Saame tuttavaks
otsin meest
| Püsikas 16. juuni 2015, kl 23.37 |
| küsimus püsikatele 16. juuni 2015, kl 23.41 |
| Sid 16. juuni 2015, kl 23.45 |
külastaja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Miks püsikad nii roppusi armastavad?
Siin on vaid kaks püsikat, kes on sõimu täiega välja teeninud - üks on see, kes end aeg-ajalt doktoriks nimetab ja teine on see, kes nilbusi ja rõvedaid luuletusi postitab ning ühine neil on see, et nad libavad kõiki teisi püsinimelisi. Vot need tüübid saavad sõimata, ja asja eest loomulikult. Ülejäänutesse suhtutakse vähemalt heasoovliku respektiga.
Kui siin keegi kurjustab püsikate keelekasutuse üle, siis see on üks neist kahest trollist.
-------------------------------------------------------
> Miks püsikad nii roppusi armastavad?
Siin on vaid kaks püsikat, kes on sõimu täiega välja teeninud - üks on see, kes end aeg-ajalt doktoriks nimetab ja teine on see, kes nilbusi ja rõvedaid luuletusi postitab ning ühine neil on see, et nad libavad kõiki teisi püsinimelisi. Vot need tüübid saavad sõimata, ja asja eest loomulikult. Ülejäänutesse suhtutakse vähemalt heasoovliku respektiga.
Kui siin keegi kurjustab püsikate keelekasutuse üle, siis see on üks neist kahest trollist.
| Sid on troll nr 1 16. juuni 2015, kl 23.59 |
| oeh.. 17. juuni 2015, kl 00.40 |
lgp härra küss
kui ma valiksin meest ainult hea iseloomu pärast siis mille pärast ma seda lühikest meest ei tahtnud.. tema oleks samamoodi mulle elu lõpuni hea, korralik ja truu mees olnud.
samal põhjusel ei taha ma 50 aastast meest. ma otsin ju meest mitte uut isa ega taha kindlasti et mees näeks minus tütart. Ennem olen kasvõi elu lõpuni üksi ja otsin kasvõi elu lõpuni meest. Tänan soovituste eest kuid olen kindel et ei hakka sellist otsust tulevikus kahetsema. Parem elada elu lõpuni üksi kui vana mehe kõrval. Teie härra ju ka ei soovi endale 22 aastat vanemat naist kes hoiaks teid kui poega?
Ja pealegi ega mul mehe leidmisega nii kiire nüüd ka ei ole :)
kui ma valiksin meest ainult hea iseloomu pärast siis mille pärast ma seda lühikest meest ei tahtnud.. tema oleks samamoodi mulle elu lõpuni hea, korralik ja truu mees olnud.
samal põhjusel ei taha ma 50 aastast meest. ma otsin ju meest mitte uut isa ega taha kindlasti et mees näeks minus tütart. Ennem olen kasvõi elu lõpuni üksi ja otsin kasvõi elu lõpuni meest. Tänan soovituste eest kuid olen kindel et ei hakka sellist otsust tulevikus kahetsema. Parem elada elu lõpuni üksi kui vana mehe kõrval. Teie härra ju ka ei soovi endale 22 aastat vanemat naist kes hoiaks teid kui poega?
Ja pealegi ega mul mehe leidmisega nii kiire nüüd ka ei ole :)
| tohlakate pakkumised 17. juuni 2015, kl 04.08 |
| Sid 17. juuni 2015, kl 08.49 |
Sid on troll nr 1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Peamine troll on siin Sid, kes promob pedendust er
> inevate nimede alt, arvatavasti ta on reformierako
> nnast ja kodus kannab pioneeri kaelarätti ja tema
> toa seina kaunistab ka Lenini pilt.
Nonäed, üks tundis end kohe ära. :D
oeh.., Sa sattusid siia foorumisse natuke halval ajal, see koht oli üsna populaarne kümmekond aastat tagasi ja sel ajal oleks su tutvumisel isegi iva sees olnud, aga praeguseks on siin kõik inimesed juba kümne aasta võrra vanemad ja uusi pole eriti peale tulnud. Seega on need potentsiaalsed mehekandidaadid kõik liiga vanad su jaoks. Aga ega see pole siin ainuke koht kus tutvuda, ilmselt on kohti paremaidki olemas.
Reaalis tutvumisel pole ka häda midagi, aga seal pead sa ise ka rõõmus ja naeratav olema. Õnnelikud inimesed tõmbavad teisi samasuguseid magnetina. :)
-------------------------------------------------------
> Peamine troll on siin Sid, kes promob pedendust er
> inevate nimede alt, arvatavasti ta on reformierako
> nnast ja kodus kannab pioneeri kaelarätti ja tema
> toa seina kaunistab ka Lenini pilt.
Nonäed, üks tundis end kohe ära. :D
oeh.., Sa sattusid siia foorumisse natuke halval ajal, see koht oli üsna populaarne kümmekond aastat tagasi ja sel ajal oleks su tutvumisel isegi iva sees olnud, aga praeguseks on siin kõik inimesed juba kümne aasta võrra vanemad ja uusi pole eriti peale tulnud. Seega on need potentsiaalsed mehekandidaadid kõik liiga vanad su jaoks. Aga ega see pole siin ainuke koht kus tutvuda, ilmselt on kohti paremaidki olemas.
