Kõik petavad, no enamus kindlasti. Pole vahet, mees või naine. Instinktid juhivad meid. Pole parata. Mu sõbranna on ontlik pereinimene, aga on hetki, mil ta on eksinud. Väheke alksi ja ongi valmis.
Ma olen palju pidu pannud meeskolleegidega töö juurest. Anna vaid alkot ja juba nühib keegi end mu vastu. Seletan rahulikult, et sul on ju naine ja lapsed kodus, see on vale. Kas sa armastad oma naist? Jah, armastan. Aga siiski, on ta valmis minuga linade vahele kargama. Kusjuures, ma pole mingi iludus, pigem vastupidi, eks viin teeb iga moori ilusaks:)
See on paratamatus. Kui armumine möödas, siis ongi minek libedale teele. Ja see on kurb. Mina suhtes isastega ei tegele, vahest saan isegi sõimu osaks...sa va frigiidne eit.