(alljärgnev on väikene tööpäeva paus, mil saad endale, oma unistustele ja vajadustele mõelda :))

Sa oled u 24-35 aastane kõrgharidusega tubli töötaja ning oma karjääri jooksul oled kogenud mitmeid alljärgnevaid teemasid kas omal nahal või kõrvaltvaatajana:
- mittemotiveeriv töö (ootad tööpäeva lõppu)
- kohutav ülemus
- madal palk
- (ebareaalselt) kõrged tööandja nõudmised
- ebameeldiv (ussitav) töökliima jne

Need on tõsised teemad ning siinse foorumi kommentaaridest näeb kui paljusid meist need puudutavad.
Enamasti näeme probleemina ihnet tööandjat, kes lihtsalt ei taha meile maksta seda palka, mida me väärt oleme.
Ja sageli ei ole see ühe töökoha probleem, vaid pigem korduv muster erinevate tööandjate juures.

KÜSIMUS:
Sellest tulenevalt küsiksin kuidas Sina valiksid?
- Jätkata tööotsinguid kuni õnnestub leida oma oskustele vastav, Sind väärtustav ja motiveeriv töökoht
VÕI
- Tahaksid Sa ISE luua oma olemasolevate oskustega endale sobiva töö (kui Sa ei peaks kartma, et ebaõnnestud)?

Oleks huvitav ka teada MIKS Sa üht või teist valikut eelistaksid ja millised on Sinu HIRMUD ja TAKISTUSED ja UNISTUSED seoses ühe või teise valikuga?

(minu mõtted leiad järgnevast postitusest :))

Ma olen 31 aastane ja mul on olnud mitmeid erinevaid töökohti oma elus ning erinevatel etappidel olen kogenud omal nahal ka kõiki ülalnimetatud ebameeldivusi.
Nooremana olen olnud töökohtadel, kus teadsin, et teen seda kõike vaid ajutiselt, kuid need korrad on olnud muserdavad, sest olen siis tundnud, et raiskan oma aega ja oma elu - ja see on teinud mind rahutuks.

Oma potentsiaali raiskamist olen kogenud ka hiljem. Need on olnud olukorrad, kus olen reisinud mööda maailma ning teinud juhutöid. Kuid siis on olnud see mõnevõrra teisiti, sest ma olen siis seda teinud selleks, et avastada maailma, kohtuda uute inimestega ja külastada erinavaid paiku. See on kompenseerinud seda mittemotiveeriva töö tegemist.

Nüüd viimased aastad paikselt pereelu elades tunnen, et aastatega on mul kogunenud teatud hulk kogemusi, mis muudavad mind töötajana väärtuslikuks.
Tegelikkuses ma sooviksin töötada enda heaks. Kasvõi alustada väikeselt ja olemasolevate töö kõrvalt.
Ma ei taha käivitada firmat, sest ma ei tunne, et tahaksin olla klassikalises mõttes ettevõtja.

UNISTUS
Ma tahan luua endale kõrvalsissetuleku, mis võibolla ühel hetkel on nii stabiilne ja piisav, et saan päevatöölt ära tulla. Tehes seda, mida ma naudin ja armastan.

Olen mõelnud lilleseadmise peale ja osalen praegu selle jaoks lilleseade kursusel. Miks mitte ei võiks see olla midagi uut, mida ma veel teinud pole? :) Seda enam, et ma naudin seda ja see tuleb mul hästi välja.

HIRMUD
Peamine, mis mind tagasi hoiab, on hirm ebaõnnestuda. Mul pole varasemat kogemust nt lilleseadjana ja sisemuses mõtlen, et miks peaks keegi mulle selle eest maksma. Samas tean, et kõik juuksurid või kosmeetikud jne on olnud samas punktis kus mina. Kui neil on see õnnestunud, siis miks ei peaks see minul õnnestuma?

TAKISTUSED
Pikka aega pugesin ma aja puuduse taha. Jah, ma olen hõivatud inimene, kellel on kohustused ja muu elu ka peale tööd, aga ma see ei tähenda, et ma ei saaks 5-10h nädalas leida, et tegeleda eelpool kirjutatuga.

