Mu Daamid ja Härrad - täna õhtuuuul...

Lehekülgi: 3 12 3

Saame tuttavaks

Senza la Donna 26. mai 2014, kl 22.39

See foorum siin on nagu pisike näitelava. Isegi mitte teater, sest see eeldab professionaalsust, vaid selline harrastusteatri näitelava. Nagu selliste teatrite puhul ikka, on ambitsiooni rohkem, kui näitlejameisterlikus välja veab, aga entusiastidena ei tee keegi sellest suuremat numbrit. Kuna foorumi esmane suunitlus on siiski omavahel tutvuda, siis ühise näitlemise käigus on siin nii mõnigi paar tekkinud. Mõni paar on küll vaid lavalaudadele jäänud, aga ilmselt ei saa ka välistada, et mõni paar on teineteisel käest kinni võtnud ja kulisside taha oma elu elama läinud. Suur hulk on aga inimesi, kel näitlemise pisik on nii sügaval sees, et ei taha kuidagi sellelt püünelt lahkuda. Nagu korralikule külateatrile kohane, on siin omad staarid. Staaride elu on lihtne, nad tulevad, lausuvad oma repliigi, võtavad kostüümi seljast, riputavad selle lava kõrvale ja lahkuvad jälle lava taha. See, kas nad publikule meeldivad või ei, see neid ei loksuta, tähelepanu pälvivad nii või teisiti. Staaride kõrval on kandvad tegelaskujud, reeglina on nad oma rolli hästi ära õppinud ja ei lange alla oma tavalist taset. Kostüümi kannavad nad kaasas ja peavad ise selle eest hoolt, et keegi seda ära ei mäkerdaks. Ükski näitemäng ei saa läbi ka ilma kõrvaltegelasteta. Neid jagub lavale hulgi ja vahest ei suuda mõni aktiivne tegelane publiku hulgast end tagasi hoida ning tormab lavale oma elutõde kuulutama. Peale kogu selle kirju seltskonna on veel üks statist. Ta on näitleja jaoks natuke andetu, aga sellevõrra on tal soov suurem ennast tähtsaks teha. Ta on selline külje alla pugeja tüüp, kellel aga hingeõhk vastikult haiseb ja seepärast püüavad kõik tast eemale hoida. Eks selline tõrjutus sunnib teda ka vahel alatusi tegema. Ta rabab lava tagant mõne staari kostüümi ja tormab lavale, et mõni salvav repliik öelda, vaht pole, kelle kostüüm talle näppu sattub, kas tikk-kontsadel klõbistava blondiini või turjaka maamehe kostüüm, ta püüab oma häält moonutades ikka ennast nähtavaks teha. Õnnetuseks ei ole ta aga kuigi hea parodist – ei suuda ta piisavalt peenikest häält teha, et usutavalt blondiini mängida, ei suuda ta ka piisavalt jõulist bassi endast välja pigistada. Isegi üdini võltsi „valvepede“ mängimine käib talle üle jõu, ka see nõuab mõningast näitlemisoskust. Vahel, kui staarid puhkavad ja mängivad garderoobis omavahel malet, rüüpavad klaasikese veini või tunnevad end muidu hästi, jookseb statist palavikuliselt mööda lava ringi ja etendab erinevaid rolle, vahel higi pühkides ja siis jälle rahva ette tormates. Neid õnnehetki tal palju ei ole, sest ka publik peab kantud pausist rohkem lugu, kui võltsilt kriiskavast statistist.
Lisaks kogu näitetrupile on teatris veel üks tähtis tegelane – lavatööline. Teda küll näha ei ole, aga tema võimuses on eesriiet tõsta ja langetada, või tulesid kustutada, vastavalt oma suvale. Ka tal on vahetevahel igav ja siis pistab ta suflööri kastist oma nina välja ja piuksub ka natuke saali poole. Reeglina meeldib tal küll lava taga nööre sikutada ja seda ta võikski teha, aga eks temagi taha jumalana maailma asjade käiku mõjutada.