Kumb on ohver, selle selgitab välja vandemeeste kogu ehk külamoorid:)
allikas: Litsmetsa folkloor

Seda kindlasti :D)

mansion ghost Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ´Juuli Litsmetsast´, ikka on süüdi ohver - on siis
> sihuke ebakindel. Aga tulemuseks on jäädavalt rik
> utud inimene, sest keegi tahtis rohkem tähelepanu.

see ohvri ebamäärane süütunne...
kus kohast selline asi huvitav tuleb?
ohver ei ole kunagi süüdi.
selle võiks ta endale igaveseks mällu söövitada.
ebakindla inimese hõivabki see armukadetseja, ja hakkab teda terroriseerima. on ju nii? ja ohver arvab, et see kõik on suuurest armastusest:D

Siin püütakse küll väita, et armukadetseja on seesmiselt ebakindel persoon. Enamasti me näeme etenduse viimast vaatust, kus ühest on saanud armukade terrorist ja teisest "kannataja". Maailm pole küll mustvalge aga miski on selle koletise valla päästnud.
Kõige lihtsam, süüdista partnerit haiglases armukadeduses, tegemata midagi, mis annaks selleks põhjust. Tulemus võib olla hämmastav.
Omaette teema on armukadedad petised, kes arvavad, et vaid neile on kõik lubatud.

Tihtipeale pole süüdlane üldsegi süüdlame, vaid hoopis ise ohver. Kui kiusatu, tõugatu, alandatu, pekstu, vägistatu ükskord viimase piiri peal enda kaitseks välja astub ja nats noaga äsab....on ta süüdlane või ohver? Või see, kes noaga saab.....on ta ohver või süüdlane?
allikas: Litsmetsa folkloor

ebakindel arvabki, et armukadetseja on ebakindel. kuidas ta muidu teaks, kui ise ebakindel poleks:D
aga see võib siiski tõene olla. näiteks mees on ebakindel selles mõttes, et kas ta ikka tahab selle naisega pikemalt kokku jääda. see tekitab suhtes ebakindlust ja armukadedust naises. selge see, et naine tahab kindlust. kindlust aga saab ta siis, kui mees teda armastab. paljud ju elavad koos niisama, seks on ok, asjad mugavalt paigas, lapsedki ja muud kohustused. aga kindlust ei ole, sest midagi jääb puudu...
litsmetsa moor, süüdlane on ikka see, kes teo sooritab.

siin lahkab igaüks oma mätta otsast seda armukadeduse tunnet, seepärast võib ka igaühe jutus just tema tõde peituda. aa ma olen üldiselt seda meelt, et mittesobivate inimeste armastus saab varem või iljem otsa (pigem siiski varem) ja siis lääb asi läbuks kätte. küll tulevad petmised ja kahtlustused ja muu selline.
hää oleks, kui see tunne kestaks igavesti, tavaliselt aga nii ei ole ja vähemalt ühe poole tunne saab põhjusel või teisel otsa.
hää oleks, kui juletaks seda tunnete lõppu endale (ja soovitavalt ka partnerile) tunnistada, tihtilugu aga ei taheta seda vastutust enda pääle võtta ja nii akatakasegi lihtsalt suhet venitama, aru andmata, et nii tehakse nii endale, kui ka partnerile aiget. ikka on ju lihtsam vana suhtega edasi vegeteerida ja kõrvalt oma elu elada, kui akata jälle kõike nullist aretama.

Enamasti usutakse nähtavat poolt, st lõppvaatust, kus on konkreetne tulem.

teema on kõvasti arenenud.
need, kes armukadedust tunnevad, on hoolimatutest petistest kohe kordi halvemad? mis nad siis näevad petise nutika petuskeemi läbi, mis nad siis tunnevad seitsmenda meelega, et kõik pole korras? parem oleks esimese tunde tekkimisel kohe minema tõmmata, et mitte petjale stressiolukorda tekitada, kus ta peaks oma käitumist selgitama. küsimused kuhu sa lähed, kellega, tekitavad petjas juba enesetapumõtteid ja on küllaldaseks põhjuseks armukese kaissu tormata? öeldakse, et armastus tuleb nii, et seda tunnet ei ole võimalik kontrollida, ühel hetkel on ta kohal ja oledki omadega sees.:) armukadedus on armastuse kaksikõde, tema peidus pool ja seda on sama raske kontrolli all hoida eriti kui faktid otse silma kargavad. ma ei öelnud, et armukadedus on mingi õilis ja üllas tunne, ometi on ta olemas ja keegi on selle valla päästnud oma käitumisega.

