teine katse (kontrollisin spelleriga üle ja asendasin coitust tähistava kõnekeelse sõna, millel sünonüümiks tokk, sõnaga üht-teist, näis, kas nüüd läheb läbi)
ma ise ka imestan pidevalt, et mille pärast ma nii õnnelik olen siin selles pehmeltöeldes keerulises vabariigis elades, see pole loogiline, ent töötab siiski
>Arvad tõesti, et armastav kasvukeskkond teeb lollist targa? Omast arust targa võibolla.
jah, olen selles üsna veendunud (vaata näituseks saadet eile TV3-s eetris olnud saatest Iiris Vesikust, see olnuks justkui elav tõendus sellesama seose toimimisele) Nimelt armastav kasvukeskkond aitab inimese (psüühika) areneda tasakaalus ning see omakorda loob pinnase teadmiste omandamiseks selliselt, et nende kasutegur on maksimumilähedane. Need nö omaarust targad pärinevad ehk tiba teistsuguselt kasvulavalt, karmimalt ehk, kus on mõnes mõttes kujuneva inimese suhtes ülekohtuselt vara tarvis läinud vastutuse võtmist, mis on inimese hinge enneaegu kalgiks muutnud, kuid vastutustunne, mis jalaga p.sse taob, nõudnud inimeselt targana välja paistmist, et üldse ellu jääda - see on üks võimalus, kindlasti on ka muid sedasorti kõrvalekallete tekkimiseks, kuid armastavat kasvukeskkonda ei söanda selles süüdistada - ülemäärane ettehooldus samas on ka variant, kuid see on midagi sootuks teistsugust sisuliselt.
Kas sina näed hoolivas lastetoas inimesele kahjulikke mõjusid?
>Miks ei või millegi ebameeldiva põhjust veaks nimetada? Mis sellest muutub?
Nimetamisest iseenesest ei pruugigi midagi muutuda, kuigi võib. Nimelt võib nimetamine luua suhtumise ja suhtumine muudab juba paljutki.
>Objektiivne ja pinnapealne. Kõrvaltvaatajana saab hinnata ainult väga lihtsaid asju. Kõrvaltvaataja pilk võib vahel olla väärtuslik, aga enamasti on siiski liiga asjatundmatu.
Ei saa sellega kahjuks nõustuda, kuna on oluline vahe nö perifeersete ning matemaatiliselt materiaalsete ning käega katsutavate väärtuste vahel, a la saalomoni lugu päris- ja libaemast, kelle lapse kuuluvuse üle kohut mõisteti ning saalomonlik otsus oli kõike muud kui asjasolev, see oli üksnes kõrvaltvaataja oma ning tolles legendaarselt õpetlikus loos langetas seetõttu ka otsuse, mida ei suutnud keegi asjasolev ilma tema abita. Ühesõnaga ma leian, et tänapäeval on "asja tundmine" kui mitte üle, siis vähemasti kõveralt hinnatud ega ole seeläbi ellu rakendatav loomulikul moel.
>Siin tuleb vahet teha, kas räägime mehelikkuse ideaalist või sellest, millised mehed faktiliselt on. Naistele vist meeldib ideaalist mõelda, mitte reaalsusest. Kahtlustan, et nende nõudmised on liiga kõrged ja vastuolulised, nii et neid pole võimalik täita.
Naiste nõudmised pole kõrged ning neid on võimalik täita, seda ütleb sulle hääl naissoo sisemusest:))) kuid eks see vastuolulisus ole ju mehelikust maailmakorraldusest tingitud, nimelt on mehele eluliselt oluline, et tal püksid jalas püsiks ning naine neid tuuri ei paneks, samas pole sugugi vähem oluline teha üht-teist püksata ja mis kõige hullem, naisega samas ruumis, kus pole kõrvalisi isikuid, kes saakisd vähemalt valvata neid pükse, mida ei saa ju pidevalt jälgida mees, kes pmst võib selle tegevuse käigus ka paiguti teadvuseta olla. no tõesti, mina pole sellist reaalsust loonud, palun nõua selgitust miskilt kõigekõrgemalt, et kuidas nii ikka saama :S
>Pidasin silmas sotsiaalseid institutsioone, eriti abielu. Abielu on tõesti koomas praegu. Tugev abielu aitaks minu arust just mehi rohkem.
ohohoo, et siis institutsioonid, njah. siin tekkib küsimus, kumb on sinu arvates olulisem, kas institutsioon või inimene? või usud tõesti, et institutsionaalne reglementeeritus võiks kunagigi jõuda tasemeni, kus inimeste elukorraldus on seatud selliselt, et nad on igal juhul õnnelikud ja seda sõltumata soost või vanusest? kui selline tulemus on igal juhul välistatud, peaks lõpetama ka sedasorti eksperimendid ning keskenduma muule - progressiivsemale.
aga selgitad ehk, milliseid positiivseid mõjusid meestele näed sina abieluinstitutsioonis ning teisalt, mis sa ise arvad, mis on põhjuseks sellele, et abielu koomas on?
ja kui sul juhe siiani ikka veel koos ei ole, siis oleks huvitav kuulda ka sinu seisukohta teemal armastus vs abielu: kummale neist on võimalik loota, mis on mille aluseks ja miks;)
igatahes tänan sind huvitavatee küsimuste eest