tutvused on toredad. mõned lausa saatuslikul viisil maailmast arusaamist muutvad. kui boonuseks kõikvõimalike kirgede rahuldamine- mmmmmmm...see ju lausa kirgastav kogemus.
aga milleks peaks tingimata püüdlema enama poole? truudusevanded, ühised pangalaenud, koos ostukäru lükkamised, monogaamne idüll- varem või hiljem tekib rutiin, rahulolematus, kiusatustele järeleandmine, pettumused, süüdistamised.
seda kõike saaks vältida, võttes leibade ühte kappi toppimist mitte saavutusena, mille nimel kõvasti "suhtega tööd teha" (suht tobe väljend, eks?). pigem vältimatu paratamatusena...kui ei oska enam üksi end täiuslikuna tunda.
Harutaja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Arutleme lühiajalisest tutvusest, selle superkire
> rahuldamisest või tutvumisest (tuttavaks-vestluska
> aslaseks) pikemaks ajaks ja ehk teineteist toetava
> kooselugi saavutamisest?
❤