Reaalis tutvumisel pole ka häda midagi, aga seal pead sa ise ka rõõmus ja naeratav olema. Õnnelikud inimesed tõmbavad teisi samasuguseid magnetina. :)
| priscilla 17. juuni 2015, kl 09.01 |
| arumaisaa 17. juuni 2015, kl 09.29 |
mida siin teemas meeste suunas võtavad sõna naised?? see teist veel naisi tee, kui mokad püksis on, tissid on välja veninud ega sünnita te enam kedagi. seega vaid mälestus naisest ja lastetutel vaid täitumata unistus naiseks olemisest. pidage parem enda mokad kinni ja laske teema autoril omale mees leida, missiis, et teie rong on läinud ja kadedus närimas sees.
| kiidan. 17. juuni 2015, kl 09.41 |
| proffet priskilla 17. juuni 2015, kl 12.23 |
| püsikas Variast 17. juuni 2015, kl 12.56 |
| Ardi Soovik 18. juuni 2015, kl 07.33 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 134 |
| Mauno Lattik 18. juuni 2015, kl 20.37 |
Ma olen teile palju rääkinud oma laeva kaptenist Vana Tyrast. Vot see oli alles tõeline mees, kes isegi siis, kui kogu laeva kütus oli ära joodud, suutis laeva alati sadamasse tüürida. Kuidas ta seda tegi, küsite? Väga lihtsalt. Seda, lapsed, nimetatakse füüsikaks ja meie nõukogude füüsikud olid alati väga eesrindlikud. Vana Tyra pani kaptenimütsi pähe, läks laeva ahtrisse ja kukkus nii kõvasti vastu laineid sõimama, et meie laevuke lendas sõimamisest kerkinud auru jõul sadama poole nagu linnuke. Samal ajal kui kapten oli kõva kämmal füüsikas, arendas meie vanemabi Puškin keemiateadust ning tõestas, et nõukogude eesrindlik keemia võimaldas absoluutselt kõik ained aviobensiinist nitrolahustini muuta ärajoodavateks. Lihtsalt teadmiseks, kui keegi arvab, et nüüd meie laeva kapteni nimi oligi Vana Tyra, siis päris nii see ei olnud. Vana Tyra oli tema hüüdnimi, mille teenistuskaaslased olid talle tunnustuseks ühe Ameerika näitleja järgi andnud. Tema pärisnimi oli hoopis kapitan pervovo ranga Starohujev.
Kuidas Vana Tyra aga niihästi füüsikat ja aurujõudu tundis, see tuli ilmselt geenidest. Tema kauge esivanem oli kuulus akadeemik Starohujev, kes leiutas koos teise kuulsa leiutaja Ivan Polzunoviga kahe peale aurumasina. Starohujev leiutas nimelt auru ja Polzunov leiutas masina ning kokku saigi aurumasin. Ega nad esialgu aurumasinat teha ei tahtnudki, aga kui nad olid koos Polzunoviga päev otsa mõisapõllul mõisniku heaks tööd rüganud, siis ajas neid hirmsasti janutama. Pärast tööd suundusid nad mõisatalli – ikka sinna, kus pärisorjadele harilikult motivatsioonikõnesid peeti ja sageli ka peksa anti. Nõukogude armees me õppisime, et need mõlemad on tähtsad osad tööviljakust stimuleerivast paketist “Kaks ühes”. Kõigepealt tuli teooria ehk kõne ning sellele järgnes praktika ehk peks, et kõne ikka kindlalt pähe jääks. Nii otsustasidki Polzunov ja Starohujev öö varjus salaja mõisatallis samagonni ajada ja selleks tuli kõigepealt vastav masin valmis ehitada. Aga vat mis välja tuli – aurumasin! See, lapsed, oli juba kõrgem matemaatika! Pärast muidugi liikusid aurujõul käitava masina ehitamise teadmised koos aurujõul töötavate meremeestega vanale Inglismaale, kus sadamakõrtsis keegi härra Dzeimz Vatt, kui nime järgi otsustada, siis ilmselt Dzeimz Bondi sugulane, need teadmised lihtsameelsetelt meremeestelt välja meelitas ja varastatud plaanide järgi oma aurumasina ehitas. Aga kinnitan teile, et pärisori ja hilisem akadeemik Starohujev on siiski aurumasina kaasesmaleiutaja, kuigi kapitalistid seda tunnistada ei taha!
Siitpeale nimetavad vene rahvamuistendid ehk bõliinad teadusloomeks vajalikku valgustatud seisundit auru all olemiseks, kuid vähesed teavad, et kõik sai alguse pärisorisest talupojast Starohujevist. Isake tsaar kuulis Starohujevist ja kutsus ta hiljem õukonda ning tegi temast teadlase ehk akadeemiku, et ta tsaarile ja tema alamatelegi auru all olemise kõrget kunsti õpetaks. Tsaar andis talle tänutäheks aunimetuseks Starõi hui, aga kui pärisorjusest vabastamise ajal akadeemikule ka pärisnimi pandi, siis muutus see Starohujeviks. Eesnimi oli tal ju Ivan nagu Polzunovil ja paljudel teistelgi pärisorjadel, kes tsaari heaks töötasid. Nime järgi oleksid akadeemikud ju omavahel sassi läinud, seepärast tuli perenimele mõelda. Dzeimz Vatist veel niipalju, et just vahetult enne aurumasina varastamist oli ta meilt pihta pannud vati valmistamise tehnoloogia, mille tagajärjel muutus vatt Nõukogude Liidus defitsiidiks. Ta oli tõsine kahjur ning rahvamajanduse vaenlane nagu tema sugulane Dzeimz Bondki.
