Mul mitmeid juhtumeid tuttavatel ja sõpradel.
1 mees lõi oma naist purjus peaga nii, et naine oli kuu aega haiglas. Lihtsalt naine julges purjus mehele öelda, et ei taha sexida sellisega.
2 mees peksab naist süstemaatiliselt. Tegemist väga ilusa naisega, peksa antakse ikka purjus peaga, küll ei meeldi hääletoon ja vahest ka ainult selle eest, et ollakse liiga ilus ja kindlasti hooratakse ringi, kui mees tööl.
3juhus, et mees lõi naist, kuna mees oli armukade naise töökaaslaste peale. Asi päädis sellega, et mees sai hoopis naiselt korraliku keretäie ja kinga p...sse.
Tean ühte meest, kes oma naist süstemaatiliselt alandas iga asja eest, mis mehele ei sobinud. Mehel oli kombeks purjus peaga arutada koduseid "mitte-sobivaid" asju kusagil seltskonnas. Nt, et tema pidi haige lapsega kodus olema ja nt, et naine ei andunud talle just siis, kui tema seda tahtis või söök polnud hea ja koristama pidi tema jne. Kui naine vastu julges hakata siis loopis asju ja karjus ta peale, kord isegi raputas teda. Lõpuks sai naisel isu täis, tegi küll koleda kuid õigustatud teo. Näitas sellele mehele, et teine mees oskab teda palju rohkem hinnata..

Seega vägivalda meie peredes, kodudes ja sõprade ringis on palju. Oska ainult tähele panna!

Tegelikult päris hea, et selline teema on püstitatud, sest me peame teadvustama, et see puudutab igaühte meist. Pervägivald on kestnud juba igavesest ajast ja ega ta ei kao ka kuhugi edaspidi ära. Kannatajaid selle all on ikka, lihtsalt ei julgeta seda pere seest suure kella külge lasta. Ka meie seadused on lünklikud selles osas. "Politseinik tuleb küll kohale, aga kuni kellegi käsi pole otsast rebitud, siis ei saa nad suurt midagi teha. Ja miks peaks naine kodust ära kolima, kui mees on vägivallatseja?"

Mida siis tarkade kolleegium soovitab pere- / lähisuhtevägivalla puhul? Ikka jooksu panna ja leida uus ning hullem või siis kasvatada oma lapsi ilma ühe vanemata?

"Miks ta seda teeb?", Bancroft!? Lugege ikka igasuguseid raamatuid ja elage kellegi kolmanda mõttemaailmas. Minu arvamus on, et see on üks paljudest rumaladest raamatutest nõrkadele inimestele.

Keegi tark on öelnud, et raamatute järgi elamine on võõraste mõtete järgi elamine.

mõne aasta eest, tudengipõlves, tegin öövalveid emo traumapunktis. Kõige noorem traumapunkti pöörduja oli 15a tütarlaps koos emaga. Tüdrukule oli kallale tulnud tema poissõber. Kõige vanem naine oli u 65a, ametilt õpetaja, keda mees oli eluaeg peksnud. Kohale tõid ta sõbrannad, sest naisel oli niivõrd häbi, et mees peksab. Ka üks mees pöördus, sest naine vigastas vihahoos mehe nägu ja silma. Perevägivald on suht levinud ja varjatud nähtus meie elus. Kannatajad võiksid julgemad olla ja selle vastu välja astuda. Õnneks liigub asi paremuse poole.

Vot siis,
tarkade kolleegium vast soovitaks elada pigem üksi, juhul kui uskuda, et kogu maailm koosneb vägivaldsetest.
Kas vägivaldsest saab üldse hullemat leiduda?
Või tõesti tahad öelda, et psühholoogidel on õigus - kes leiavad vägivaldseid, need alateadlikult otsivad vägivaldseid ning uus on samaväärne?

Mis puutub raamatute tsiteerimisse, siis seda tehakse enamasti sellepärast, et arvatakse, et oma sõnad pole piisavalt kõlavad. Keegi ei tsiteeri raamatut, mille sõnumit ta sisimas ei usu.

