja teist närvi ajada???Nii et Mario sul on õigus-paras mulle...
Samas lumepall on juba veerema lastud-oli süüdi kes oli,faktid jäävad faktideks.Oletan siiski et murdun ja võtan ise ühendust.
ah,mai tea midagi enam....

Miake, mis siis tanaseks juhtunud on?

midagi...pole suhelnud...

ei mõista mina, miks naine, kes kes mugisedes ei sea endale mingeid piire arvab, et tal on õigus seada piire mehele? saage aru, naised, et mehed ei pea teie eidelikkust piiritult taluma. käitusid valesti, oled tohlaka ära teeninud. ega elu siin veel ei lõpe.

oleksid nutikam, siis oskaksid seda ära kasutada, et ta ennast täis lasi ja sinu käest andestust paluma tuli.

To samuel.? eee..nii et siis nii kui midagi mehele vastukarva öeldakse kohe tõmmmame rusikad välja?Ja kust lugesid välja et olen "piiritult eidelik"...?
No ma saan aru jah et see lause ütleb su kohta kõik:

"käitusid valesti, oled tohlaka ära teeninud...."

P.S Ja minu mees ei lasknud ennast täis,mida iganes sa selle all ka mõtled.

tõelised jobud ikka mõned..uuh

"mees palus hiljem pisar silmis andeks" - ei lasknud täis!?
sinu arvates on asi nii, et sina tegid valesti, aga tema tegi veel valemini ning on sellepärast süüdi. sina ju ei palunud temalt andeks, et eite panid. või palusid?

P.S. oled küll nii arukas, et ühe lause põhjal on sul inimese kohta kõik selge, aga tohlakat vältida ei osanud.

Mai kavatsegi kõiki üksipulgi, mis värk meil, oli sinu ette siin lahti laotada,kuna see pole sünnis esiteks,ja teiseks ei näe ma mingit vajadust tõestada kellelegi,keda ma ei tunne, et mina pole süüdi.Olgu see sinu arvamus,et löömine on õigustatud.
Inimesi on igasuguseid onju,nii et pole mõtet siin labatsema hakata.Mina ütlesin kohe ära et minujaoks läheb sealt piir,kus kätega rääkima hakatakse.
Ja Kui sa tähele panid siis ei tulnud ma siia lunima et kõik mu meest nüüd materdaksid ja ennast välja elama.Vaid mul oli hoopis tesitlaadi mure.Enne kui siin suvalt lahmima hakkad palun süvene.

mees lõi.... viu-viu-viu... oli ilmselt tipphetk sinu eidelikus elus et mees sinu pärast näo kaotas ja siis tuled veel tuututama siia. normaalne naine austab oma meest ja käitub sellele vastavalt, sinule on see ilmselt mõistmatu.

samuel,palun ära kirjuta siia.Su kommentaarid on mõttetud.ja kõik teised kes pole küsimusest aru saanud ja tulevad aiaaugust rääkima....palun elage end mujal välja.sa võid siin edasi tõmmelda,mina sulle enam ei vasta....

mia, kui siia veel juhtud, siis jäta tähelepanuta need kommenteerijad, kes arvavad, et austus mehe vastu peab väljenduma tema alandlikus kummardamises ja tema vägivalla talumises.

seda aga tahaksin sulle küll südamele panna, et sina ei ole süüdi selles, et su mees sind lõi. on olemas selliseid naisi, kes provotseerivad oma meest lööma, sest millegipärast neile meeldib nii. sina ei ole selline naine. ja elada ei saa nii, et sa kardad oma arvamust avaldada, kardad vaielda...

loomulikult ei ole irisemine tore, loomulikult ei ole mürgised märkused toredad. aga nende pärast ei lööda. minnakse minema,kui ei taluta, aga ei lööda.

ja see, et mees väidab,et pole kunagi kellegagi vägivaldne olnud, see on kahjuks pea iga vägivaldse mehe vabandus. ma ei ole kunagi kedagi löönud, aga sina sunnid mind selleks/viid mind nii kaugele.....

mia, loodetavasti olete endiselt lahus ja loodetavasti jätkub sul jõudu selle mehega lahku jäädagi. usu mind, see on õige.

aitäh...oleme endiselt lahus.ja mul on nii kahju...

Kui ise ei provotseeri ja mees on tüübilt rahulik, siis seda ei juhtu. Rahulike meestega ongi nii, et kui nad kord närvi lähevad, siis vihastavad korralikult ja võivad isegi kätega kallale tulla (lööb või pigistab jube kõvasti). Kõige ebameeldivam on vabandamine peale sellist vahejuhtumit - kui meest ikka armastad, kuidas sa talle siis andeks ei anna. Samas, kui ise ollakse provokaator, siis ei ole ju midagi andeks anda.

ma ei tea mida siin provotseerimiseks peetakse,aga ma ei karjund ega ei vehkind ise kätega...ja kogu mu etteaste(sõnades) toimus täpselt niikaua kuni ma voodist üles tõusin ja riietusin...seega paar minutit.Ja oma loomuselt ta ON rahulik...ja vabandage väga kulla kommenteeriajad aga hakkan vaikselt närvi minema.Lugege palun uuesti mu esimene kiri läbi ja ärge unnake siin.Asi pole andestamises lollpead....ma licalt ei taha et see korduks

ära provotseeri kunagi oma meest.mitte kunagi.proovi asju rahulikult ajada.kardan et kui ma oma mehega mingi jama tekitaks.kas ta võiks lüüa.? . igatahes kõike võib ette tulla.kui juba nutma ajasid siis ta on väga hea südamega ja ma ei usu et nii naljalt sulle veel haiget teeks.

provotseerimine just loebki.naine ei saa võtta endale ka kõiki õigusi.