Lugu siis järgmine, eelmine nädal olin reedel haige, palavik ja kerge kõhuviirus, väga sant oli olla. Helistasin hommikul nii oma osakonda kui ka ülemusele, et tööle ei lähe. Täna hommikul tööle tulles, ei suutnud kolleeg ära imestada, kuidas ma küll nii kiiresti haigeks jäin ja hiljem kuulsin kuidas teised parastasid, et jah-jah, eks ma kasutan neid ära, kui ühe päeva puudun. PS olen oma kollektiivis üks nooremaid ja selliseid asju ennegi ette tulnud. Ise püüan rahulikuks jääda ja sellist nägu teha, et kõik on korras...aga vaheapeal on tunne, et tahaks lihtsalt karjuda ja öelda, haloooo, miks ma pean midagi sellist välja mõtlema, et olen haige?

kas sa siis ei mõelnudki seda haigust välja?

Ma ei tea, kus sa töötad ja mis laadi tööd teed, aga põhimõtteliselt ongi ju nii, et keegi peab ka sinu töö ära tegema. Ehk isega kauemaks tööle jääma, kusjuures ilma igasuguse lisarahata.
Teine asi on loomulikult, kas selle kallal peab niiviisi irisema, aga taktitundetuid inimesi on igal pool ja nende jutu peab lihtsalt ühest kõrvast sisse, teisest välja laskma.
Loodan siiski, et see oli lihtsalt sõbralik nöök ja oled tubli, et sellest draamat ei teinud.

Ei mõelnud tõesti oma haigust välja ja kuna töötan asutuses, kus pean ainult ise oma töö järgi tegema, siis pean lihtsalt täna homme kauem tööl olema või mõned kaustad koju võtma. Mind lihtsalt häiris see seljataga parastamine. Inimest võiks ikka tagarääkida nii, et tagaräägitav seda ise ei kuule, mitte keset koridori varahommikul kiruma. Aga pole hullu, eks selliseid inimesi ole igas kollejtiivis.

Hmmm, miks nad siis väidavad, et sa neid ära kasutad juhul kui sa ise oma töö pead takkajärgi ära tegema?

Tagarääkimise komme on kindlasti paljudes kollektiivides. Meil on see eripära, et alati toimub "tagarääkimine" nii, et räägitav ikka kuuleks, kõva häälega koridoris jne.

Aga haigeksolemisest niipalju, et ise sain sellise lollusega hakkama, et käisingi palavikuga tööl ja nüüd on tagajärjeks südamelihasepõletik.

Ausam on ju otse küsida kui nurgataga sosistada? Ja ausalt öeldes eks need ühepäevased haigused on natuke kummalised küll. Haige võtab haiguslehe, arst sai selle alustad reedel- aga millal ta siis selle lõpetas, esmaspäeva hommikul enne sinu tööpäeva algust suutis juba kontrollida, et oled terve?

No meil on koleeg, kellel on väga haige komme poolkõva häälega kõrvalseisjat taga rääkida. Justnagu madaldaks häält, aga räägib siiski nii kõvasti, et tagaräägitav kõike pealt kuuleb. Väga jäle komme.

Mis tagaräägitaval viga on, suu kinni õmmeldud või? Selline jama saab kesta täpselt nii kaua kui lastakse. Ega te ometi lasteaias ei käi, et ootate, et keegi tuleb ja asjad paika paneb. Enda eest peab ikka ise seisma.

kuidas sa seisad iseenda eest kui sulle otse midagi ei öelda. kui otse öeldakse, siis tuleb küll vastu öelda, aga nägudele jms ei tasu tegelt reageerida, siis nähakse, et see läheb talle korda ja räägitakse veel rohkem.

Tekst oli:

"Justnagu madaldaks häält, aga räägib siiski nii kõvasti, et tagaräägitav kõike pealt kuuleb."

Et kuuleb, aga ei reageeri kuna päris otse näkku ei öelda? Ka see on lahendus.

Siis küll. Ei lugenud korralikult läbi.

to nu
No aga lolliga ei ole mõtet kakelda ju. Olemegi lasnud tal niimoodi käituda, sest muudmoodi ta ei oskagi probleeme lahedada kui just täpselt niimoodi- poole häälega koleegi taga kirudes. Alati, kui tal kellegagi meist kana kitkuda on, poeb ta mõne teise kolleegi külje alla ja habba sellele ekstra pugema, ise siis niimoodi poolihääki kirudes- taga rääkides. Ise seejuures ohvri häält tehes, jõle armetu mu meelest. Omakeskis hüüame teda lambaks, sest tema käitumine on selline alandlik, samas kui vaja kannuseid teenida, siis ei põrka tagasi ka ülemusele kolleegi taga rääkimisest.

No, kui osapooled ise rahul, siis peaks ju kõik korras olema :) Pole nagu põhjust kurta?