Nagu te teate, siis vanasti ei olnud võimalik internetist vaadata, kuidas aurumasinat ehitama peab, kõik mänguasjad olid puust ja punased ning aurumasin tuli teadusehuvilisel ise leiutada. Hiljem leiutas akadeemik Starohujev veel jalgratta, telegraafi ja raadio, kuid kõik need leiutas ta kõrvalproduktina igiliikurit ehk kääritavate jookide valmistamise masinat ehitades. See masin oli tema elu eesmärk! Ööd ja päevad puhkamata töötades nagu mingi kodumaine Leonardo da Vinci, tegi mees mitmeid katseid, kuid iga kord, kui tema põhieesmärk ebaõnnestus, suutis ta oma sisemise geniaalsuse toel siiski alati leiutada ka midagi kasulikku. Ta lootis kunagi rajada ka omanimelise teaduste akadeemia, aga kukkus varem ära. Ajamiseni jõudis, aga rajamiseni enam mitte. Enne kui ta jõudis mõtte teoks teha, suri kuulus teadlane kahjuks maksatsirroosi kätte ära.
Meie kaptenikajuti seinal oli Vana Tyra kuulsa esivanema akadeemik Starohujevi uhkete vuntsidega paraadportree. Kuldse raamiga vana õlimaal andis kaptenile palju inspiratsiooni, kuid kahjuks ei inspireerinud kuulus esivanem Vana Tyra ennast teadlaseks hakkama. Temast sai hoopis laevakapten, kuigi kapten oli samal ajal siiski täiesti arvestatav hobiteadlane auru ja selle mõjude uurimisel. See, lapsed, on juba geneetika! Vot selline tõeline mees oli meie laeva kapten, kuulsa akadeemik Starohujevi mitte vähem kuulus järeltulija. Peale seda kui kapten Vana Tyra mereväest erru läks ning sõjaväepensionäriks hakkas, käib ta pensilisa teenides lastele deed morozi tegemas. Sellise ameti juures on teadmised aurust ainult kasuks, sest muidu võib lumelagendikel koos Lumehelbekesega põdrarakendit juhtides ära külmuda.
Meie laeva meeskond oli väga sportlik. Kapteni vanemabi Puškin oli nooruses perspektiivikas Mongoolia hokimängija. Mitšman Volkovi lemmiksport oli aga hundijooks, mis oli leiutatud tema kuulsa esivanema Tambovi Hundi poolt, kes oli muuseas nagu Starohujev või Polzunov väga kuulus üle suure kodumaa. Sageli tegime me hundijooksu maaväemeestega võidu, kuigi nemad olid pigem saapaviksi ja saia peal. Kui me siis oleksime teadnud selliseid põnevaid sõnu nagu triatlon, siis oleks see spordiala ilmselt millekski selliseks kvalifitseerunud. Alguses tuli triatleetidel takistusrada läbida joostes, ühest kontrollpunktist teiseni, ning igas kontrollpunktis pakuti võistlejatele kehakarastuseks klaas kangemat jooki ja peale haukamiseks hapukurki. Teise alana tuli takistusriba läbida juba käpakil ja see sisaldas ka orienteerumist, sest käpakil ei näe sa nii palju maastikku kui püsti seistes. Kolmas distantsiosa tuli läbida aga roomates ja seal ei olnud võimalik kasutada ei kaarti ega kompassi. Isegi kui alustasime distantsi läbimist varahommikul, jäi lõpuosa tavaliselt ikka pimeda peale, nii et finišisse ehk kasarmusse jõudmiseks tuli kasutada kõiki oma kümmet kaasasündinud meelt. Ühe sellise hundijooksu käigus läks meil kaduma madrus Denissov, kes ilmus välja aastaid hiljem kaugel Siberis. Ka mina ise sattusin võistlustuhinas ükskord niimoodi Musta mere asemel hoopis Kaspia mere äärde ja järgmistel võistlustel esindasin juba Kaspia mere flotilli, kuni oma kodusesse Musta mere laevastikku jälle tagasi jõudsin. Selleks pidin tõsi küll jälle ühe hundijooksu korraldama ja sedakorda hoopis tükis tagurpidi liikuma, et tuldud teed tagasi tulla.
