Minu sugulased (ema ja tütar) on Amburid. JUBE raske natuur. Kella pole nad elu sees tundnud, lubadusi pole elu sees täitnud. Kodu on nagu seapesa, kuigi külalisi armastavad kutsuda, pidev voorimine sisse-välja, kusjuures ei ole nii, kui kutsuvad külalised kella 18-ks, siis on laud kaetud, salatid laual jne. Ei, siis hakatakse alles kartuleid keetma ja pannakse külalised salatit hakkima. Mismoodi nemad küll oma elu on elanud, mina ei saa aru. Nüüd on nad tütar 50+ ja ema 70+, majaperemees surigi varakult vähki, tema jaoks oli kohutav koorem 2 nais-Amburit majas, mingit süsteemi ega kodurahu ei olnud, mitte iialgi.