Keskeas inimene võiks olla aru saanud, et kaaslane on ja jääb vabaks inimeseks ka suhtes olles, mitte ei muutu omandiks.
Triin, jäädki üksikuks, kuniks saad aru, et suhe ei tähenda koduabilise omandamist, kuniks oled muutunud mõistvaks, kuniks enam ei taha ja ei tõmble tühiste asjade pärast jnejnejne.
Unistus noorest lihast on kõnekas inimese mõttemaailma valgustaja. Kummitus, kas polnud :) sellele suunatud?
Alati on olnud ja jäävadki olema 10-20 aastase vanusevahega suhted, kus on küsimus tunnetes, mitte materialismis.
Nautides üksiolemise võlusid, ei oleks ei oleks me keegi siin. Midagi jääb puudu, kusagil on tühik- näiteks suhtlemisvajadus?
Kummitus, miks peab suhtes rabelema üritades meelepärane olla? Keskeas võiks juba niisama olla, olla koos koosolemise pärast.