hei! Mitu aastat olete juba koos eksisteerinud? :)
Mina ka kaljukits ja kunagi olin ja lõpuks ka elasin koos kaksik-mehega (õnneks on see kauge minevik praeguseks).
Oehh, kuidas ma alguses kaitsesin meie suhet - kõik ju rääkisid, et tee ometi silmad lahti! Et te ei sobi ju absoluutselt - aga teatavasti kaljukitsed on erilised trotsijad (eriti siis, kui neile hakkab tunduma, et võibolla on kogu ülejäänud maailmal seekord tõesti õigus - siis kasvab see trots veelgi tugvamaks - nii on ju vaja tõestada, et ikka minul õigus ja teistel kõikidel on asjast vale arusaam :)) ) Ei näinud ma siis neid truudusemurdmisi minu suhtes, ei saanud ma aru sellest, et ta mind lihtsalt kui köögikatat ära kasutas... Valetas ja vassis mul suu ja silmad täis, ning kui ma mõnikord ka teda kahtlustasin ja vihahoos talle need kahtlused ka näkku karjusin, siis pärast sõimasin ennast mõttes ja pidasin ennast vastikuks ja paranoiliseks. Nuh, õnneks läksid meie teed olude sunnil aastaks lahku (tööasjad) ning ma sain aasta ENDALE elada. Selle aja sees ujusid välja ka tema valed - Eesti on ju niiiiii väike - ja mina sain ainult kinnitust ja tuge sellest, et ta lõplikult pikalt saata. Oi kui uhke ma selle teo pärast olen! Nüüd on õnn minu õue peale ka jõudnud lõpuks, aga see eelmine suhe andis ikka tõsise elukooli ja täpse arusaama, mida ma elult kindlasti EI TAHA!
Seega, vaata sügavalt endasse ja kui sa oma sisemuses asjaga tegelikult ikkagi rahul ei ole, võta aeg maha ja tee õigeid otsuseid - enne kui hilja :)) Kui aga rahul oled ja sinu kaksik igati armastav ja hea on - lase käia! :)