sa carly ilmselt ajad kire ja armastuse sassi. armastav inimene ei peta - saad aru?
ja kui armastavat inimest petetakse, siis ta andestab 8sest armastab) ja laseb petjal lihtsalt minna, sinna kus tal parem on.

keegi ei sunni ju sind selle petjaga koos elama, lihtsalt mõtle oma mõtted korralikult läbi ja ää lase libekeelsel petjal oma tunnet ää kasutada.

Tom, olen sinuga peaaegu nõus, lasin petjal minna, aga andestada ei suutunud. haiget sain, sellepärast. usaldasin teda vist ülemäära. võid nüüd panna mulle diagnoosi, et ma ei armastanud küllalt, katsun sellega edasi elada.:))

aiget samises pole midagist imelikku, nii ta tavaliselt ongi. kusjuures see ingevalu võib koguni füüsiliselt valus olla. aa see kõik lääb mööda ja kui sa ikka tõeliselt armastasid, siis saad ehk aru, et kui tal teise juures parem olla, siis olgugi sääl. :)

carly Kirjutas:
-------------------------------------------------------
>armukadedus on armastuse kaks
> ikõde, tema peidus pool ja seda on sama raske kont
> rolli all hoida eriti kui faktid otse silma kargav
> ad. ma ei öelnud, et armukadedus on mingi õilis ja
> üllas tunne, ometi on ta olemas ja keegi on selle
> valla päästnud oma käitumisega.

Patoloogilisele armukadetsejale ei ole palju tarvis, vallanduvaks faktoriks võib saada mis iganes, kasvõi kellegi poolt valesti valitud nr ja selle ümber ehitab armukadetseja terve stoori.
Vähe sellest, patoloogiline armukadetseja provotseerib ise vastavaid situatsioone ja praeb end siis selles tulemis ja on endaga ülimalt rahul, et tal oligi õigus.
Antud kontekstis pole ohver armukadetseja, õigemini on, aga see on juba meditsiiniline probleem.

ei saanud aru, sest paari kuu pärast tuldi tagasi nutuga, et see vaheklipp oli vale ja ainult minu vastu on armastus. ma ei lasknud end pehmeks rääkida, ju siis ikka ei armastanud siinsete kommenteerijate mõistes ja usaldus oli ka läinud.

sekundeerib Maali Kükametsast Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> carly Kirjutas:
> -------------------------------
> ------------------------
> >armukadedus on armast
> use kaks
> > ikõde, tema peidus pool ja seda on s
> ama raske kont
> > rolli all hoida eriti kui fakt
> id otse silma kargav
> > ad. ma ei öelnud, et arm
> ukadedus on mingi õilis ja
> > üllas tunne, omet
> i on ta olemas ja keegi on selle
> > valla pääst
> nud oma käitumisega.
>
> Patoloogilisele armuka
> detsejale ei ole palju tarvis, vallanduvaks faktor
> iks võib saada mis iganes, kasvõi kellegi poolt va
> lesti valitud nr ja selle ümber ehitab armukadet
> seja terve stoori.
> Vähe sellest, patoloogiline
> armukadetseja provotseerib ise vastavaid situatsio
> one ja praeb end siis selles tulemis ja on endaga
> ülimalt rahul, et tal oligi õigus.
> Antud kontek
> stis pole ohver armukadetseja, õigemini on, aga se
> e on juba meditsiiniline probleem.

sinu kirjeldatud olukorrad on inglilaul selle kõrval, mis faktidega minul silmitsi tuli seista. samas tean ka selliseid elukutselisi armukadetsejaid, kelle omanditunne tõepoolest on nii tugev, et kaaslase võib see lihtsasti ära lämmatada.

