...oma postkastist leida! Selliseid südantsoojendavaid, rõõmsameelseid, huvitavaid, kevadiselt kelmikaid, härrasmehelikke :) Vot selline tunne tekkis täna :) Jutuaine jätkudes saame ehk tutvustki sobitada!

Kirjelda ennast natukene, pikkus, kaal. Kus kandis asud?

nagu prouad öelda armastavad - mis tähtsust on numbritel...

aga, M.48, jäta siia oma meilikas ja saad kirju rohkem kui ühe. minult näiteks :)

Olen iseseisev, rõõmsameelne, optimistlik. Kaaslase juures hindan arukust, enesekindlust, intelligentsust.
Numbritel kahtlemata on ka oma roll - nad loovad mingi kujutluspildi lähtudes üldiselt heaks kiidetud tavadest või igaühe enda loodud standarditest.
Usun, et minuga kohtudes piinlikkust tundma ei pea :)
Täpsemalt e-postis ;)

Kas oled abielus?

niimoodi lambist küsidki? sama hästi võiks ju küsida, kas oled neeger? enamasti naised, kes tutvusi otsivad, ei ole abielus. kui on, annavad kohe teada.

Olen vaba hing!

Seepärast niimoodi lambist küsisingi, kuna tavaliselt soovivad ilusaid kirju hooletusse jäetud abielunaised.

Ma tõesti ei mõista, mis tähtsust on antud juhul numbritel või sellel, kuskandis teemaalgataja asub, kui ta soovib kirju saada ja kirjutada?! Kas pikkusest ja kaalust sõltub kuidagi kirjade pikkus ja kaalukus? Vot oleks teemaalgataja soovinud kohtingut, siis ma saaks aru, et esimeses järjekorras tunnevad mehed numbrite ja asukoha vastu huvi.

See tegelik eesmärk on kirjas:

Jutuaine jätkudes saame ehk tutvustki sobitada!

Püüdsin siinsele teemale läheneda mittetraditsiooniliselt, st ei seadnud mingeid pikkuse-, kaalu-, asukoha ega varanduslikke kategooriaid. Ootasin lihtsalt mõtteid, niisama hetkeemotsiooni ajel, ilma piiranguteta...
Ei ole ma lohutust vajav abielunaine ega armukest otsiv meeleheites nümfomaan. Harmoonilist, terviklikku, vastastikku toetavat ja rikastavat suhet igatsen küll...
Postkast jätkuvalt avatud :)

Vahetevahel kui unetutest öödest tingitud rahutus viib mind välja kuud uurima ja niisama ringi luurima, tulvavad pähe mõtted. Erinevad mõtted. Sellised, mida päise päeva ajal pähe ei tulegi, sest pole ju sobivat vaikust ning aega mõelda millelegi muule kui olmeprobleemidele ning nende lahendamisele.

Siis, öösel, saab mõelda sellest, kuhu hiilib öise pimedusega kokkusulav kass, kelle õiget värvitooni pole sügavsametises öös nähagi. Kõik kassid on ju teadupärast öösiti kas hallid või mustad.
Kas ta läheb hiirejahile või niisama oma ürgseid instinkte rahuldama? Võib pähe tulla mõtteid ka tema peremehest või perenaisest, kes samal ajal vaatab öist seebikat või loeb raamatut. Millist raamatut? Krimkat või romaani? Või on tegu hoopis tudengiga, kes veel õpib ning on unustanud väljas paistva kuu ning sametiselt maheda ööõhu.

Kas kuulata vaikust on võimalik? Tegelikult ka? Me ei kuule ju vaikust, vaid oma südamelööke ja hingamist kui kõik väline müra on kadunud. Vahel harva võib kuulda ka vaikselt tuult sahistamas ja sosistamas ja siis kandume kui muinasjuttu. Kuni mõne koera haugatus või autode tekitatud müra meid reaalsusse tagasi toob...


Mõnikord olen ma mõelnud selgel tähisel talveööl taevasse vaadates, et kuskil vaatab keegi neid samu tähti, seda sama Suurt Vankrit või Põhjanaela ja mõtleb omi mõtteid.

Taevas me kohal on sama, tähed on sajandeid samad ning ilmselt on viimased näinud aegade jooksul miljardeid inimesi, kes nende poole kas õhanud, ohanud, palvetanud või vandesõnu saatnud. See kõik kordub sajandite kaupa...