Vot siis
noh, aga kui oma mõtteid pole?
raamatutest saab uusi mõtteid ja ideid. sa EI PEA nende järgi elama, aga võid sealt hea idee saada. nii et raamatuid tuleb ikka lugeda, sest vaevalt meist keegi kohe sündind tark on.
või sina oled?

loomulikult tuleb elada pigem üksi, kui vägivaldse kaaslasega. eriti veel, kui sul on lapsed. kui ise tahad masohhisti mängida, võid lasta partneril omale aeg ajalt kere peale anda, aga lapsi ei tohi asjasse kiskuda.

nüüd on õnneks seadused koduvägivalla kohta väheke paremad, aga mu mees, kes politseinikuna töötas, rääkis juhtumist, kus nad mehel noa käest ära kiskusid, kuna see naist ja veel mingeid pereliikmeid tappa ähvardas.
paari tunni pärast palus naine kriminaalasi siiski lõpetada, sest mees oli ju purjus...
no mis teha siis sellistega?

samas olen ise naistega rääkinud. toredad kenad inimesed - eluaeg kannatanud. ja nemad siis ohkavad nii - noh, aga mis teha siis, ta on ju mees ikka ja...
vot siis tuleb küll selline tunne, et sakutaks seda naist ise ka, et no issand jumal, ärgaku üles ometi, miks oled selline jõuetu tahtetu loru.

inimene ei otsi/leia alateadlikult uut vägivaldset suhet, vaid ta oma käitumise ja elustiiliga tingib seda......

pigem,
Ilmselt on Sul õigus.

korda mõtet, saad teo
korda tegu, saad harjumuse
korda harjumust, saad iseloomu
korda iseloomu, saad saatuse

nii see 0n, iseenesest ei teki midagi, keegi ei ole suhtesse minnes vägivaldne.

mehelt peksa sai kord Reet,
sest ei olnud suppi keet.
alles siis kui lõhki pea,
laiskvorst potti viskas sea.
m.p

Seda vägivalla ümber ilkumist on siin servast -serva. Kõige halvem on see, et sõna võtavad need, kes vägivallatsemist on näinud kõrvalt ja on nii targad, et peaks ilma diplomitööta professoriks saama. Mind ei vihasta, sest pole mõtet enda energiat raisata inimeste peale, kes oskavad elada ja on igas olukorras lausa KODUS :)) Siiski vahel võiksid need inimesed ka peeglisse vaadata ja enda enesehinnangut veidi alla tõmmata.
Mis puutub enesehinnangusse, sisi vägivaldsetel inimestel (olgu nad naised või mehed) on väga madal enesehinnang. Samas kui nad suhtlevad oma abikaasaga, siis nad ei unusta iial ütlemas, et kust sa sellist head kaasat enam leiad ja kes sind üldse tahab :)
See teema on väga kehv teema filosofeerimiseks, sest need inimesed on haiged vaimselt, tasakaalutud jne.
Olen elanud vägivallatsejaga koos 7 aastat, nüüd juba 5 a ära. Kuigi olen tugev inimene ja tavaliselt ei lase ennast provotseerimisest välja viia, siis sellest 7 aastast oli palju õppida. Hea et elus olen.
Kusjuures algus oli imeilus, alati lilled ja seda ainult teiste ees. Talle oligi tähtis teiste arvamus temast.
Minul oli oma firma, see talle ei meeldinud, et üldse tööl käin. Tema tahtis alfa isane olla, kes suudab peret üleval pidada...aga samas pidas silmas kogu aeg , kuidas minu raha ära ärandada, et mul ei oleks võimalust enam ümber mõelda.
Ühesõnaga tegi taganemistee võimatuks, hävitas minu ümbert sõbrad ja nii nagu ikka sõjaline strateegia...ühe vastu on kergem võidelda. Kuidas see kõik toimuda sai, ma ei tea isegi tagant järele. Nagu hüpnoosi uim.
Mingi võime tal ka on, sest sõbrad on ta kõik tühjaks laenanud ja need annavad viimase talle.
Kõige kergem on alati küsida, aga miks siis ära ei tulnud? Aga kuhu, kui metsas kõige lähem naaber on 5,5 km. ja kui sa selle hulluse sees oled kaotanud enda, sest vaimselt töödeldakse sind ju nagunii.
Oled nagu kott, kes läheb sinna kuhu kästakse, sest muidu tuleb tüli. Lõpuks kui tüli tuli ka sellest ,et ei oska ja ei taha 7,8 x päevas naine olla. S.T ka vägistamine tuli juurde.
Naised on kindlasti vägivaldsed teistmoodi, sest vaevalt , et naine päris kätega asju läheb ajama, kui mees midagi valesti teeb.Aga hullud on naised kindlasti.
Minu mees rääkis alati teistele, et naist tuleb seni sedelga rihmaga( hoburakendi nahast rihm) nii kaua peksta kui mehe sõna kuulab. See kuulamine siis pidi olema nii, et täidad kõik tema soovid ja käsud.
Istus kodus ja valvas , kui õue läks, siis pani diktofoni kuhugi ja lindistas, et kui helistan, millest siis räägin. Diktofoni olemasolust sain teada hiljem, kui hakkas mõnitama, et kas sul lastega ei olegi muust rääkida, kui lilledest.
OK, see teema läheks väga pikaks, sellest ei ole mõtet raamatut kirjutada, sest vägivalla üle ei oska teised otsustada.
Tegelikult on need inimesed arad ja kui olukord ühel momendil väga hulluks läks, siis kuidagi sain helistatud kiir
reageeringu välja. Tulid, siis mees mängis algul kindrali, aga lõpuks pasandas püksid täis :))
Läksin lapsega ära ja pole sinna tagasi läinud ja nüüd tagant järgi vaadates oli see mõttetu ja mahavisatud aeg. Uuesti pole tahtnud kellegagi koos elama enam hakata, sest hindan rahu üle kõige.

