Tuulest viidud...

...tuulega tulnud...

...leidmisrõõm päikselises päevas...

Tänud kõutsike! usun, et see hing ikkagi alles ja sele hingeilu ka ikkagi märgati ..
Lihstalt, aegajalt võib juhtuda, et inimene pole alati adekvaatne ... eriti kui tal on väga valus, või on solvunud.
Ma ei saa muidugi välja vabandada sellega teise hingele haiget tegemist, kuid usu, see tütarlaps kindlasti tunneb hinges suurt kahetsust, et nii sinuga toimis.

Ta ei saa ena midagi muuta ja veel vähem iseennast... aga see nn mask, see polnudki ehk mask. ta oli kogu aeg sleline : ühte ja teist. Ingel ja kurat ja mis seal salata ehk ka täiesti hull mis hull, kuid lihstalt võibolla sina tahtsid ja nägid ainult seda ingli poolt, sest hing sul selline nagu kirjeldasid - õhuline ja siidjalt kerge!

Igatahes, oli mis oli ja tõesti ei saa olematuks teha olnut, kuid ma teen siit omalt poolt pai kõutsi kaotsiläind hingele ja usun, et sa kohtad ühel päeval seda ilusat ja aramst vesihiirt, kes taas su kadund hinge helisema paneb ja ei reeda sind kunagi ega ole siis tegelikkuses maski taga hull mõrd vms.

Ja kui see sind lohutab, olen täeisti kindel, et sulle haiget teinu ei ole ka õnnelik.... sest kui me kellegi hinge "sülitame" saadab see tegu meid alati varjuna...

täpsustus - unustasin sõnale tütarlaps lisada jutumärgid...
olnut ei saa olematuks teha ja mask on mask, mis sõna otseses mõttes eest pudenes, mind hämmastas tagantjärgi, et mäng jätkus isegi pärast seda..sest ma uskusin ja isegi leidsin usutava selgituse kõigile...samas oleksin pidanud kogu selle empaatia saatma kus kurat

kõuts, ma arvan, et ta pole väärt tõesti sinu empaatiat ja veel vähem seda, et su hing nüüd kadunud on.

mul on väga-väga kahju, et nii end tunned ...

kui tahad, võid mind sõimata :) , sest ma olen samasugune nagu see, kes polnd väärt seda, mida tundsid...
Ja ikkagi ma usun, et sa leiad selle vesihiire (kui mitte polegi leidnud juba), kes oskab su hingeilu hinnata ja pole maskiga!!!

Jah, pidanud Kõutsiga pikki dialooge, saab ainult soovitada - kasvata uus või hoia hõlmad valla - võid kogemata omale hinge tagasi saada... et tuleb lihtsalt kurvana koju tagasi... Hulgub siin ringi õnnetu ja peremeheta... Sina otsid teda, tema sind... (nagu vanast vene multikast "Päkapikk ja Maja") ma enne juba mõtlesin, et kelle oma ta ikkagi on? Aga siin neid liikumas palju, mõned tormavad ka ühte peremeeslooma mitmekesi - ja siis pusklevad seal ja inimene heitleb endaga - kord otsustab nii, siis jälle tõmbaub tagasi, siis jälle naa ja taas miski tõmbab ta tagasi... (aga ega inimene ise siis nii selgrootu ja lubaja pole, ikka need sisemised hinged, kes seal kemplevad).

Aga Kõutsike , ma kordan veelkord - lase lahti sellest jamast ja ära nautle oma pealesunnitud olukorda, kuhu sind peteti... (teades lugu, see ei olnud kindlalt süütute siniste silmadega tehtud tegu.... karm reaalsus)

ma pole varjand, mida otsin ja milleks..kui kellelegi meeldib ja sobib, on tore, kui ei, ei juhtu ka midagi hullu..selles mõttes on lihtsam ka, kui hinge pole.....
eks see üleelatud jama on selja taha jäetud, valu oli muidugi meeletu ja kalestas tundemaailma, vahest igatsen küll taga seda, mis minus kaduma läks, aga miski pole igavene (kuigi millegipärast armastuse kohta vastupidist väidetakse..), lihtsalt tahan kõigile südame peale panna, et olge need kes te tegelikult olete ja ärge püüdkegi endale mingit muud juurde mõelda..kui oletegi lollid, inetud, laisad ja lohakad, siis leppige lihtsalt sellega..kui püüate end ilustada, siis varem või hiljem tuleb see välja ja siis olete lisaks kõigele veel ka hingevargad ja petised....
jääge iseendaks, ja teie päralt on unistuste kaaslane..

