On olnud 10 aastat kooselu koos jäärast mehega, seega võin rääkida ainult enda jäärast.
Suhe oli äärmusest äärmusesse, vahepealset varianti polnud. Äärmiselt hea või siis äärmiselt halb.
Minu jäär oli vaimselt väga nõrk, alkoholilembene ja ka vägivaldne. Samas oli ta siiralt hooliv ka, kui ta muidugi ise seda tahtis. Materiaalselt ei tundnud ma puudust millestki.
Ta ei kannatanud kriitikat, ei meeldinud talle probleemidest rääkida. Pigem ta peitis pea liiva alla ja tegi näo, et midagi pole viga. Suhteliselt süüdimatu oli- võis sõnadega palju haiget teha, saamata ise aru oma tegude tagajärjest. Vabandust palus üliharva, pigem tegigi ikkagi näo, et midagi ei juhtunud. Ostis kingitusi ja muud headparemat peale tüli. Ju see oligi siis tema vabanduse palumine.
Ta vaimustus uuemast tehnikast ja autodest, siiralt nagu väike laps, aga tüdines kiiresti. Täpselt sama oli tal ka inimsuhetega. Sõbrad ja alkohol olid tema jaoks esikohal, perekond tagaplaanil.
Oma vigu ei tunnistanud. Oma ego oli alati esikohal. Tema plaanid, tema mõtted ja soovid.
Seltskonnas oli ta alati särav ja jutukas, sõbralik. Seega ei suudagi enamus uskuda, et selline mees võib taoline enesekeskne türann olla. Ainult need, kes teda juba kauem tunnevad, teavad, milline ta tegelikult on.
Lahku minnes süüdistas ta kõiges ainult mind, otseloomulikult.
Ühel hetkel sai mul igatahes villand nendest valedest, keerutamistest, joomistest ja vaimsest ahistamisest.
Jah just, vaimne ahistamine ongi õige sõna seda kõike iseloomustamiseks. Ta oli ja on siiani nii osav manipulaator. Ta oskab väga peenelt minus süümepiinu tekitada, ta suudabki keerata kõik täpselt niipidi, nagu oleksingi mina kõiges süüdi.
Eks tal oli häid omadusi ka muidugi- talle meeldis väga süüa teha, vot see oli asi, mida ta südamest ja siirusega minu heaks tegi. Materiaalselt oli ta ka lahke minu suhtes- ta ei lasknud mul iial muret tunda maksude ja arvete pärast. Auto oli mul alati hooldatud. Tagantjärgi analüüsides olen aru saanud, et see kõik oligi minu iseseisvuse läbilõikamiseks. Olin tema käes nagu niitidest tõmmatav nukk. Aastaid kontrolliski ta mind sellega, et olin temast sõltuv.
Temaga oleks võimalik koos elada, kui osata temaga õigesti ümber käia. Ülimalt lihtne on kõik, aga ainult juhul, kui oled ise valmis oma minapildi ja naiselikud vajadused maha suruma. Mina seda ei suutnud ega tahtnud.