Aitäh, Tscorp.
Asi paraku selles ongi, et ma ei mängi temaga, see paus on otseses mõttes selel jaoks, et saaksin iseendas selgusele, mida ma tõeliselt tahan, kas teda või midagi muud-seda mis mu elus praegu on. Kui valin tema, siis jään kõigest sellest, mis mul hetkel on ilma. Ja ma ei tea, mis minu jaoks siis olulisem on. Kui ma temaga edasi suhtlen, siis see asi venib ja otsusele ma ei jõuagi. Olen tegelikult väsinud sellest ´´pudru ja kapsad´´ olukorrast.
Ja kaotada pole midagi, kui ta hiljem ei taha, siis ei taha, ma isegi ju ei tea, mida mina tegelikult tahan, seega ma ei saa temalt oodata seda, et tema mind ootaks ja mind avasüli vastu võtaks.
Kusjuures me saime eile kokku, ta tahtis mind väga näha ja ma läksin, tahtsin näha, mis tunne mul tekib kui temaga koos olen. Ma ei tea, mis see eile oli, aga ta oli meeletult minu küljes kinni. Kui kallistas siis nii kõvasti, et tundsin et mul oli isegi natuke valus. Ta oli väga kurb kui ütlesin, et pean minema hakkama. Pani pea peitu ja oli nii, tundus et ta hakkab kohe kohe nutma. Vaatasin talle otsa ja ta silmis oli kirjeldamatu kurbus. Mul oli temast nii kahju, aga ma ei saanud ju talle öelda, et ära kurvasta et varsti kohtume taas, seega olin ka ise üsna vaikne.
Naljakas lugu oli sellega, et pidin üle 2 km jalgsi tulema, sest ta oli veidi joonud. Ta pakkus et sõidab ise, et laseb kellelgi mind ära viia, kuid kell oli palju ja ma ei tahtnud, et ta riskiks või et ta hakkaks kedagi äratama.
Ta tahtis mind saata, kuid olin vastu (mul on selleks oma põhjus ja ta teab seda, ütlesin talle, miks üksi tahan minna).
Ta oli nii segaduses ja ei teadnud mida teha, kas lasta mind või mitte. Ja ütles ka midagi sellist et kui ma ära lähen, siis ta läheb kusagile välja, sest ei taha kodus olla vms-see ei olnud ähvardus ega midagi sellist, lihtsalt ütles nii.
Lõpuks läksime siis välja ja ta veidi maad saatis mind. Siis kallistas ja hoidis enda vastas, vaatas mulle ülevalt alla ja küsis, kas ma olen ikka kindel, et ise lähen? vastasin jaatavalt. tema ga ütles et ma olen kangekaelne. aga kohe kui jõuan et siis helistaksin, et seni ta käib mööda tuba ja muretseb. nii ma läksin siis koju.
Mul sai väljas aku tühjaks ja kui kojujõudes telefoni sisse panin siis ta kohe helistas ja saatis smsi, et kus ma olen jne. vastasin et kodus, siis ta saatis mulle veel paar muretseva siusga smsi ja ühes küsis, et olen ma ikka tema Tibu (nii ta kutsub mind) edasi? vastasin et olen, et ta ei muretseks. selle peale läks tal meel rõõmsaks.
Selline lugu siis...kusjuures mind ehmatas eile tema käitumine, temas oli armukadedust, omanditunnet, kurbust ja pahameelt, suutmatust midagi teha...
Mind hämmastas see et ta oli nii minu küljes kinni, samas ka hirmutas..