Saame tuttavaks
Romantiline kevadeluulutaja
Meeskuldnokk 12. märts 2013, kl 00.11 |
See kuulutus ei ole appikarje hormoonimöllus visklevalt mehelt. See on sõnade seatud rada lootus leida tore kaaslane naisterahva näol. Romantikageen on see, mis minu elu dikteerima on asunud viimasel ajal. Leidub siin mõni armas ja tore naisterahvas 32a mehele, keda iseloomustab ühiskondlik aktiivsus, hoolivus, arukus, ambitsioonikus ja tasakaalukus. Kuigi sõnad on nagu noodid pianisti käes, mis õigel seadel moodustavad kõrvupaitava heliteose, oleks vast mõistlikum, kui ennast puudutatuna tundes suunate virtuaalse sõrmekese mu nimele ja saadate e-kirjakese, mis hea õnne ja sobivuse korral võib kulmineeruda toreda sõpruse või ehk enamagagi? :)
kuu 12. märts 2013, kl 00.33 |
Meeskuldnokk 12. märts 2013, kl 09.13 |
kuu 12. märts 2013, kl 09.35 |
-kuu- 12. märts 2013, kl 10.36 | Registreerus: 14 aastat tagasi Postitusi: 23 |
Meeskuldnokk 12. märts 2013, kl 12.57 |
sefiiritort (roosa) 12. märts 2013, kl 18.03 |
Oo taevas, mürista, kui kuulsid,
mis nilbust pritsib eesti mees!
Ta seljatand kõik Vesipruulid,
hormoon lööb möllu, nokk on ees...
Ma tegin selle luuletuse täitsa ise ja ma olen naine nagu nagu sulnis ja sillerdav, vallatu ning pimestav kevadpäike:)
Samas, olla võin ka kui jää või tuli kuum - kui palju tundeid mahub meie vahele?
mis nilbust pritsib eesti mees!
Ta seljatand kõik Vesipruulid,
hormoon lööb möllu, nokk on ees...
Ma tegin selle luuletuse täitsa ise ja ma olen naine nagu nagu sulnis ja sillerdav, vallatu ning pimestav kevadpäike:)
Samas, olla võin ka kui jää või tuli kuum - kui palju tundeid mahub meie vahele?
sefiiritort (roosa) 12. märts 2013, kl 18.14 |
Oo kuldselt nokastanud kevadmees,
nüüd olen sind ma tulnud murdma
mu luulelennu vallandas su hüpotees,
et sõprusest saan enamat ma tundma
Ei enam rahu anna nüüd mu hing
sind vaimusilmas näen, kus ka ei vaataks
kuis kevadpäikses sulab nõmmeking
ja sina juba seal, teeb vares kraaks-kraaks
kuid sa ei kohku, lööd uljalt kuldse noka ette
end puhevile ajad ning kui tedrekull
mu väike armas eesti mees teeb piruette
mu est, sest teda veab hormoonimöll
oo jaa, oo jaa
ei enam sinuta ma saa
hurraa!
nüüd olen sind ma tulnud murdma
mu luulelennu vallandas su hüpotees,
et sõprusest saan enamat ma tundma
Ei enam rahu anna nüüd mu hing
sind vaimusilmas näen, kus ka ei vaataks
kuis kevadpäikses sulab nõmmeking
ja sina juba seal, teeb vares kraaks-kraaks
kuid sa ei kohku, lööd uljalt kuldse noka ette
end puhevile ajad ning kui tedrekull
mu väike armas eesti mees teeb piruette
mu est, sest teda veab hormoonimöll
oo jaa, oo jaa
ei enam sinuta ma saa
hurraa!
icc 12. märts 2013, kl 18.38 |
sefiiritort (roosa) 12. märts 2013, kl 18.44 |
icc 12. märts 2013, kl 18.53 |
sefiiritort (roosa) 12. märts 2013, kl 18.55 |
icc 12. märts 2013, kl 19.01 |
Meeskuldnokk 13. märts 2013, kl 01.16 |
siristaja 13. märts 2013, kl 12.36 |
Meeskuldnokk 13. märts 2013, kl 12.58 |
Aga aru ma ei mõista, miks ükski laululind mulle ei taha kirjakest saata? Siristate siin küll aga...Käisin ühes toidutares teri nokkimas, seal hakkas mulle silma omajagu leevikesi, pääsulinde ja tuvisid, kes oma väliste parameetrite järgi sobiksid suurepäraselt tiiva ripsutamiseks. Kuigi hetkel kaalun ka võimalust lennata nädalaks paariks lõunasse kanaarilindudega tiiba ritpsutama.
sefiiritort (roosa) 13. märts 2013, kl 19.15 |
Meeskuldnokk Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> On emalinnud hallikarva
> ning laulusõnad ammu su
> us.
> Neid lugusid ei kuule harva
> kuid ükski n
> eist ei ole uus.
>
> Nad rohkem puusalt laksuta
> vad,
> vaid tolmu üle keerutades.
> Ja kuldsed n
> okad plaksutavad
> neid oma võrku meelitades.
> Aga aru ma ei mõista, miks ükski laululind mulle ei taha kirjakest saata?
On emalinnul puusad pringid,
sealt paneb päris veenvat laksu
ja nähtud kõik need rästad-vindid
kes mulli puhuvad nii paksu
et siga ka ei söö.
Ooo, tuleks ainult öö
ja leiaks vintis lehtsaba,
kes laseks end veel meelitada,
sest tunnistagem tõde nüüd
lits mees see kuldnokk, nõrk ta hüüd;)
-------------------------------------------------------
> On emalinnud hallikarva
> ning laulusõnad ammu su
> us.
> Neid lugusid ei kuule harva
> kuid ükski n
> eist ei ole uus.
>
> Nad rohkem puusalt laksuta
> vad,
> vaid tolmu üle keerutades.
> Ja kuldsed n
> okad plaksutavad
> neid oma võrku meelitades.
> Aga aru ma ei mõista, miks ükski laululind mulle ei taha kirjakest saata?
On emalinnul puusad pringid,
sealt paneb päris veenvat laksu
ja nähtud kõik need rästad-vindid
kes mulli puhuvad nii paksu
et siga ka ei söö.
Ooo, tuleks ainult öö
ja leiaks vintis lehtsaba,
kes laseks end veel meelitada,
sest tunnistagem tõde nüüd
lits mees see kuldnokk, nõrk ta hüüd;)
siristaja 13. märts 2013, kl 19.21 |
sefiiritort (roosa) 13. märts 2013, kl 19.24 |
rasvatihane 13. märts 2013, kl 20.27 |
Meeskuldnokk 14. märts 2013, kl 17.19 |
Maali Murakas 14. märts 2013, kl 18.04 |
Lisa postitus