Madis,
inimesed on erinevad ja vahel kalast tõepoolest raske arusaada.
Kala olen ja mitte esimeses nooruses ja mitte suhte algusperioodis ja ka mina ehmatan veel tänagi oma kallimat, viin segadusse.
Kui ma armastan, siis kogu hingest, andes endast kõik, et temal oleks hea. Kui ta on kurb, olen minagi kurb, kui ta närviline, see mõjub minulegi, kui tal mure, siis see minugi mure. Kui ta ei jaga oma muret minuga - ma topelt mures. Kui ta õnnelik - mina topelt õnnelik.
Mehed ei taha alati kõike jagada, nad ju mehed :) Mõistan. Aga ma tunnetan tema erinevaid tundeid ja need mõjutavad mind. Ja olen kurb, kui minuga mulle tähtsaim inimene mingil hetkel ei jaga, usalda. Ja ebasiirus - vot selle tunnetamine tekitab segadust hinge. Keeruliseks teeb see kusjuures, et ma mõistan teda, ta hoolib ja ei taha mind muretsema panna.
:)))
vist tuli segane jutt :) kalad saavad aru mida mõtlesin ;)
Madis jutt tegelikult sulle lühike - ta kas tõsiselt armunud või juba siiralt armastab sind.