Muidugi, siis on veel see argument, mille taha olen püüdnud pugeda: ma ei taha endale lisaks teist töökohta, sest mul on niigi palju teha. Mind aitas see, kui ma mõtlesin, et okei, praegu teen ma tööd, mis mulle küll meeldib, kuid ma teen asju, mida tegelikkuses ei ole alati vaja. Nt näeb mu töö ette aegajalt
mingite aruannete koostamist, mida kokkuvõttes mitte keegi ei loe, kuid mida on lihtsalt vaja teha... :) Ma panen sinna oma aega ja energiat. Ma ei virise, vaid näen, et kui ma tahan luua mingit muutust, siis pean ma seda ise tegema.

Praegu olen siis sellises punktis :) Kuidas on lugu Sinuga?

Kuidas sa mõtled ilma ettevõtet loomata selle lilleäriga siis tegeleda?

Nii palju kui ma aru saan, hakatakse tavaliselt esimese asjana ettevõtet looma, isegi kui ei teata kes kliendid on ja kus neid leida. Prinditakse visiitkaardid ja pannakse üles veebileht.

Ma proovin alustada tagurpidi. Kõigepealt õppida tundma oma potentsiaalsete klientide vajadusi ja ootusi. Kui ma tean, kes mu kliendid on (ettevõte/eraisik) ja mida nad minult ootavad, siis saab minna järgmiste sammude juurde.
- vastavalt töömahule otsustada kas teha seda ajutise töövõtulepingu alusel,
- teha ennast vabakutseliseks
- või luua firma
Aga need on kõik detailid, mis ei ole hetkel olulised, vaid alles vb 3kuu või poole aasta pärast.
Ja kui olen seal, on alati minust targemaid inimesi, kelle käest juriidilist ja finantsnõu küsida :)

Klassikalise firma all pidasin silmas suurelt tegemist. Ühe"mehe" firmana on see ka võimalik.

Oli mu vastus rahuldav? :)

Nüüd on Sinu kord :) Millise tee Sina valiksid/oled valinud ja miks?

Sa saad võrrelda tee valikut ainult siis, kui võrdled sama ala tegelast, samade kogemuste ja teadmistega.

Raha teenimine, kassumlikkus jms. oleneb töötegijast ja selle majandajast!

Aga teegi siis, mis see teistesse puutub?
Mis see statistika sulle annab?

Soovitust tahad, siis ütlen, et tegutse ja ära heieta naistekas, kuidas võiks ja kuidas saaks!!!

alustada tulebki turu-uuringust: kui palju on maksujõulist nõudlust, kes on konkurendid, mida nad pakuvad, kuidas sina neist eristuksid, kas on mõni täitmata turunišš, kuidas on hinnatase, kas ja kuidas mõjutab asukoht jne. pead mõtlema, kust ja mis tingimustel sa hangid materjali (ettemaks? krediit?), kui suuri töid sa saad ette võtta, kui palju sa vajad tööruumi ja laopinda, kas kliendid leiavad sind kergesti üles ja saavad parkida jne.

Tänan soovituste ja toetuse eest :)

Teema algatajana kirjutasin siiski päisesse:
>"(alljärgnev on väikene tööpäeva paus, mil saad endale, oma unistustele ja vajadustele mõelda :))"

Kui ma olen siin foorumis lugenud, siis kõige enam saavad tähelepanu asjad, mis on halvasti.
Ma tean, et foorum saab täita ka teistsugust fuktsiooni. Sellist, kus inimesed saavad jagada seda, kuhu nad on jõudnud ning millega tegelevad, millest mõtlevad. :)

Oma kogemusest tean, et palju lihtsam on rääkida asjadest, mis ei meeldi. Üsna raske on aga teada, mis mulle meeldib ja mida tahan.
Ma olen veendunud, et siin on teisigi, kes kas just igapäevaselt, aga sageli mõtlevad just nendele teemadele:
- tahan midagi muud, aga mis see muu on?
- mis mind motiveeriks
- mida ma võiksin teha
- tahan teha tööd, mida armastan. Aga millist?

Ma tõin välja, et minu suurim hirm on olnud läbikukkuda. Praegu näen, et kui ma ei proovi, siis teatud mõttes olen ma juba ette ebaõnnestunud :)
Aga hirmu ebaõnnestumise ees ei ole ma enda jaoks nimetanud nii, vaid olen öelnud, et mul pole aega või ma ei taha endale teist töökohta.

Kas see kõlab veel kellegi jaoks tuttavalt?

Ja kui ei kõla, mis siis see sulle annab?
Ja kui kõlab, mis siis see sulle annab?