mina nõustun samuti, sellega mis Pigem ütles. miks peaks keegi alateadlikult vägivalda otsima?

rivo
sul on viimasel ajal luuleand arenenud. ühes teises teemas sai sellega samuti tutvuda. väga lahe igal juhul!:)

R
sinu postituse algus on ka üsna agressiivne:))
mina pole siin küll ilkumist märganud. ja miks arvad, et meie keegi vägivallaga pole kokku puutunud ja sina nüüd see õige ütleja oled?
minul on näiteks vägivaldne ema ja samuti oli vägivaldne austaja, kellest sain vabaks politsei, sõprade abiga ning maalt mõneks ajaks lahkumisega.
politsei ei saa aidata, kui pole seadust, nii et ma politseid ei süüdista üldse.
nii et ära arva, et me siin kõik tühitargutajad oleme.

Sattusin kirjutamisest nii hoogu, et ma tegelikult ei mõelnud siin...mitte Delfit ja seda momendi kirjutist, vaid vägivalla kirjutisi ja kommentaare, mis ajakirjanduses üldse. Selle teemaga olen ennast välja vihastanud, kuidas selle ümber keerutatakse.
Sellega panin siinsest teemast mööda. Aga ma olen nii palju lugenud, küll Pohlaku ja muude vägivallatsejate kohta ja kommentaarides siis "targad" aruavad ja loobivad poriga.

R
kui minul selle "austajaga" jama oli, siis oli küll mõnikord selline tunne, et ei tea mis teeks....just selliste imestajate ja küsijatega, kes naiivselt imestasid, et "aga miks sa siis suhtled temaga?"
see on sama, kui vähihaigelt küsida, et aga miks sa siis oled haige, või kuriteo ohvrilt küsida, et aga miks siis lasksid röövida.
tundus, et mind lausa mõnitati.
ma näiteks polnud tüübiga abielus, ühist last polnud, koos ei elanud, polnud talle iial ühtegi lubadust andnud jne, aga lahti ei saanud. ei aidanud hea ega kuri. kuri amugi mitte, sest mees oli füüsiliselt tugev, tundis organiseeritud kuritegevuse liikmeid.
minu viga oli see, et hakkasin inimesega suhtlema, sest lolli peaga ei osanud arvata, et NIISUGUSEID mehi üldse eksisteerib.
südamest oli hea, abivalmis mees, kuid haiglaslikult armukade. kui see ilmsiks tuli, oli lootusetult hilja.

Temaks on perevägivald aga ükskõik kuidas kaasamõtlejad ka ei arvaks, ikka võetaks teema kokku, et mehed on NIISUGUSED!

Mis puutub seda haiglasliku armukadedust siis minu arvamuse ja kogemuse põhjal on naised vägagi "sillas" suhte alguses kui mees on armukade aga haiglaseks muutub see armukadedus siis kui naisel endal läheb see esimene armumine ja tuhin üle ning hakatakse jälle "ringi vaatama".

