Sama kombinatsioon oli mulgi mõni aeg tagasi: mina lõvi, mees kaksik. Tema olemust on natuke raske tabada, tõesti nagu kaks inimest ühes kestas. Kuna ma pole targemaks saades kedagi püüdnud ringi kasvatama hakata ei teinud seda ka temaga ja võtsin seda kui sõbrasuhet, ükskord ütlesin midagi täiesti tähtsusetut ja spontaanset meie suhte kohta (a la ma ei püüa teda millekski sundida) ja see ütlus olevat muutnud tema arust kõik: ta armus minusse hullupööra ja leidis, et olen tema unelmatenaine.Sobisime suurepäraselt vaimselt ja seksuaalselt, kuid lõvina ei osanud ma võtta kõike nii õhuliselt ja kergelt nagu kaksik, mulle tundus see suhe natuke pealiskaudne.
Ta on vaimukas, intelligentne, püsimatu, see kaksiklus justkui kimbutaks teda ennast ka. Mis meid siis lahku viis:hirmus lobamokk (isikliku rääkis välja igaühele), alkoholilembeline, vahel ka kohusetundetu.
Kui suudad kõike sama kergelt võtta kui tema, siis pole viga midagi.