Kõutsile sobib iga põhjus, et kräunuda. Armastus õnnetu olnud, hing kaduma läinud jms. Nii kedagi ei leia. Naised tahavad enda kõrvale MEEST, mitte virisevat poisikest.
Ta kõlab ebaküpse, ikka veel lapse aru ja mõtlemisega memmepojana. Kui ta vähegi mees oleks, tunnistaks ka enda vigu, võtaks lahutusest õppust ja läheks eluga edasi.
Talle aga meeldib enesehaletsuses mõnuleda ja sellepärast toidab ta seda leeki pidevalt, sest muidu kaob tal elu mõte ära.
Pisike poisike on varba vastu kivi ära löönud ja jookseb tönnides ema juurde kaebama, tönnib ja tönnib, ükskõik kuidas ema ka peale puhub või lohutab, tema ei saa ikka tönnimist järele jätta.
Siin teemas on talle püüdnud mitmed nõuks ja abiks olla, aga tema seda ei tahagi, ta tahab muudkui viriseda. Elus tuleb kordi hullemaid asju ette kui et naine maha jätab. Terve see lugu on tema esituses ühepoolne, et üldse oleks võimalik mingit nõu anda. Võib-olla ei ole kõik nii must-valge, tema üksi vaid õnnetu kannataja selles.
Üldsegi on imelik, et üks mees ei taha omapoolset vastutust võtta, veeretab selle naise kaela. Mees, kui ta MEES on, võtab süü, vähemalt poole sellest enda peale. Olgu mees ja käitugu nagu MEES, siis leiab ka uue armastuse.