Bancrofti "Miks ta seda teeb?" "fännidele" meenutaks, et ka see raamat räägib meeste vägivaldsusest, nii vaimsest kui füüsilisest.

Siit ka küsimus laiale ringile. Kas keegi teab mõnda raamatut, milles kirjeldatakse NAISE vägivaldsust sama "erapoolikult" ja "tõeselt" kui selles Bancrofti omas? Mul pole õnnestunud leida.

Ja siit on lihtne järeldada, et naised EI OLE vägivaldsed:)

Ei ole ainult mehed vägivaldsed. Räägin teile ühe kurva loo oma noorusajast.
Meie naabruskonnas elas selline vaikne, natuke tossike, aga tõeliselt kuldsete kätega torulukksepp. Mingi vaimuhiiglane ta polnud, aga hea südamega mees küll. Eks ta vahest pisut napsutas ka, aga ei midagi hullu.
Ja siis abiellus naisega, kellel eelmisest suhtest tütar. Ja läks lahti. Mees rabas tööd nagu pöörane, lisaks päevatööle võttis vastu kõik haltuura-otsad, sest need kaks padakonna istusid kodus ja nõudsid aina raha. Ja see naine ikka tõesti piinas oma meest. Räuskas tema peale hommikust õhtuni. Käis mööda küla kõigile rääkimas, milline idikas ja saamatu jne mees tal on. Kui mees kuskil tööd tegi, tormas kohale, et teda süüdistada kõigi kohalolevate naisisikute keppimises. Jube.
Algul hakkas mees jooma. Mis andis naisele muidugi veel rohkem "õigust" tänitada. Ja ühel päeval pani mees endale silmuse kaela. '
Mõtlen siiani mõnikord, et kas keegi oleks saanud seda meest aidata? Kas keegi üldse üritas? Mu ema ütles, et paaril korral oli mees puruspeaga temale kaebama tulnud oma elu üle ja ema ikka ütles, et jäta naine maha. Aga too mees oli veendunud, et naisel ikka on nagu õigus, et ta pole küllalt hea ja et kes siis naist ja tüdrukut üleval pidama hakkab. Vaat selline ajupesu oli talle tehtud.

Kõik on kaunis
aga, miks arvad, et me räägime AINULT meeste vägivaldsusest? ei räägi ju. kas sa siis pole siingi märganud, et keegi meist ei väida seda. õi pole sa viitsinud eelnevaid kommentaare läbi lugeda? asi on selles, et kuna siin kommivad suuremas osas heteroseksuaalsed naised, kel on suhted meestega, siis loomulikult tuleb välja rohkem juhtumeid meestest. kui siin kirjutaks ka mehed, oleks ka vastupidiseid näiteid rohkem. vägivald ei sõltu soost.

sina räägid oma kogemusest ühe suhte põhjal ja mina oma kogemusest. ma ei väidagi, et ma polnud loll. loll olin, et küllalt lihtsakoelise inimesega suhtlema hakkasin - ma polnud temasse armunud ka mitte. suhtlesin lihtsalt, kui inimesega.

ei, ma ei tea raamatut naiste vägivaldsusest, pole otsinudki. aga kas siis nendes raamatutes, mida sa mainisid, pole tõesti seletatud vägivaldsusest mõlema soo vaatevinklist? või ei oska sa seda sealt väja lugeda?
teine põhjus, miks rohkem räägitakse meeste vägivaldsusest, on see, et selle tulemusena jõuab rohkem inimesi surnuaiale, kui naiste vägivaldsuse tõttu.

domina
selliseid näiteid (kas nüüd alati surmaga lõppenuid), on kindlasti võtta igast alevist või külast. aga asi ongi selles, et need mehikesed ei ole just vaimuhiiglased - nad arvavad, et nii peabki olema, et ta teebki valesti, ta ei tule selle pealegi, et end kaitsta, samuti ei ole ka ettevõtlikkust suhtest välja astuda jne. eriti veel aasatid tagasi, kui sellistest asjadest ei räägitudki. pealegi mees ei julgegi kurta - teised hakkavad ju naerma, et mis mees sa oled, kui eidest jagu ei saa jne.
see on muide probleem ja mitte ainult eestis.
kuid nüüd ikka üritatakse sellest rohkem rääkida. asja teeb raskemaks see, et mees ei julge abi otsida, sest see on häbiväärne. piinlik on see naiselegi, seda enam veel mehele. inglismaal oli just avalikkuse ees juhtum ühe meestelestaariga - mängib veel kõvasid vendi nn poolmaffiamehi, aga naise käest sai kere peale.
ehk julgustab see teisigi mehi enda eest rohkem välja astuma.