Hakkab juba tulema, Kõutsike. Nüüd mine korda seda peegli ees ja nii, et sa öeldust ka aru saaksid ja järeldusi teeksid, neid edasiviivaid järeldusi, mitte omasmahlaspraadimiseksmahlu

Kõuts, tead, mõnikord on nii, et inimene tegelt näitas end sellisena nagu on, kuid sa armastusest "pimestatuna" näed teda ilusamana...

Illusiooni võib luua vaataleja, mitte alati see, keda vaadatakse :)

Mulle sa kõuts meeldid, aga kahjuks jah ma olen täpselt selline, kes su hinge pätsu pani...
aga ma võin kinnitada, et inglite eksperdina tean, et meie ingel siin üsna vesihiire moodi ja mis kõige oölulisem - ei mingit maski... ka tema hinga avali

p.s see oli küll nüüd vist kohatu kosjasobitus.... aga lihstalt kuidai tahaks kõutsi muudele mõtetele ja radadele meelitada .. ingel, annad andeks, et kosjamoori mängin :D? ma muud ei oska hetkel teha ...

Vbl sina panidki....
see lugu oli tegelikult üsna omamoodi ja mõnes mõttes isegi halenaljakas, aga detailselt teemat kahjuks ei käsitle, kes teab, see teab..

mina tean aga vaikin kui haud

That fat cat Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vbl sina panidki....
> see lugu oli tegelikult üs
> na omamoodi ja mõnes mõttes isegi halenaljakas, ag
> a detailselt teemat kahjuks ei käsitle, kes teab,
> see teab..

Aga siis kogugi kõik need teadjad ja toetajad ja käehoidjad kokku ja tirige mind tuleriidale ja häbistage avalikult :) (loe: visake kividega surnuks) ja siis kõige lõpuks tuli ka otsa...
ehk on sellest abi ja hing lendab su juurde tagasi ;)

aga mina arvan, et see "tütarlaps" oli tütarlaps, vähemalt kunagi ja temalgi oli selline siidjalt sädelev hing, kelle (just kelle!) keegi kunagi kaasa viis või omastas.....
Nii toimis temagi Sinu hingega, Kõutsike,,,,,,ja mis takistab uskumast, et ta seda hinge endaga kaasas ei kanna ja hellalt ei hoia, veel praegugi....
Kasvõi maski varjus...
Küllap on, et hinge eest tuleb midagi vastu kinkida.........., et tasakaal säiliks.
Ei teagi, kumb on parem, kas kanda endaga kaasas hinge või kogemust, olgugi, et mõnikord mõrumaigulist?
Selge see, et lihtsalt tühja hinge keegi endaga kaasa ei võtagi :)

ära muretse, küll jõuab seda ka, aga vabatahtlikult ei maksa võõrast vargust enda peale küll võtta..mul on väga valusad kivid kokku korjatud,
Küsimus polegi enam hinges aga selles, miks nii tehti..ma ei saa inimesest aru, miks ta kõike seda tegi,

Meitel siin külakonnas ka juhtub ikke igas´t asju. Aastakümneid tagasi vaatas mu Volts kah Männiku Aliide poole. No käisivad koos isetegevuse ringis ja puha. Eks pärast jälle ka Aliide pool paar pitsi võeti ja ju ta siis nii läks. Meil kah pere jõudsalt suurenes ja mulle t tuli ühel päeval nigu välk selgest taevast, et võehh.. . musutavadki heinasaadus. Voldrmar oli nagu tuppa teind kass ja lubas, et enam nii ei juhtu. Aga vot kus seda Liidet, lubas tulla maja maha põletama ja puha. Nooh, aga Volts oli siis nüüd kodu vagusi nagu toi, aga vingus ikka, et hing läind ja enam tagasi ei tule ja tead, mul lõpuks kah kihvatas, et mis sa vingud kurivaim. Ise lubas Liidele maad ja taevad kokku ja küll mina juba tean, mis need mehed kõik lubavad. Ja mis õige mees saabki olla selline, kes muudkui küla peal halamas käib. Või noh, kogu kollektiivi ees nagu öeldakse. Nii et Voltsi viskasin ikka välja. Nüid asjalood nii, et mina rõõmus, Liide rõõmus, Volts ka rõõmus. Mes ma vana inimene tahtsingi nüüd öelda, kuulge noored, ärge mõelge üle. Tundke rõõmus sellest, mis teil on. Ärge süüdistage ennast ja teisi. Pärast võib juba elamiseks hilja olla.
Tervitades, TÄdi Rutt, Võsanurme hooldekodust.

