Nii ongi. Kuidas ennast tööle sundida või motiveerida? Krt, 45 aastane olen ja laiskuse hukatus paistab, aga tunne selline nagu Kiirel - et las minna...

ega olegi midagi muud kui tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ...
leia töö mis meeldib ja mille palk sind rahuldab, kui saad töö eest hea "kopika", siis peaks see ju motiveerima küll ;)

olen poole noorem, aga ka täiega laisk viimasel ajal. olen oma tööst juba välja kasvanud, erilist arengut ei ole, samas uut töökohta ka ei viitsi otsida. masendav. luban, et sügisel võtan ennast kokku. näis.

äi, kus veab kui lihtsalt laisk. Mul siin jälle vastupidi- töö sai otsa... ja ei paista uut mitte, aga peale raha vajaduse (mis on muidugi kriitiliselt esimesel kohal:D) on ka liigutamise vajadus.. muidu tuleb mandumine (mul selline tunne vähemalt).

Ehk on selle nimi tüdimus? Siis üks korralik puhkus peaks ette vöetama- peale seda on pisut särtsu, et edasi lohistada :D

Sama siin, sinust paar aastat "noorem", ja ei SUUDA lihtsalt enam tööd teha. Vägisi punnin, sest muidu läheb jamaks, aga ma kardan, et varsti ei motiveeri enam ka töökaotus.
Äkki on see depressioon hoopis? ma ei suuda lihtsalt uskuda, et niimoodi saab laisk olla. Balanseerin täiesti piiri peal, enam vähem ei saa teha, aga tegemata tööd muudkui kuhjuvad ja mul on täiesti savi.
Või on see mingi keskea kriis? Meest ka poole noorema vastu ei taha vahetada:)))
Kaalun tõsiselt psühholoogi poole pöördumist, aga ma loen nende deprekarohtude kohta praegu igasugu koledaid asju, et võid mingid ärevushäired veel lisaks saada jne.
See optimistlik jura, et vaheta tööd jne, tegelt ei toimi. Ma ei usu, et ma suudan üldse mingit tööd vahetada, kui praegusest tööst loobuks, siis lebaks vist ainult voodis ja vaataks lakke.

Autor: kui see nüüd lohutab...sama siin ja olen 44 ja selline tunne et ei tea mis lahti...ma ei tunne ennast äragi...mõtteid millest see olla võib on nii palju et lase aga olla...aga milline neist õige on...ei tea...kuigi tahaks teada...siis saaks ju asja parandada:)

kas te peale tööd millegagi tegelete ka?või on ainult pealesunnitud kohustused kaelas:maksud,söömine ja lapsed koos suure hulga kodutöödega.
kellel ikka juba väheke vabadust on võiks hakata tegelema millegagi mis huvi ja lõõgastust pakub...ehk tuleb siis ka tööl käimisele motivatsioon:kui on raha saan tegeleda sellega mis lohutust ja rõõmu annab,kui tööle enam ei lähe siis jään isegi nälga rääkimata meelelahutusest/hobidest.

ma ikka ise vahel turgutan end nii kui meel mustaks läheb.
olen teist küll hulga noorem,aga vanemate kolleegide järgi vaatan,et hoolimata tüdimuse juttudest ja rahapuudustest käiakse ikka vahel reisimas,massaazis jne...ning ollakse jälle mõnda aega suht rõõmsad ja rahulolevad.

krissile annan 10 punkti!!! nõus:) ise 40:)

Siin on probleemiks see, et on ÜKSKÕIK, kas saan tegelda sellega mis rõõmu ja lõõgastust pakub. eks need masaazid ja reisid on ju ka, aga need ei aita lihtsalt. niipea, kui sealt masaazialault maha saad on jälle kogu maailmast kopp ees. Reisivõlu kestab ka sinnani, kuni Tallinna lennujaamas maha astud.
Tegelt seda tüdimust ja "laiskust" ongi kõrvalvaatajatel raske mõista, kui ise seal augus istud, siis tead, mida tuntakse.
eks 30selt oli ka raskeid perioode, aga mitte niisuguseid nagu nüüd.

lolliks läinud! Oleks nälg näpuga p...s, küll siis tahaks tööd teha! Vähemalt enda kohta võin küll julgelt just seda arvata - ainult kohusetunne ajab veel tööle.

et omal sama lugu. Mis paneb tööle? Küsimus et mida sinna tööle tegema minnakse. MITTE TÖÖD EI TOHI MINNA TEGEMA! vaid ennast arendama, ise arenema mingis valdkonnas. Siis kaasneb kõik muu ka. Me pole loodud lihtsalt liigutama, vaid isiksustena kasvama!!!!!!

Nii, ja nüüd mõtle kohe, mis alal end arendama oled huvitatud.

Vanus 44 --- ei tähenda, elus palju kogemusi, hea alustada midagi mida saad elukogemusega superhästi teha. Noh ja siis kõik liigubki.

Niiviisi.

veel et selle jutu peale kellel mootor sees urisema ei hakanud, kardab lihtsalt. Aga seegi on väga terviseks :))

ka veel, et kaunist, kaunist ööd kõigile. Ja ärge rohkem raisake oma elu aega ühelegi halvale, vanale, pahale, venivale, tüütule asjale. Need saavad ise ka hakkama ilma, et meie neid vaatama peaks, veel enam puutuma, veel enam nende juures viibima. Nad on ju möödanik....

vähemalt ma tahaks nii loota. Soovin Teilegi kõike head.

ka et lootused on need...

väga hea teema!!!
olen pisut üle 30 ja ei taha ka tööd teha. mõtlen sellist 8st 18ni. hobid sellised, millega oleks vaja nt talvel ikka valge ajaga toimetada. ja rahapuudus kummitab täiega. ei ole proovinud otsida, aga äkki on veel mõni selline töö olemas, mida saaks teha nt õhtupoole, või nii et hommikul mõned tunnid, siis lõunast 4-5h vaba ja siis jälle õhtul kasvõi poole ööni. ja muidugi et töö eest veel makstaks ka. praeguste hindade ja maksude juures ei olegi lihtsalt mõtet tööle minna, kui alla 10 tuhande kätte saab.

Nojaa ei kui oleks normaalne nõukogude aeg ilma venestamiseta siis poleks midagi. Sa töötad rahva heaks sotsialismi heaks partei heaks helge kommunistliku tuleviku nimel. Aga kellele sa praegult töötad. Fasistliku ekspluateerijast siberikandidaadi jaoks. Kõik finantsid vedelevad vaSSisti vestitaskus ja sinul on ainult tühjad pihud nagu Gunnar Grapsi laulus