see, kas andestada või mitte, sõltub nii paljudest asjadest ära, et seda siit ütlema ei akkagi. reeglina muidugi ei andestata, sest ikka saab ka enesearmastus löögi ja see teeb ka aiget :D

ilmselt tuldi muudel põhjustel tagasi ja see armastuse jutt on lihtsalt ilus vale, aga ikkagi vale. seega - valetajaga koos elamine on selline sapööri amet. iga etk võib vastu taevast lennata :)

veelkord - armukadedusel ei ole armastusega mingit pistmist. see on puhtalt (aige) omandiinstinkt, mis sellist armukadedust põhjustab.

Vaidlen Tomile vastu ja nõustun carlyga.
Teatud määral kaasneb armastusega ja eriti armumisega a l a t i armukadedus, mis ongi omandiinstinkti väljendus ja on reeglina partneritele väga meeldiv ja suhet tugevdav tunne. Kui seda üldse pole, pole see armastus. Kui seda on liiga palju, on see juba suhet lammutav tunne.

Kui armastus on kahepoolne, siis kumbki pool teisele selliseks liigseks tundeks põhjust ei anna. Kui aga ühele poolel on ükskõik, mida teine tunneb, siis annab ta igal sammul põhjust et teine armukadedaks saaks, siis ehk kaob minema...Ta teeb nimme nii, et lahti saada teisest, keda ei armasta, kes aga armastab ja sellega klammerdub.Armukadedus on suhte surm.

armukadedus on tõesti mõttetu asi. mis sitta armukadestseda, kes petab, saada kohe pekki ja küll leiad uue. kes petab ühe korra, jääbki petma. ega mehed ilmast otsa pole lõppenud.

sekundeerib Maali Kükametsast Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vaidlen Tomile vastu ja nõustun carlyga.
> Teatu
> d määral kaasneb armastusega ja eriti armumisega a
> l a t i armukadedus, mis ongi omandiinstinkti väl
> jendus ja on reeglina partneritele väga meeldiv ja
> suhet tugevdav tunne. Kui seda üldse pole, pole s
> ee armastus. Kui seda on liiga palju, on see juba
> suhet lammutav tunne.


Kükametsa kolliga nõus.

ongi nii või? et kui pole üldse armukadedust, pole ka armastust? ei usu, arvan et saab ka ilma kadeduseta armastada.

ilma kadeduseta, kuidas see on? sul ükskõik, kui mees või naine teisi põrutab, sina kade ei ole? mis sa kostad, sul on avar süda...

armukadeduse eelduseks ei ole teadmine, et seksitakse kellegi teisega. see on hirm, et äkki..
kui on omavahelised suhted korras ja osatakse särtsu hoida, ei minda mujalt otsima.

Seda kadedust annab kontrolli all hoida, kui enda jaoks korralikult läbi mõelda, mis on oluline ja mida pole vaja teada.

mismoodi need suhted korras on? mis mõõdupuu selleks on? kas armastuses või üldse elus on mingeid garantiisid?

mismoodi need suhted siis ei ole korras? garntiid puuduvad ka selles, et läheb halvasti.

kunagi enne abiellumist oli mul boyfriend, kes seltskonnas flirtis ohtralt teiste naistega, mulle ei pööranud mingit tähelepanu nagu mind polekski kohal. kui olin mossis ja õnnetu, siis juhtis kogu seltskonna tähelepanu minule, et vaadake, ta on nii armukade.
valus oli. õnneks sai see varsti läbi, leidsin oma õige, kes mind kunagi teiste ees maha ei tee ega naeruväärista.

see sinu boyfriend põdes ise alaväärsust, proovis siis selliste vahenditega omakorda sinus komplekse tekitada.

on selliseid jobusid, kes oma olematut enesekindlust teiste mahatampimisega kergitavad, tunnen ühte sellist. pärast kiun lahti- miks armukadedus ja tema vabaduse piiramine.
liigub siingi ringi ja kuulutab kui tore ja mõistev ta ikka on.