Teenistus Musta mere laevastikus oli meil pingeline. Sageli juhtus nii, et kaitsesime meie suurt kodumaad nii kõvasti, et kütus sai otsa. Ja kujutage ette, ilus lage meri, ei kajakat ei kala… ning nurga tagant tuleb NATO tank! Need NATO tankid, sindrinahad, saabusid eriti peale palgapäeva, kui vanemabi Puškin ajateenijatele jooke välja käristas. Samas jäi meie süda muidugi rahule, sest nägime, kuidas neil seal kapitalistlikus tulevikuta ühiskonna džunglites olid näpud nii põhjas, et ainult peale palgapäeva jätkub neil raha tankide käivitamiseks. No need lääne teadlased ei jõudnud meie teadlastega sammu pidada ning mahajäämus keemias ja füüsikas oli eriti suur. Ma siin lugesin hiljuti, et kapitalistlikus läänes anti Nobeli füüsikapreemia sinise valgusidioodi leiutajatele. Meil Nõukogude Liidus olid sinised valgusidioodid ammu olemas ja ma pole neid kohanud mitte vähem kui NATO tanke. Tavaliselt tulid nad nii kolme-nelja paiku öösel, lärmi peale. Aga need polnud mitte Marsilt, vaid meie omad, seda oli juba keelepruugist aru saada. Tulid sireeniga, palusid kaasa ja viisid sidruniga minema…
Õnneks saadakse meil tänapäeval aru, kui hea elu oli nõukogude armees ja Nõukogude Liidus ning mitmeid nõukogude tavasid on püütud taaselustada. Paljudele valmistab muret väike sündivus ning noorte väljaränne. See on kapitalistliku röövmajanduse tagajärg! Ma ei imestaks kui rahvarohkemates piirkondades hakatakse laste tegemist litsentsi alusel lubama, umbes nagu see meie ühelapsepoliitika on hetkel. Meil Nõukogude Liidus oli sündivus alati väga kõrge, sest me teadsime, et me ei saa kunagi suureks vaimult, kuid võime saada suureks rahvaarvult ning meil on kõige suurem ja tugevam armee. Mina toetan sm. Küti ettepanekut lastetusmaksu kehtestamiseks, et kõik oleks nii nagu meie ajal, kui kodanikud teenisid nõukogude armees ja maksid lastetusmaksu ning kõik olid õnnelikud. Meile paistis alati päike! Lastest tuleks kasvatada tõelisi mehi ja sellepärast võiks mõelda veel komsomoli, pioneeriorganisatsiooni ja oktoobrilaste taastamisele.
Üldriikliku sünnituskohustuse sisseviimisest oleme ringkonnaülemaga siin juba varem rääkinud, aga kondoomikasutamise maks tuleb samuti kindlasti kehtestada. Lahendust näeksin ka kondoomide ostuloa kehtestamises ning et eelisjärjekorras jagatakse kondoome Suure Isamaasõja veteranidele veteranipileti ettenäitamisel. Noored teenigu õigus kondoome kasutada kõigepealt kodumaad kaitstes välja! Ei saa lubada sellist tühja rabelemist keerulisel ajal, kui kogu energia tuleb suunata rahvastiku taastootmisse. See on peaaegu nagu kogu maa elektrifitseerimine. Ja muide, Norras lähevad nüüd ka naised kohustuslikus korras sõjaväkke ja on valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Tervitangi siinkohal kõiki tõelisi mehi ja neist eriti meie naisseltsimehi, sealhulgas minu armast Anfissat, kes on kaheksakordne laevastiku meister sambos nii naiste kui ka meeste arvestuses. Proosit!
Kuidas Vana Tyra aga niihästi füüsikat ja aurujõudu tundis, see tuli ilmselt geenidest. Tema kauge esivanem oli kuulus akadeemik Starohujev, kes leiutas koos teise kuulsa leiutaja Ivan Polzunoviga kahe peale aurumasina. Starohujev leiutas nimelt auru ja Polzunov leiutas masina ning kokku saigi aurumasin. Ega nad esialgu aurumasinat teha ei tahtnudki, aga kui nad olid koos Polzunoviga päev otsa mõisapõllul mõisniku heaks tööd rüganud, siis ajas neid hirmsasti janutama. Pärast tööd suundusid nad mõisatalli – ikka sinna, kus pärisorjadele harilikult motivatsioonikõnesid peeti ja sageli ka peksa anti. Nõukogude armees me õppisime, et need mõlemad on tähtsad osad tööviljakust stimuleerivast paketist “Kaks ühes”. Kõigepealt tuli teooria ehk kõne ning sellele järgnes praktika ehk peks, et kõne ikka kindlalt pähe jääks. Nii otsustasidki Polzunov ja Starohujev öö varjus salaja mõisatallis samagonni ajada ja selleks tuli kõigepealt vastav masin valmis ehitada. Aga vat mis välja tuli – aurumasin! See, lapsed, oli juba kõrgem matemaatika! Pärast muidugi liikusid aurujõul käitava masina ehitamise teadmised koos aurujõul töötavate meremeestega vanale Inglismaale, kus sadamakõrtsis keegi härra Dzeimz Vatt, kui nime järgi otsustada, siis ilmselt Dzeimz Bondi sugulane, need teadmised lihtsameelsetelt meremeestelt välja meelitas ja varastatud plaanide järgi oma aurumasina ehitas. Aga kinnitan teile, et pärisori ja hilisem akadeemik Starohujev on siiski aurumasina kaasesmaleiutaja, kuigi kapitalistid seda tunnistada ei taha!
