Jajahh, tõmban ennast oksa, kui sobivat (alla 32, ülekalutut...jn.) kaaslast ei leia, ja jumal tänatud, et õed olemas. Nemad vastutavad. Yxikmees ei vastuta kunagi millegi eest.
Sina põhjustasid otseslt samuti oma lastele sellise olukorra, kas sa tropp aru ei saa, et süüdi pole mitteüksnes minev naine, vaid ka jääv mees. Kui naine kooselu ajal otsib uut tutvust, siis peab ju kuskil mingi viga olema? MIKS see naine muud tahtis, oled vaaginud?
""Tegelikult olen ma loomult pehme,kui põhimõttelised asjad välja arvata.""
Jajust. oma põhimõrtete pärast oledki sa üksi. Need polegi enam põhimõtted, vaid pigem kinnisideed. Ja paindumatud.
Valus! Sa ei suuda ühegi inimese eripäraga kohaneda, sest sul on mimgid haiglased kinnismõtted peas.
VIIENDAT korda tahaks vastust küsimusele - mida peab edasi tegema sinu matnud keskealine lastega naine, kes oma elu parimad aastad vangis veetnud. Võta seda siis kas endapihtakäivalt või kujundlikult.
Mis vahe seal olekski?