Tädi Rutt, ma armastan sind :) !
tervisi sulle sinna Võsanurme ;)

Ma arvan, et meie kõigi hingi on võetud, igaühel omamoodi ja tõsi see on, et hiljem seda hingeraasukest üles leida ja koju kutsuda on ikka pagana raske.
Meil kõigil on põhjust mõelda, et miks ta nii tegi :), sest vist on nii, et kui suudad mõista, siis suudad andestada, kas siis läbi muheda huumori või läbi pisarate - vastavalt loomusele, kuidas keegi.
Ainult, et tuginedes kogemusele, jääb küsisõna "miks?" tihti meile endale vastata.
Hetkes elamine on suur kunst ja oskus........

That fat cat Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> .ma ei saa inimesest aru, miks ta kõike seda tegi,

kahjuks ei tea ma, mida ta sulle täpselt tegi, aga ma võin kinnitada, et solvunud naine võib muutuda hulluks deemoniks... ja teha asju, mida ise ka hiljem kahetseb..
Kõik, mida inimene teeb, ei tarvitse olla see, mida ta ise õigeks peab...
Minul on isiklikult kahju, et tegin inimestele liiga ... aga nagu korra ütlesin, pole mingit mõistlikku seletust, kui oled tasakaalutu...

Aga maailm on suur ja lai ja sa leiad kindlasti selle õige :)

jah, andestamise võlu, kui vähemalt suudad mõista..aga kui näed ainult sõgedat omandiinstinkti ja ultimatiivset nõuet pühendumisele sõpruse sildi all, kusjuures kogu see nn. sõprus tuginebki ainult sellelesamale hingevargusele..nomaeitea, (jah ma tean, segane värk, aga täpsemalt ma ei tahaks..)

* hetkes elamine on tõesti suur kunst ja oskus, aga veelgi suurem kunst ja oskus on nende õigete hetkede leidmine, mil tõesti tasub elada..viimaste sekundipiiskadeni,

aga oled sa kindel, et teine osapool samuti oma hinge sulle lajali ei laotand?

Nüüd ootaks küll vastust. Nagunii on lugu juba rahva ette toodud, või siis tsiteerides tädi Rutti "kogu kollektiivi ees".

lisaks võiks täpsemalt rääkida, mida sisaldas "sõge omandiinstinkt ja ultimatiivne nõue pühendumisele sõpruse sildi all"?

Kõike ja kõiki ei peagi mõistma. Ennast peab mõistma, enda tegude/toimetuste põhjustes sobrama selguse saamiseni, möödunul laskma vajuda mälestuste hõlma ning elama just nimelt iga sekundiviivu täiel rinnal hetkes piilumata üle õla, mõõtmata varjude pikkust...

Vahel otsime kedagi/midagi mõtetult kaugelt ja keerulistest kohtadest. Prillid, mis kadunud, on üsnagi tihti ninapeal aitamas otsinguid läbi viia...

laotas, aga mis kõige huvitavam ja mida ise ka teada tahaks, et kelle hing see tegelikult ikkagi oli......

küllap ikka tema enda hing, sest oleme muutuvad ajas ja hetkes nagu õhk, mis on, aga mida näha pole võimalik.
...ehk laotas kellegi võõra hinge, kelle oli juba varem millegi vastu vahetanud, aga seda ainult sellisel juhul, kui tegemist hingekauplejaga.

Tõsi on see, et tõeliselt olulised kohtumised on hingede poolt planeeritud kaua varem, kui kehad teineteist näevad. Paulo Coelho

That fat cat Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> laotas, aga mis kõige huvitavam ja mida ise ka tea
> da tahaks, et kelle hing see tegelikult ikkagi oli
> ......

miks sa seda temalt endalt ei küsi?