Siitpeale nimetavad vene rahvamuistendid ehk bõliinad teadusloomeks vajalikku valgustatud seisundit auru all olemiseks, kuid vähesed teavad, et kõik sai alguse pärisorisest talupojast Starohujevist. Isake tsaar kuulis Starohujevist ja kutsus ta hiljem õukonda ning tegi temast teadlase ehk akadeemiku, et ta tsaarile ja tema alamatelegi auru all olemise kõrget kunsti õpetaks. Tsaar andis talle tänutäheks aunimetuseks Starõi hui, aga kui pärisorjusest vabastamise ajal akadeemikule ka pärisnimi pandi, siis muutus see Starohujeviks. Eesnimi oli tal ju Ivan nagu Polzunovil ja paljudel teistelgi pärisorjadel, kes tsaari heaks töötasid. Nime järgi oleksid akadeemikud ju omavahel sassi läinud, seepärast tuli perenimele mõelda. Dzeimz Vatist veel niipalju, et just vahetult enne aurumasina varastamist oli ta meilt pihta pannud vati valmistamise tehnoloogia, mille tagajärjel muutus vatt Nõukogude Liidus defitsiidiks. Ta oli tõsine kahjur ning rahvamajanduse vaenlane nagu tema sugulane Dzeimz Bondki.
Nagu te teate, siis vanasti ei olnud võimalik internetist vaadata, kuidas aurumasinat ehitama peab, kõik mänguasjad olid puust ja punased ning aurumasin tuli teadusehuvilisel ise leiutada. Hiljem leiutas akadeemik Starohujev veel jalgratta, telegraafi ja raadio, kuid kõik need leiutas ta kõrvalproduktina igiliikurit ehk kääritavate jookide valmistamise masinat ehitades. See masin oli tema elu eesmärk! Ööd ja päevad puhkamata töötades nagu mingi kodumaine Leonardo da Vinci, tegi mees mitmeid katseid, kuid iga kord, kui tema põhieesmärk ebaõnnestus, suutis ta oma sisemise geniaalsuse toel siiski alati leiutada ka midagi kasulikku. Ta lootis kunagi rajada ka omanimelise teaduste akadeemia, aga kukkus varem ära. Ajamiseni jõudis, aga rajamiseni enam mitte. Enne kui ta jõudis mõtte teoks teha, suri kuulus teadlane kahjuks maksatsirroosi kätte ära.
Meie kaptenikajuti seinal oli Vana Tyra kuulsa esivanema akadeemik Starohujevi uhkete vuntsidega paraadportree. Kuldse raamiga vana õlimaal andis kaptenile palju inspiratsiooni, kuid kahjuks ei inspireerinud kuulus esivanem Vana Tyra ennast teadlaseks hakkama. Temast sai hoopis laevakapten, kuigi kapten oli samal ajal siiski täiesti arvestatav hobiteadlane auru ja selle mõjude uurimisel. See, lapsed, on juba geneetika! Vot selline tõeline mees oli meie laeva kapten, kuulsa akadeemik Starohujevi mitte vähem kuulus järeltulija. Peale seda kui kapten Vana Tyra mereväest erru läks ning sõjaväepensionäriks hakkas, käib ta pensilisa teenides lastele deed morozi tegemas. Sellise ameti juures on teadmised aurust ainult kasuks, sest muidu võib lumelagendikel koos Lumehelbekesega põdrarakendit juhtides ära külmuda.
Meie laeva meeskond oli väga sportlik. Kapteni vanemabi Puškin oli nooruses perspektiivikas Mongoolia hokimängija. Mitšman Volkovi lemmiksport oli aga hundijooks, mis oli leiutatud tema kuulsa esivanema Tambovi Hundi poolt, kes oli muuseas nagu Starohujev või Polzunov väga kuulus üle suure kodumaa. Sageli tegime me hundijooksu maaväemeestega võidu, kuigi nemad olid pigem saapaviksi ja saia peal. Kui me siis oleksime teadnud selliseid põnevaid sõnu nagu triatlon, siis oleks see spordiala ilmselt millekski selliseks kvalifitseerunud. Alguses tuli triatleetidel takistusrada läbida joostes, ühest kontrollpunktist teiseni, ning igas kontrollpunktis pakuti võistlejatele kehakarastuseks klaas kangemat jooki ja peale haukamiseks hapukurki. Teise alana tuli takistusriba läbida juba käpakil ja see sisaldas ka orienteerumist, sest käpakil ei näe sa nii palju maastikku kui püsti seistes. Kolmas distantsiosa tuli läbida aga roomates ja seal ei olnud võimalik kasutada ei kaarti ega kompassi. Isegi kui alustasime distantsi läbimist varahommikul, jäi lõpuosa tavaliselt ikka pimeda peale, nii et finišisse ehk kasarmusse jõudmiseks tuli kasutada kõiki oma kümmet kaasasündinud meelt. Ühe sellise hundijooksu käigus läks meil kaduma madrus Denissov, kes ilmus välja aastaid hiljem kaugel Siberis. Ka mina ise sattusin võistlustuhinas ükskord niimoodi Musta mere asemel hoopis Kaspia mere äärde ja järgmistel võistlustel esindasin juba Kaspia mere flotilli, kuni oma kodusesse Musta mere laevastikku jälle tagasi jõudsin. Selleks pidin tõsi küll jälle ühe hundijooksu korraldama ja sedakorda hoopis tükis tagurpidi liikuma, et tuldud teed tagasi tulla.
