Loen siin ja arutan omaette, et mehed ja naised tahavad üsna samu asju. Põhiline, et neid/meid aktsepteeritakse sellistena nagu oleme ja ei esitataks, täpsemalt, ei surutaks vägisi peale oma elunorme-reegleid.
Üks nähtus, mis negatiivseid emotsioone võimendab, on ealine iseärasus-väljakujunenud iseloomu ja harjumusi naljalt ei muuda ja oh häda kui keegi, kellega suhtled, neid muuta tahab.
Mina olen seda meelt, et inimene õpib kuni elab. Kui ta tahab. Kui on vaja, siis tuleb ka muutuda. See ei tähenda, et peaks kellegi pilli järgi tantsima, aga suhtes olemine vajab aega ja kohanemist, saamaks aru, missugused on mängu piirid ja palju neid tohib ületada, ilma, et suhe ohtu pannakse. Väga palju ja põhjalikult tuleb tegeleda oma egoga-see aitab tasakaalu leida. Oluline on olla kõigepealt enda vastu aus. Kui saavad kokku kaks inimest, kellel on ühelaadsed vajadused ja elu mõistmine, siis peaks olema võimalik ka suhtes püsida.