Üks väike võimalus oleks kõigil natukenegi selles osas midagi ära teha. Muidugi halb. kui keegi naine on oma suhtest tulenevalt jõudnud näiteks varjupaika. Aga parem ikka, kui mõnitamine mehe poolt igal viisil. Vast võtab siis ka mees aru pähe, kui naine sinna tema eest pakku on pugenud. On olemas selline instants, nagu Eesti naiste varjupaikade liit ja see organisatsioon keskendub ka peresuhetele, neid on võimalik ka igal ühel isiklikult toetada, siis on teada, et abi läheb kindlasse kohta. Võimalik on toetada veel ka nõuandetelefoni tegevust, kes naisi sellistes küsimustes aitab.
Küsige igaüks endalt, mida konkreetselt teie saate selle nimel ära teha, et sellisessse olukorda sattunuid natukenegi toetada. Tehke parem head, sest miks peab kodanik istuma käed rüpes, kui on võimalik midagi ära teha?

Ain
mitut vagivaldset inimest sa tead, kes on muutunud? see selleks, aga naib, et teed siin mingit kampaaniat v6i kursatood, ise probleemi yldse syvenemata.
kas sa komme yldse lugesid v6i?
me raagime siin ka vagivalla alla kannatavatest meestest. v6ta parem see probleem uurimise alla. naistega juba tegeletaksegi ja ara istu kaed rypes, Ain:)

To lilli. No mina küll käed rüpes ei istu, nagu nati oled tabanud, on kaude minu eriala sellega seotud, aga mida konkreetset, peale aktiivse arutelu, sina oled teinud selle heaks?
Ma ei tea, võib olla on see narr tähelepanek, aga huvitavalt endised vägivaldsed, kohe nii vägivaldsed, et kinnipidamisasutusest on nad nüüdseks vabaks saanud ja leidnud tee usu juurde. Pikemal jälgimisel, millesse on kaasatud ka isiklikud hooldajad(mentorid), siis ei saa küll öelda, et nad hetkel kellegi peal oma eriti füüsilist jõudu nätavad. Samas ma ise ei ole kirikuinimene, aga usule pühendumine on hea abi integreerumaks inimest taas ühiskonda.
Aga probleemi süvenemata, ei saa sellisel teemal üldse kaasa rääkida.
Kui sa tood kilbile naiste poolse vägivalla, siis seda kindlasti ka on, kui kahjuks mitte sellisel tasemel ja ulatuses, et selles oleks meie riigile probleemi. See on lihtsalt kaduvväike, aga kui ise oled teemaga väga kursis, siis võid seda siin ka aktiviseerida.

Teate mul naabrinaine selline, kes saab aegajalt vägivaldse mehe käest peksa nii, et sinikad näos ja kunagi on ka tal üks hammas välja ja teine pooleks löödud. Kui sellised peretülid on, siis kutsub politsei välja, mees viiakse ära. Mees on ka muidugi lihtsalt elukaaslane, mitte midagi ametlikku, pealegi endine vang ja järelvalve all. Siis elab mees kas kuskil sõprade, tuttavate juures. Aga mõne aja pärast kutsub see sama naine ta jälle enda juurde elama. Mõned kuud on jälle ilus elu, kuni kunagi kõik jälle kordub. Vat mida teeb naise armastus mehe vastu, kipu või uskuma, et kui lööb, siis armastab. Inimesed ise on 40 -sed.
Lihtsalt kõrvaltvaataja pilguga ütlen, et ega see naine nüüd ahvatlus pole, tavaline, igas mõttes nii Eesti keskmine, kui kriitiline olla, siis jääb sellestki puudu. Ja vist arvab, et ega ta teist ja paremat meest saagi, aga meest ikkagi vaja tal on ja siis ikkagi kutsub uuesti tagasi enda juurde.