Teenistus Musta mere laevastikus oli meil pingeline. Sageli juhtus nii, et kaitsesime meie suurt kodumaad nii kõvasti, et kütus sai otsa. Ja kujutage ette, ilus lage meri, ei kajakat ei kala… ning nurga tagant tuleb NATO tank! Need NATO tankid, sindrinahad, saabusid eriti peale palgapäeva, kui vanemabi Puškin ajateenijatele jooke välja käristas. Samas jäi meie süda muidugi rahule, sest nägime, kuidas neil seal kapitalistlikus tulevikuta ühiskonna džunglites olid näpud nii põhjas, et ainult peale palgapäeva jätkub neil raha tankide käivitamiseks. No need lääne teadlased ei jõudnud meie teadlastega sammu pidada ning mahajäämus keemias ja füüsikas oli eriti suur. Ma siin lugesin hiljuti, et kapitalistlikus läänes anti Nobeli füüsikapreemia sinise valgusidioodi leiutajatele. Meil Nõukogude Liidus olid sinised valgusidioodid ammu olemas ja ma pole neid kohanud mitte vähem kui NATO tanke. Tavaliselt tulid nad nii kolme-nelja paiku öösel, lärmi peale. Aga need polnud mitte Marsilt, vaid meie omad, seda oli juba keelepruugist aru saada. Tulid sireeniga, palusid kaasa ja viisid sidruniga minema…
Õnneks saadakse meil tänapäeval aru, kui hea elu oli nõukogude armees ja Nõukogude Liidus ning mitmeid nõukogude tavasid on püütud taaselustada. Paljudele valmistab muret väike sündivus ning noorte väljaränne. See on kapitalistliku röövmajanduse tagajärg! Ma ei imestaks kui rahvarohkemates piirkondades hakatakse laste tegemist litsentsi alusel lubama, umbes nagu see meie ühelapsepoliitika on hetkel. Meil Nõukogude Liidus oli sündivus alati väga kõrge, sest me teadsime, et me ei saa kunagi suureks vaimult, kuid võime saada suureks rahvaarvult ning meil on kõige suurem ja tugevam armee. Mina toetan sm. Küti ettepanekut lastetusmaksu kehtestamiseks, et kõik oleks nii nagu meie ajal, kui kodanikud teenisid nõukogude armees ja maksid lastetusmaksu ning kõik olid õnnelikud. Meile paistis alati päike! Lastest tuleks kasvatada tõelisi mehi ja sellepärast võiks mõelda veel komsomoli, pioneeriorganisatsiooni ja oktoobrilaste taastamisele.
Üldriikliku sünnituskohustuse sisseviimisest oleme ringkonnaülemaga siin juba varem rääkinud, aga kondoomikasutamise maks tuleb samuti kindlasti kehtestada. Lahendust näeksin ka kondoomide ostuloa kehtestamises ning et eelisjärjekorras jagatakse kondoome Suure Isamaasõja veteranidele veteranipileti ettenäitamisel. Noored teenigu õigus kondoome kasutada kõigepealt kodumaad kaitstes välja! Ei saa lubada sellist tühja rabelemist keerulisel ajal, kui kogu energia tuleb suunata rahvastiku taastootmisse. See on peaaegu nagu kogu maa elektrifitseerimine. Ja muide, Norras lähevad nüüd ka naised kohustuslikus korras sõjaväkke ja on valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Tervitangi siinkohal kõiki tõelisi mehi ja neist eriti meie naisseltsimehi, sealhulgas minu armast Anfissat, kes on kaheksakordne laevastiku meister sambos nii naiste kui ka meeste arvestuses. Proosit!
| to: oeh... 19. juuni 2015, kl 01.46 |
Tere "Oeh...", lugesin Sinu kuulutust ja postitusi - ka mina olen siin samal eesmärgil (loe: otsin püsisuhet) ja julgen väita, et olen igati normaalne. Paraku Sul puudub e-mail, mille kaudu mul oleks Sinuga võimalus ühendust saada. Ehk Sa palun kirjutaksid ise mulle - 19062015@hot.ee.
| Ingel, endine ingel 19. juuni 2015, kl 10.52 |
Uutele tulijaile "TERE", aga neile libajatele, kes arvavad, et kirjapilt ei ole näopilt - mõelge uuesti! Tee olete äratuntavad. :) ja see on hea. Ning arvatavasti teeb seda siin üks ja seesama - tema reaktsioonid ja aktiivsus on mustriga ning eeldatavad (nagu hakkab toimuma ka siin , peale seda minu kirja avalikustamist, erinevatesse teemadesse saabuvad minu nime all rõvedad kirjutised, negatiivseid emotsioone väljendavad oppused jne).
Aga sellele, kes kilomeetrite kaupa siin roppusi presenteerib - otsi abi, roppuste kirjutamine ei ole ainus viis seksuaalset rahuldust otsida ja saada.
Aga kui see seda on, et muidu sa ei erutu ja ei koge füüsilist rahuldust, siis pöördu seksoloogi poole - natuke frustreeriv see küll on aga, saa üle! Ta aitab sind - edukalt.
Ja kui abi ei saa, siis alati aitab keemiline kastreerimine - see võtab ära tungi, mis siin foorumis meetrite kaupa ilmub ja tundub, et mida aeg edasi, seda kauem sul enda erutamiseks ja rahuldamiseks läheb - ja see on märk ka sulle, et asjad liiguvad halvemuse poole ja abi oleks teretulnud. Mõtle selle üle. ;)
muidugi on veel olemas võimalus, et see liba ja rahulduse otsija on siiski üks ja sama isik. (seda enam vaja abi otsida ja siis vist seksoloogist jääb väheks...) ;)
Häid pühi ja otsigem välja suusajoped, et peale jaanipäevagi veel varbaid-käsi liigutada :)))))
Aga sellele, kes kilomeetrite kaupa siin roppusi presenteerib - otsi abi, roppuste kirjutamine ei ole ainus viis seksuaalset rahuldust otsida ja saada.