Kui sa ei tea, mida sa ise tahad ja teed midagi, mida ise ka ei tea, siis ühel hetkel ebaõnnestud selles.

Nagu ise ka kirjutasid, kui ei proovi, et saagi teada.

Mine tegutsems, ja ära heieta sellel teemal naistekas. Loe parem lilleseade raamatuid, on kasulikum, kui siin heietada õnnestujate või ebaõnnestujatega.
Sest sa ei saa ju täpselt igat sammu teada, mida tegi õnnestuja.

Olen 20 aastat tööd teinud ning erinevaid firmasid/asutusi näinud, aga ma ei ole siiani veel ühtegi teemaalgataja poolt välja toodud probleemi kogenud:
- mittemotiveeriv töö (ootad tööpäeva lõppu)
- kohutav ülemus
- madal palk
- (ebareaalselt) kõrged tööandja nõudmised
- ebameeldiv (ussitav) töökliima jne.

Teemaalgatajale, kes ütles, et tal on oma 30. eluaasta jooksul juba üksjagu selliseid kogemusi olnud, soovitaksin hakata oma valikute üle sügavalt järele mõtlema. Lihtsalt edasi otsimine või oma firma tegemine ei ole talle tõenäoliselt abiks, sest tema valed valikud on põhjustatud pigem temast endast, mitte teistest (kohutav ülemus, kõrged nõudmsied, ussitav kliima) või olukodade halvast kokkulangemisest.

sa oled kas pime harjavalmistaja või süvadebiil

ka mina olen kogenud enamikku neist probleemidest ja olen näinud seda massiliselt ka kõrvalt

Tänan kaasa mõtlemast.

-> ei saa aru:
>Mine tegutsems, ja ära heieta sellel teemal naistekas. Loe parem lilleseade raamatuid, on kasulikum, kui siin heietada õnnestujate või ebaõnnestujatega.
->Mis on see põhjus, et Sa ei näe kasu oma mõtteid ja kogemusi siin foorumis jagada? :)
Lilleseadega tegelen ma täna õhtul! Igaks asjaks oma aeg:)

Mõistan, et mingil viisil mõjub minu kirja pandu kui rahulolematus oma elu või varasemate kogemustega.
Ehk väljendasin end kuidagi äärmuslikult, kuid minu kirjutamise ajend oli puhtalt kuulda, millega teised on kokku puutunud.

Ma olen palgatöötajana saanud ennast realiseerida ning minu töö on mulle palju pakkunud. See on olnud rahuldust pakkuv. Seega küsimus ei ole, et kumb valik (palgatöö vs ettevõtlus) oleks parem või õigem. Samamoodi ei näe ma ettevõtjaks saamist väljapääsuna, vaid pigem ühe lisa võimalusena end realiseerida.

Olen nõus, et oluline on oma kogemuste üle põhjalikult järele mõelda. See oli ka põhjus, miks jõudsin ülal kirjeldatud hirmude ja neid katvate ratsionalsete põhjendusteni.
Kui kellelgi on veel midagi omast kogemusest lisada, mis juba öeldut täiendab, siis palun tehke seda.
Iga inimese kogemus on unikaalne.

Võimalik et sellisteks arutusteks on mõni teine koht või foorum ja kui nii, siis palun juhatage mind sinna :)

Senini ei ole aga keegi enda spetsiifilistest kogemustest rääkinud. Ärme piirdu ainult minu analüüsiga, kuigi ka seda on huvitav jälgida :)

liiga palju lugemist ja mõtlemist on siin postituses :)

to süüvik
Mõistan Sind täiesti :)

Aga kui kõik eelnev kokku võtta, siis võiks seda teha järgnevalt:

Kuidas Sina valiksid?
- otsida kuni õnnestub leida oma oskustele vastav, Sind väärtustav ja motiveeriv töökoht
VÕI
- luua ISE oma olemasolevate oskustega endale sobiv (kõrval)töö?

Kummale poole Sind rohkem tõmbab ja MIKS? :)

Ise, ikka ise. Miks?
Sest siis ei ole süüdistada mitte kedagi peale iseenda, kui on mittemotiveeriv töö, kohutav ülemus, madal palk,
kõrged tööandja nõudmised, ebameeldiv töökliima. Muidu on aina viuviu ja ikka mitte midagi ei muutu.
Olen 35 ja igasugust värki näinud. Praegune töö on OK, aga pisut kõrini hakkab saama pärast kaheksat aastat. Mõtlen täielikule karjääripöördele ning sellise eriala omandamisele, mis võimaldab olla freelancer, kelle teenusele on turgu kogu maailmas.