ma ei tunne ühtegi meest kes pole naisele laksu andnud. olen isegi seda teinud. ega pärast hea ei olnud. ja kasu kah mitte. selles 1 laksus olete ise süüdi. selline on meeste maailm.

süstemaatilist peksmist juhtub ikka väga harva ja sellest ei tasu rääkidagi. sest elu koledusi ei pea affisheerima. võibolla tahate sõjakoledusi kah vahtida. igapäevaseid fotosid lendavatest jäsemetest ja soolikatest. nutvaid orbusid ja leinavaid vanemaid?

kokkuvõtteks: kui sulle tehakse pidevalt ja sihikindlalt meelega haiget siis tuleb abi otsida. tuleksin isegi appi vajadusel. ka tänaval. abi on olemas.

Minul on isa vägivaldne purjus peaga, aga purjus on ta nüüd juba iga päev. Kui veel koolis käisin, siis vast korra-kaks nädalas oli neid päevi, kus oma toast ei tohtinud väljuda. Peksa sain sellepärast, et olin liiga paks, ei jõudnud mingit tööd teha, nõmeda soenguga jne või kui astusin ema kaitseks välja. Emaga kisuvad siiani.

Mina sain peksa üks kord ja ilma põhjuseta. Mees kammis end sassi, võtsin talt mobiili käest, et ta lollusi ei teeks. Ime, et ta mind üldse ellu jättis. Kusjuures varem oli meil normaalne elu olnud, mingit näägutamist minu poolt polnud. Ainult, et olin naine, kes ei lasknud end allutada ega alandada. Eks mu uhkus ja sirgeselgsus talle ei meeldinudki.
To R - sügav respekt ja palju edu!!!!

to aus mees
Mis krdi maailmas sa elad? Ma ei tunne jälle ühtegi meest, kes oleks naisele laksu andnud. O.K. tunnen ehk küll, aga need inimesed ei kuulu minu tutvusringkonda, st ma ei suhtle nendega vabatahtlikult.
Ja naised on laksus süüdi? Et kui mees on nii jobu, et naist sõnadega paika panna ei saa, siis võibki kohe lüüa?
Ma ei elaks päevagi ühe katuse all mehega, kes on mind löönud. Ja tõenäoliselt istuks selline mees sel ajal, kui mina asju pakin, kiirabis esmaabipunktis ja kuulaks ninaluu paika panemise kõrvale soovitusi, kust saab kõige paremaid proteese tellida.
Ja pole mõtet nüüd hakata mind vägivaldsuses süüdistama. Ma ei lööks iial esimsena, aga VASTU annaks küll täiega, et elu lõpuni meelde jääks.

jah, olen aastaid talunud vaimset vägivalda, kuid ükskord sai karikas täis ja viskasin ta raisa välja. nüüd on uus elu ja ei iilgi luba enam kellelgi endaga nii käituda, parem olen taas üksi.

Raske on, lihtsalt väga raske on jälle inimeseks saada peale kaheaastast suhet väga vale inimesega. Imelik on, kui sinuga räägitakse, sinus hoolitakse ja hoolitsetakse. Lausa uskumatum, mida mõni naine suudab armastuse 'sildi' all teha!!!

to domina


õpeta mind kah kuidas ühte hüsteeritsevat inimest rahustada. politsei annab kah nuiaga ja gaasi kui sõnadest aru ei saa.
naine peab teadma mida ja kuidas tohib oma mehele ütelda. enamus seda ei tea. kaagutavad ja kaagutavad ja nõuavad oma õigusi kuni mehel mõõt täis ja tulemus käes. õpi suhtlema mitte ära kaaguta. sellepärast oletegi ise süüdi.

aga mul mees kaagutab nagu eit. Põhimõtteliselt norib tüli, et kui ma ägestuksin, siis oleks põhjust mind nö kätega korrale kutsuda.

Aga nüüd olles vanem ja targem, ei viitsi ma talle isegi mitte enam vastu vaielda ja tulemuseks on see, et mees 5 minutit viriseb ja vingub mu nina ees ja siis taandub pettunult teise tuppa. Kuni järgmise korrani. Tobe mäng, aga teades tema lapsepõlve, siis saan ka tema sellisest käitumisest täitsa aru. Ei mõista hukka, püüan mõista. Sest kõik muu on tema juures 4+.