Aga kui see seda on, et muidu sa ei erutu ja ei koge füüsilist rahuldust, siis pöördu seksoloogi poole - natuke frustreeriv see küll on aga, saa üle! Ta aitab sind - edukalt.
Ja kui abi ei saa, siis alati aitab keemiline kastreerimine - see võtab ära tungi, mis siin foorumis meetrite kaupa ilmub ja tundub, et mida aeg edasi, seda kauem sul enda erutamiseks ja rahuldamiseks läheb - ja see on märk ka sulle, et asjad liiguvad halvemuse poole ja abi oleks teretulnud. Mõtle selle üle. ;)
muidugi on veel olemas võimalus, et see liba ja rahulduse otsija on siiski üks ja sama isik. (seda enam vaja abi otsida ja siis vist seksoloogist jääb väheks...) ;)
Häid pühi ja otsigem välja suusajoped, et peale jaanipäevagi veel varbaid-käsi liigutada :)))))
| Saatan, praegune endine olin. 19. juuni 2015, kl 11.06 |
Ingel, endine ingel Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga
> sellele, kes kilomeetrite kaupa siin roppusi pres
> enteerib
Libamine, ropendamine jms on püsikate tunnus. Seda on korduvalt põhjendatud ja see on ilmselge kõigile. Püsikate all mõeldakse ka sind. Ka sinu praegune postitus on ropp ja teemaväline.
Mine Variasse, Unetute foorumisse.
> a ei koge füüsilist rahuldust, siis pöördu seksolo
> ogi poole
Karistatud ja häbistatud püsikad ei peaks reegleid looma, vaid minema Variasse, kuhu neid saadeti.
>
> Ja kui abi
> ei saa, siis alati aitab keemiline kastreerimine
Sul on püsikatele omane roppus ja labasus, mistõttu võiks sinu postituse lasta karistavalt ära kustutada.
Siinsed abimoderaatorid postitavad väga informatiivset ja vajalikku teksti ja kõik on püsikate vastu. Lepi sellega.
-------------------------------------------------------
> Aga
> sellele, kes kilomeetrite kaupa siin roppusi pres
> enteerib
Libamine, ropendamine jms on püsikate tunnus. Seda on korduvalt põhjendatud ja see on ilmselge kõigile. Püsikate all mõeldakse ka sind. Ka sinu praegune postitus on ropp ja teemaväline.
Mine Variasse, Unetute foorumisse.
> a ei koge füüsilist rahuldust, siis pöördu seksolo
> ogi poole
Karistatud ja häbistatud püsikad ei peaks reegleid looma, vaid minema Variasse, kuhu neid saadeti.
>
> Ja kui abi
> ei saa, siis alati aitab keemiline kastreerimine
Sul on püsikatele omane roppus ja labasus, mistõttu võiks sinu postituse lasta karistavalt ära kustutada.
Siinsed abimoderaatorid postitavad väga informatiivset ja vajalikku teksti ja kõik on püsikate vastu. Lepi sellega.
| Mauno Lattik 19. juuni 2015, kl 11.07 |
Ma olen teile palju rääkinud oma laeva kaptenist Vana Tyrast. Vot see oli alles tõeline mees, kes isegi siis, kui kogu laeva kütus oli ära joodud, suutis laeva alati sadamasse tüürida. Kuidas ta seda tegi, küsite? Väga lihtsalt. Seda, lapsed, nimetatakse füüsikaks ja meie nõukogude füüsikud olid alati väga eesrindlikud. Vana Tyra pani kaptenimütsi pähe, läks laeva ahtrisse ja kukkus nii kõvasti vastu laineid sõimama, et meie laevuke lendas sõimamisest kerkinud auru jõul sadama poole nagu linnuke. Samal ajal kui kapten oli kõva kämmal füüsikas, arendas meie vanemabi Puškin keemiateadust ning tõestas, et nõukogude eesrindlik keemia võimaldas absoluutselt kõik ained aviobensiinist nitrolahustini muuta ärajoodavateks. Lihtsalt teadmiseks, kui keegi arvab, et nüüd meie laeva kapteni nimi oligi Vana Tyra, siis päris nii see ei olnud. Vana Tyra oli tema hüüdnimi, mille teenistuskaaslased olid talle tunnustuseks ühe Ameerika näitleja järgi andnud. Tema pärisnimi oli hoopis kapitan pervovo ranga Starohujev.
