Tere foorumlased ja foorumitrollid.
Olen mees, 35aastane 170cm pikk, 70kg, kaalude tähtkujus. Normaalse kehaehitusega.
Olen elanud pikka aega omaette ja nüüd oleks vist tagumine aeg leida enda kõrvale naine kellega ma kokku sobiksin.
Olen teinud kontod erinevatesse tutvumisportaalidesse (Suhted24, Flirtic, iha.ee) kuid seal vastasoo esindajate profiile vaadates on näha et ma enda 170cm pikkusega ei kandideeri enamusele neist. Ja võibolla on ka minu enese poolt otsitavale määratud kaaluvahemik (70-80kg) ja vanusevahemik (35-50a) olnud kaaslase leidmisel pärssivaks teguriks.
Endast vanemat naist soovin sellepärast et tõenäoliselt on nad rahulikumad, mõistvamad, ei taha kõike korraga nüüd ja täna või siis hiljemalt homme õhtuks.. jne.
Kindlasti ei soovi ma kellegi varale käppa peale panna või midagi sellist. Ennast elatan ma ise ära.
Üheks võimaluseks on proovida leida kaasa selle foorumi kaudu kuna see on üks enimkülastatavaid foorumeid. Suuri lootusi ma siia muidugi ei pane kuid kes ei otsi see ka ei leia.
Ideaalis sooviksin leida vaba naise kellega ma sobin ja temaga koos elada. Kuni meil mingit kindlat suhet veel ei ole tekkinud, niikaua otsin ja ei seo end mingite kohustustega kellegi suhtes ja ei oota seda ka teistelt.
Ma ei ole pikka aega suhtes olnud ning olen üsna roostes. Suhte alustamine on minu jaoks keeruline ülesanne. 10aastat olen paigal tammunud, ehk siis noore ja rohelisena Tallinnasse tööle ära minemise järel on kõik seisma jäänud. See osa mis suhteid puudutab. Ainult töö ja kodu 10 a vältel. Tuttavad jäid kõik maha ja uusi ei tekkinudki. Ega vist seda keegi ei usu, kuid see on tõsi. Suhtlesin peamiselt tööalaselt vene kultuuriruumis elavate töökaaslastega kellega mul ühiseid huve ei olnud.
Olen 10a pikkuse ehitaja tööstaažiga. Vähe on selliseid ehitustöid millega ma kokku puutunud ei oleks.
Peale seda kui meie ehitusfirma läks masu ajal pankrotti nagu paljud teised väiksemad, kolisin linnast ära maale, väikesesse mereäärsesse külakesse Läänemaal.
Suveti on maal nagu ikka - palju rohelist, vähe halli. Lehmad niitmata niidul.
Minu uus elukoht on maakoha kohta soodsas kohas - pood on kõigest 2 minuti käimise kaugusel, paistab korteri aknast ära. Aknast paistab ka kena maakool, kus praegult on sees mingi laager - noored üle EL-i. Siia, kolmandale korrusele, kolmetoalise mugavustega korteri (isegi keskküte on sees) akendesse paistab veel suur lapp rohelist aasa ja kaugemalt algav metsatukk. Sidejaoskond on lausa samas trepikojas, esimesel korrusel, niiet soovi korral saaks minna hommikumantlis ning toasussides värske ajalehe või netist tellitud saadetise järele. (Siiski pole ma seda tükki veel teinud).
Elukoht on ikka kuradima heas kohas. Vaba päeva varahommikul võib rattaga randa sõita või siis mööda kohalikke metsateid et näha kuhu need viivad. Kui tuleb tahtmine minna kuhugile rahvarohkesse kohta mõnele üritusele minna, siis saab näiteks Roosta puhkekülla sõita. Suveti on seal alati palju inimesi.
Vahetasin ametit. Jätsin ehitusega hüvasti ja proovisin siin kätt toitlustuse vallas.
Kohalikus kalatööstuses on hea töökeskkond. Töö toimub aastaringselt siseruumides. Mulle on see eriti sobiv just suve ajal, kui lämbete ja palavate ilmade aegu on tsehhis mõnusalt jahe. Palavust ma ei kannata.
