Kuna sa ise elad kõige viimasel korrusel, siis pole sul ürna aimugi mis tunne see on kui sul keegi ööd ja päevad peakohal tatsab. Alt üles ei kosta midagi aga ülevalt alla kõik liigutused.
Ka mins vihkan oma ülevalt naabreid sellepärast, vahetevahel tekib kohutav uudishimu, et mida kuradit nad seal kobistavad, tatsavad, lohistavad, tundide kaupa, hilise ööni välja, niiviisi, et klaasid ja lambikuplid tilisevad. Kusjuures on see noor, 1,5 aastase lapsega, aga müra on selline nagu nad hüpaksid pidevalt puukingadega kapi otsast alla.
Ilmselt nad ise ei oska kuidagi arvatagi, et nende elutegevus niiviisi meid häirida võiks.