Kuule, sa räägid liiga palju.
Mina olen seisus kus vanuse tõttu ei saa seda jubedat töökohtagi ja kui saan siis olematu palgaga.
Ma kas hakkan ise tegutsema või ma suren lihtsalt ära. Orjana töötama pole nõus ja ka soome koristajaks ei lähe.

tsiteerin. - olen ka ligikaudu 20 aastat erinevate kohtadega tutvunud, kas siis vahetu kogemusena või teiste kogemuste najale tuginedes ning erinevaid firmasid/asutusi näinud, ja kogenud ALATI teemaalgataja poolt välja toodud probleeme:

- mittemotiveeriv töö (ootad tööpäeva lõppu)

täpselt nii. enamikes ettevõtetes toimub lihtsalt päevade õhtusse veeratamine, sest tegelikku tööd ei ole ja asutus ise on loodud, kuna omanikul on lihsalt IGAV. seetõttu toimub oma tööde ja tegevuste pidev SÜNNITAMINE, et oleks midagigi teha. töötajad vahivad juba hommikul vara kella, oodates kohvi-lõuna, misiganes pausi, et saaks aga varem minema. tööd hoitakse - tegevused, mida saaks ära teha paari päevaga, venitatakse nädalatesse. aja, tegevuste jms ratsionaalsus on apsoluutselt (meelega põhhiga) olematu.

- kohutav ülemus

ülemuseks on madala enesehinnaguga isehakanu, kes vaevleb kõikvõimalike (pea)haiguste käes, mida ta siis alluvate peale välja elamas käib. aeg-ajalt ta isegi oskab ja saab aru oma ametist, kuid enamuses on ta lihtsalt üks lohh, kes upitab ennast teiste arvelt.

- madal palk

palga osas tuleb esmalt määrata kindlaks palk. palk, SUURE tähega on 1000 eurot kätte. seega, enamik saab heal juhul töötasu, vms.

- (ebareaalselt) kõrged tööandja nõudmised
kuna tööd tuleb hoida, on vaja päev mingite tegevustega õhtusse venitada. see tähendab enamasti mingeid mõtetute tööde tegemist, mis väikeste napoleonide silmis on alati TÄHTSAD! tegelikkuses on see lihtsalt üks läbimõtlemata virvarr, mis mitte kuhugi ei vii. Teine stsenaarium tekib siis, kui kukuvad mingid tähtajad - siis pannakse kõik jooksma nagu kanad takus ja kohe "plaksub piits" kui sellega hakkama ei saada. Tegelikult oleks pidanud töö organiseerima selliselt, et ka tähtaegade kukkudes on peaaegu kõik valmis.


- ebameeldiv (ussitav) töökliima jne.

üks küllaltki suure osatähtsusega faktor
ettevõtetes. kuna enamik saavad nagunii miinimumi või mitte rahuldavat töötasu ja alati on midagi valesti, siis tekitab see töötajate vahel alatasa tülisid. kes sai kuskilt miskit rohkem; raha, uue kilekoti, värskema ajalehe; mida iganes. põhiline, et oleks põhjust - aga põhjuse leiab alati. eriti jama on siis, kui töötajad omavahel lihtsalt läbi ei saa. no inimesed ei ole lihtsalt ühesugused.

seega saaks sellest teemast kirjutada sadu lõputöid erinevate firmade ja valdkonade näitel kasvõi mitu tükki päevas.

sa räägid meie suurtest uhketest aktsiaseltsidest. täis küündimatust, eneseupitamist ja ressursside raiskamist.

ei ole vahet, mis asutusega on tegu. olgu see külasepp või suur rahvusvaheline korporatsioon. põhimõtted kõikjal samad.

Liitu Paf Partnerprogrammiga.

---------------------------------------------------------------------
Soovid Teenida Raha Internetis? Liitu Paf Partnerprogrammiga, Kutsu Sõpru Ja Teeni Kuni 40% Tuluosa. - Minimaalne Väljamakse On
100€ (Väljamakse Sooritamiseks Peab Omama Skrill Kontot).

Registreeru Siin: http://bitly.com/pafpartners

Email: pafpartners@gmail.com