Kuna maapiirkonnas on tööealisi inimesi vähevõitu ja mõnedele selline töö ei sobi, siis otsib firma juhatus uusi töökäsi. Kui mul kohe eriti veab, ja ma leiaksin kellegi, kes soovib elada ja töötada maal, siis saaks asjad sättida niimoodi, et hakkame käima koos seal tööl ühises vahetuses. Sel juhul oleksime tööl ühel ajal. Võimalik oleks ka erinevates vahetustes tööl käia, kuid siis näeksime teineteist vaid õhtuti kuna töö- ja vabad päevad ei kattuks. Töö ise pole tegelikult raske. Tsehhitööga peab suutma harjuda. Üksluine töö mis on pea alati ühetaoline.
Juhatus on seal suurepärane. Ja suitsukala võib tsehhi piires süüa niipalju kui sisse mahub.
Töögraafik on hästi seatud - pikk ja lühike nädal, mis tähendab seda, et vabad päevad satuvad ka nädala sisse. See on hea, kui on tarvis ajada asju, mida nädalavahetustel teha ei saa. Näiteks nagu minul praegu autokooliga. Sõiduõpetajale on mugavam kui käin sõiduõppes nädala sees, kuna nädalavahetustel on ta hõivatud.
Arvan et erinevalt linnast, peaks maal elades omama autot. Annab palju lisavõimalusi. Kui on ikka tarvis kuhugile minna, siis võtad ja lähed ise, teistest sõltumata. Kasvõi linna arsti juurde näiteks. Bussiliiklus toimub siin vaid korra päevas.
Praegu käin usinalt tööl et rahastada enda autokooli ja ka auto ise vajab aegajalt mingit raha.
Ma ei ole valmis lapsi ülal pidama. Mitte et ma poleks selleks füüsiliselt võimeline. Käed-jalad ja muud kehaosad on küljes ja töötavad nagu peab. Põhjused on muud. Peamine on see, et ma ei soovigi seda kuna olen ebakindel selles suhtes (kas ma suudan? Kas mu palgast piisab selleks?).
See on praegusel momendil nii ja ei tähenda seda et see nii jääbki (kuigi tõenäoliselt siiski jääb).
Alkoholiga patustajatega mul ei klapi. Ise ma ei joo või siis joon väga harva (näiteks jaanipäeval sugulastega maal) kuid ei joo end purju. Alkohol peaks vist aitama inimesel lõõgastuda vms. Minul seda efekti ei teki. Alkohol väsitab mind. Võibolla seepärast et alkoholi tarbimisega kaasneb rohke suhtlemine ja see väsitab mind juba palju.
Võibolla on linnas üksinda elada veidi lihtsam sest ümberringi on inimesed, mis sest et nendega ei suhtle, kuid võimalus selleks eksisteerib ja ma tean seda.
Ega siin maalgi niiväga vähe nüüd ka inimesi pole, kuid välja minnes ikka nii naljalt teist inimest ei kohta. Eriti just talvel. Praegu suvel, hea küll, on siin mingi lastelaager paar kuud ja palju suvitajaid, kuid nad on rohkem nagu läbirändajad. Sügisel jääb küla jälle tühjaks.
Mind teatakse siin hästi ja läbisaamine teiste külaelanikega hea kuid ühiseid toimetusi mul teistega ei ole. Mul on palju häid tuttavaid varasemast ajast ja mind teatakse paljudes kohtades, kuid kellegiga ma kontakti otsinud ei ole. Kõigil on juba oma elu ja omad tegemised. Tallinnas veedetud aja jooksul olen oma vanadest tuttavatest võõrduda jõudnud. Nii olengi nüüd omaette jäänud.
Loodan et ma leian kunagi kellegi enda kõrvale. Ruumi siin on ja tööd on ka. Soovin leida heatahtlikku, mõistlikku ja ausat naist. Muidugi mitte et ta nüüd ausalt räägiks mulle ära kogu enda eluloo koos isikuandmetega vaid, noh, mõistlikkuse piires - saate ju isegi aru.
Olen vähe seltsiv, sõpru mul siin peaaegu et polegi. Olen nagu üksik hunt. Korraldan siin omaenda eluolu teistest olenemata. Neljast inimtüübist olen ma kindlasti flegmaatik. Ja pigem introvertse iseloomuga kuiet vastupidi. Võibolla ma seepärast otsingi vanemaid naisi.
Ma ei pane erilisi lootusi nüüd leida siit see õige. Kindlasti vaatan siia teemasse aegajalt, kui selleks aega jääb.
Kui kellegil tuleb tahtmine midagi veel teada saada, siis kirjutage siiasamasse või siis mu e-maili peale mille saate hiirekursoriga mu kasutajanimele osutades või sellel klõpsates. Aitäh.