---

Ilusaid kirju kirjutavad vist õilishinged või poeedid. Loodan, et sul veab ja saad peagi nautida pikki ning sisutihedaid hetki arvuti taga sulle kirjutatud ilusaid ridu lugedes.

Aitäh Sulle, düsgraaf:)
Tähed on tõepoolest ajatud, kuigi paljudest neist on jäänud ilmaruumi ekslema üksnes mälestusena kiirguv valgusvoog. Seda mõõtmatust seal üleval on hea pilgu või mõttega puudutada, tundes ühtpidi aukartust kujuteldamatute kauguste ees, teisalt aga leides justkui pidet ja rahu meie tänapäevases kiirustamises ja muutumises.
Vajame ju kõik aegajalt mingit pidepunkti või tagalat - midagi, mis ei ole muutunud ega kadunud; midagi, mis oli olemas enne meid... Hea, kui on vanematekodus veel ootamas vana kooliaegne kirjutuslaud, mille sahtlipõhjast vaatavad vastu tuttavad tindiplekid. Lähed istud ja küünarnukke lauale toetades võid heita aknast pilgu vanale küüru vajunud õunapuule, mis õhtuse päikese kumas laisalt oksi liigutab. Või pistad nina tuttavlikult piparmündi ja lapsepõlve järele lõhnavasse vanaema kummutisse, mis meenutab valgete linade piinlikult korralikke virnu. Inimesed kaovad, asjad jäävad. Nad kõik kannavad endas mingit lugu. Lood aitavad omakorda mäletada inimesi...

Keegi on kunagi luuletanud:

Kui üksildushetkel avasilmi pimedust närid,
toob süda su ette elukäändude varju kadunud näod.
Toob võlauskujad, kes ei uskunud võllast,
kui andsid kes leiba, kes supivett,
kes piskust, kes küllast...
Ja sõnad, mis su hingele said alusmüüriks.
Ja siis sa mõistad,
et elu pole vaid vallutusretkeks,
sest nagu põllult, nii inimestelt
saad alati rohkem kui annad.

Vanamutt tahab romantikat.

Internetis kirjutades kehtivad vanasõnad "Palju kisa vähe villa" ja "Suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi."

Kui mees kirjutab pikki ilusaid kirju ja kokku saada ei taha, siis istub ta reeglina rootsi kardinate taga.

see on minu kiri:

tere

õde Kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Kui mees kirjutab pikki ilusaid
> kirju ja kokku saada ei taha, siis istub ta
> reeglina rootsi kardinate taga.


ma kirjutan ka vahest pikki ilusaid kirju, aa kokku saada ei taha. samas rootsi kardinaid mul pole. kui aus olla, siis mul enamuses tubades üldse kardinaid ei ole :D

Mida sulle see virtuaalne kõvatamine annab?

Kellelgi läheb Tomi jutu peale kõvaks v :D

venku inglise keeles - kaks teed kahesaja kahekümne teise(tuppa)

minu kogemus näitab, et parimad mehed ei kirjuta ilusaid kirju :D.

mõni vaba eit ka siin kolab, võiks ju tutvuda kui midagi targemat teha pole.
kiri teele, ära mune seal.

to Tom Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mida sulle see virtuaalne kõvatamine annab?


midagi, lihtsalt vahest on igav :D õnneks viimasel ajal pole old :)

piripiiga Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> minu kogemus näitab, et parimad mehed ei kirjuta
> ilusaid kirju :D.

ma ka vahest ei viitsind pikalt kirjutada, kui keppi kohe ei saand, siis rohkem ei kirjutand :D

Tom, ma teen püüdlikult näo, et ei lugenud seda :)

Kas see oli nagu miski virtuaalne kõvatamine või?
Sääsepirin, ei muud.

plaksutate mu etteaste peale...

kuidas te suhtute mehesse, kes küsib alasti pilte ja siis selle põhjal otsustab, kas soovib edasi suhelda.
minuarust on antud kuulutud analoogne, soovitakse libekeelsete meeste romantika-muljetamist ning siis sellepõhjal tehakse järeldusi.

viimsel jube hästi öeldud. täpselt nii, mees ihaleb alasti naisekeha ja naine mehe salajaste tunnete järele. proosit, tasakaal!