Shovinisti nurgake
Krematooriumis.
viva 16. märts 2007, kl 11.49 |
t 16. märts 2007, kl 12.17 |
viva 16. märts 2007, kl 12.20 |
t 16. märts 2007, kl 12.23 |
B 16. märts 2007, kl 13.09 |
viva 16. märts 2007, kl 13.17 |
n 16. märts 2007, kl 13.39 |
kui tahad koos kirstuga lasta tuhastada, on see võimalus ka, siis ostad kirstu ja maksad tuhatamise eest rohkem. Krematooriumi oma kirstuga ei tuhastata, seal sees on pappkast. lilledega vüõid teha mis tahad, annad kaasa või viid koju. Tuhastamine ei toimu kohe, vauid järekorras võib-olla paari päeva pärast. Lilled vedelevad niikaua külmakambris. Üsma mõttetu siina viia lilli ja jätta. meie maksime rohekam et saaks samal päeval tuhastada ja lilled läkeid koos tuhaga kohe kohale.
B 16. märts 2007, kl 14.38 |
..... 16. märts 2007, kl 14.46 |
b 16. märts 2007, kl 15.47 |
viva 16. märts 2007, kl 15.57 |
aga 16. märts 2007, kl 16.18 |
keegi 16. märts 2007, kl 17.25 |
mul oli nii, et kadunuke oli kliiniku surnukambris, viisime sinna riided, pesti, riietati (tasu eest mõistagi), pandi sealsesse kirstu ja veeretati teise ruumi, kus me saime hüvasti jätta lähemate sugulastega. Surnu jäi sinna edasi järgmise päevani, mil krematooriumist transport järele saadeti ja sinna viidi, 3 päeva pärast läksime urnile järele. Kogu teenus maksis vist 3600 krooni 2005.a. + pesemine-riietamine, meikimine, haava korrastamine vist üle 600. Peale urni kättesaamist sõitsime kodukohta ja matsime urni nagu kirstu, koos kodu juurest ärasaatmise, muusika, kõnede jm. taolisega.
Nii oli kõige mõistlikum mitmel põhjusel.
Aga krematooriumist võib transpordi järele tellida ka koju, ei pea hakkama ise sellega tegelema.
Nii oli kõige mõistlikum mitmel põhjusel.
Aga krematooriumist võib transpordi järele tellida ka koju, ei pea hakkama ise sellega tegelema.
ka uudishimulik 16. märts 2007, kl 22.50 |
viva 17. märts 2007, kl 08.23 |
Urniga tee mis tahad(mis sünnis). Kui kadunuke soovis, et selle näit. merre puistad, siis tee seda. Mõni hoiab seda aastaid aga kodus kapi otsas(tuhk ju steriilne, ega ta`ga miskit juhtu). Tavaliselt maetakse ikka kalmistule. Mingi aja saab see ka peale krematsiooni seal kohapeal hoiul olla - muidugi tasu eest.
makrobiootik 17. märts 2007, kl 15.16 |
Tuha kaal võrdub umbes inimese sünnikaaluga. Paljud religioonid arvavad, et tuhka ei tohi mingil juhul osadeks jagada. Ka Rootsi seadused keelavad selle. Ühe Rootsis surnud väliseestlase pool tuhka maeti Rootsi, pool Eestisse, pärast tuli paksu pahandust. Ideaalne oleks, kui inimene sureks täpselt samas kohas, kus sündis (vanadel eestlastel kodusaunas, hiljem kohalikus haiglas), ja matta tuleks ka üsna selle koha lähedale. Surnuaiad asuvadki sageli haiglate lähedal, näiteks Tallinnas Keskhaigla on Siselinna kalmistu kandis, Mustamäe ja Järve haiglad on Rahumäe surnuaia läheduses.
/// 17. märts 2007, kl 23.47 |
ph 20. märts 2007, kl 09.19 |
loll jutt /// eesti krematooriumite ahjudesse mahub 1 surnu korraga. Aga tuhka küll tõmmatakse roobiga üsna umbes, seega sattub kaasa kindlasti veidi eelmiste kadunukeste tuhka (teoreetiliselt) sest ahju ega kondiveskit ju keegi ei pese vahepeal. Tuha 100% ühes tükis säilitamine on ka nonsenss, tuhk on kondijahu, suur osa kadunukest lendab ju niikuinii korstnast taevasse. Juba vanad rahvad puistasid tuhka metsa ja jõkke jne
Eva 24. märts 2007, kl 09.07 |
mann 26. märts 2007, kl 16.24 |
T! 13. veebruar 2018, kl 19.25 |
Lisa postitus