That fat cat Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ära muretse, küll jõuab seda ka, aga vabatahtlikul
> t ei maksa võõrast vargust enda peale küll võtta..
> mul on väga valusad kivid kokku korjatud,
> Küsi
> mus polegi enam hinges aga selles, miks nii tehti.
> .ma ei saa inimesest aru, miks ta kõike seda tegi,

Sa kokku saama pole nõus? Tegin suisa selleks puhuks delfi kontogi, ainult sosina nimi oli juba pätsus ... kummaline kokkusattumus, kas pole. sinul pole hinge, keegi pätsas ja mul nimi pätsu pandud juba enne valikut :D
Kuna sul enam hinge pole, mida pätsu panna, on sul väga turvaline minuga kohtuda :D ;)

Rutt, sa kah elus veel? Oli sul nüüd veel vaja delfi rahva ette see vana lugu tirida! Mis tehtud see tehtud... Aga selles osas sa nüüd küll mäletad valesti:

Vanamutt Rutt Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ja mulle t tuli ühel päeval nigu välk
> selgest taevast, et võehh.. . musutavadki heinasa
> adus. Voldrmar oli nagu tuppa teind kass ja lubas,
> et enam nii ei juhtu. Aga vot kus seda Liidet, lu
> bas tulla maja maha põletama ja puha.

Ei tulnud see sulle midagi endale pähe. Volts lubas, et ei jäta mind eal, aga siis tol päival ütli: "Liide, meie vahel on nüüd kõik!" No ma siis suurest vihast ise sulle üteli ja ma mitte ei taht panna maja põlema.. mäletad, ma tegin ka ja mitte aint üits kord... 2 aastat istusite vee tünnid igaks juhuks taren, et hull luusib ümber maja ja panebki lõpuks maja põlema.
Aga ma nii tahtse näta veel Voltsi ja see oli ainus võimalus - tuli räästa all, küll ta siis sealt koti päält välja kobisse...
A seda ma ei tiidnudki, et sa Voltsi välja visase. Mul olid juba omad tegemised - no kaua sa kräunud aia taga ja lunid tähelepanu. Kui sa ike mehele enam armas pole, siis pole.
ma ise mõtlen küll aegajalt Voltsi pääle... selline soe ja hää tunne- tubli, hooliv miis, kes tahtse hääd, aga sai hoopis tule räästa alla , et hullu Liidega mehkeldas.

Aga kui nüüd käsi südamele panna, siis on mul ike Voltsist kahju ka. ta oli mu vastu igati hää ja no polnd ta seda ära teenind, et ma sulle ütlema tulli ja veel vähem olid sina selle maja mahapõletamise ära teenind... Aga hinge mina Voltsil küll pätsu ei pannud nagu noored siin üitsteisele teevad. kelle meie ajal oli aega selle hingega jahmerdada?!

Aga ära siis pikka viha pea. See oli ikkgi nõnna ammu. No näed, ma ike siin oma talun ja vanatütrik. No ei saand ma algul seda Voltsi meelest ja siis kui sain, oli juba isu meeste järgi kadund. Mis mul ütsinda viga? Linnud laulva, ojake sulise ja tööd vajavad tegemist...

Tsiteerin Sosinat, käredat sosinat: "/---/ aga ma võin kinnitada, et inglite eksperdina tean, et meie ingel siin üsna vesihiire moodi ja mis kõige oölulisem - ei mingit maski... ka tema hinga avali/--/ tsitaadi lõpp.
Ma väga vabandan juba ette, aga: Vaiki, õnnetu! Ei miskit avali. Inglil hing nõelas, nõel munas, muna maailmaäärel ja maailmaäärt pole veel keegi näinud... Ja läks see sinna siis kui keegi seda omastama tahtis hakata...

Ja niisuguseid vesihiiri ei tehta!
Eks igal oma stoori...

Kisub kringli söömiseks?

Ingel, endine Ingel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Inglil hing nõe
> las, nõel munas, muna maailmaäärel ja maailmaäärt
> pole veel keegi näinud... Ja läks see sinna siis k
> ui keegi seda omastama tahtis hakata...

Aga enne kui see sai hirmuga nõela topitud, oli see oma ilus ilmarahavale näha. ei ta seal maailmaäärel muutu :) Ja kui kass lõpuks oma peesitamised peesitatud saab, siis võibolla leiab ta selle maailmaääre ka üles :)
p.s ja omistamine on kõutsile vastumeelt ... seega ei siruta ta omanditundega oma küüsi su hinge järele... vaid ike mängurõõmust :)