Kuidas Vana Tyra aga niihästi füüsikat ja aurujõudu tundis, see tuli ilmselt geenidest. Tema kauge esivanem oli kuulus akadeemik Starohujev, kes leiutas koos teise kuulsa leiutaja Ivan Polzunoviga kahe peale aurumasina. Starohujev leiutas nimelt auru ja Polzunov leiutas masina ning kokku saigi aurumasin. Ega nad esialgu aurumasinat teha ei tahtnudki, aga kui nad olid koos Polzunoviga päev otsa mõisapõllul mõisniku heaks tööd rüganud, siis ajas neid hirmsasti janutama. Pärast tööd suundusid nad mõisatalli – ikka sinna, kus pärisorjadele harilikult motivatsioonikõnesid peeti ja sageli ka peksa anti. Nõukogude armees me õppisime, et need mõlemad on tähtsad osad tööviljakust stimuleerivast paketist “Kaks ühes”. Kõigepealt tuli teooria ehk kõne ning sellele järgnes praktika ehk peks, et kõne ikka kindlalt pähe jääks. Nii otsustasidki Polzunov ja Starohujev öö varjus salaja mõisatallis samagonni ajada ja selleks tuli kõigepealt vastav masin valmis ehitada. Aga vat mis välja tuli – aurumasin! See, lapsed, oli juba kõrgem matemaatika! Pärast muidugi liikusid aurujõul käitava masina ehitamise teadmised koos aurujõul töötavate meremeestega vanale Inglismaale, kus sadamakõrtsis keegi härra Dzeimz Vatt, kui nime järgi otsustada, siis ilmselt Dzeimz Bondi sugulane, need teadmised lihtsameelsetelt meremeestelt välja meelitas ja varastatud plaanide järgi oma aurumasina ehitas. Aga kinnitan teile, et pärisori ja hilisem akadeemik Starohujev on siiski aurumasina kaasesmaleiutaja, kuigi kapitalistid seda tunnistada ei taha!
Siitpeale nimetavad vene rahvamuistendid ehk bõliinad teadusloomeks vajalikku valgustatud seisundit auru all olemiseks, kuid vähesed teavad, et kõik sai alguse pärisorisest talupojast Starohujevist. Isake tsaar kuulis Starohujevist ja kutsus ta hiljem õukonda ning tegi temast teadlase ehk akadeemiku, et ta tsaarile ja tema alamatelegi auru all olemise kõrget kunsti õpetaks. Tsaar andis talle tänutäheks aunimetuseks Starõi hui, aga kui pärisorjusest vabastamise ajal akadeemikule ka pärisnimi pandi, siis muutus see Starohujeviks. Eesnimi oli tal ju Ivan nagu Polzunovil ja paljudel teistelgi pärisorjadel, kes tsaari heaks töötasid. Nime järgi oleksid akadeemikud ju omavahel sassi läinud, seepärast tuli perenimele mõelda. Dzeimz Vatist veel niipalju, et just vahetult enne aurumasina varastamist oli ta meilt pihta pannud vati valmistamise tehnoloogia, mille tagajärjel muutus vatt Nõukogude Liidus defitsiidiks. Ta oli tõsine kahjur ning rahvamajanduse vaenlane nagu tema sugulane Dzeimz Bondki.
Nagu te teate, siis vanasti ei olnud võimalik internetist vaadata, kuidas aurumasinat ehitama peab, kõik mänguasjad olid puust ja punased ning aurumasin tuli teadusehuvilisel ise leiutada. Hiljem leiutas akadeemik Starohujev veel jalgratta, telegraafi ja raadio, kuid kõik need leiutas ta kõrvalproduktina igiliikurit ehk kääritavate jookide valmistamise masinat ehitades. See masin oli tema elu eesmärk! Ööd ja päevad puhkamata töötades nagu mingi kodumaine Leonardo da Vinci, tegi mees mitmeid katseid, kuid iga kord, kui tema põhieesmärk ebaõnnestus, suutis ta oma sisemise geniaalsuse toel siiski alati leiutada ka midagi kasulikku. Ta lootis kunagi rajada ka omanimelise teaduste akadeemia, aga kukkus varem ära. Ajamiseni jõudis, aga rajamiseni enam mitte. Enne kui ta jõudis mõtte teoks teha, suri kuulus teadlane kahjuks maksatsirroosi kätte ära.
Meie kaptenikajuti seinal oli Vana Tyra kuulsa esivanema akadeemik Starohujevi uhkete vuntsidega paraadportree. Kuldse raamiga vana õlimaal andis kaptenile palju inspiratsiooni, kuid kahjuks ei inspireerinud kuulus esivanem Vana Tyra ennast teadlaseks hakkama. Temast sai hoopis laevakapten, kuigi kapten oli samal ajal siiski täiesti arvestatav hobiteadlane auru ja selle mõjude uurimisel. See, lapsed, on juba geneetika! Vot selline tõeline mees oli meie laeva kapten, kuulsa akadeemik Starohujevi mitte vähem kuulus järeltulija. Peale seda kui kapten Vana Tyra mereväest erru läks ning sõjaväepensionäriks hakkas, käib ta pensilisa teenides lastele deed morozi tegemas. Sellise ameti juures on teadmised aurust ainult kasuks, sest muidu võib lumelagendikel koos Lumehelbekesega põdrarakendit juhtides ära külmuda.
Meie laeva meeskond oli väga sportlik. Kapteni vanemabi Puškin oli nooruses perspektiivikas Mongoolia hokimängija. Mitšman Volkovi lemmiksport oli aga hundijooks, mis oli leiutatud tema kuulsa esivanema Tambovi Hundi poolt, kes oli muuseas nagu Starohujev või Polzunov väga kuulus üle suure kodumaa. Sageli tegime me hundijooksu maaväemeestega võidu, kuigi nemad olid pigem saapaviksi ja saia peal. Kui me siis oleksime teadnud selliseid põnevaid sõnu nagu triatlon, siis oleks see spordiala ilmselt millekski selliseks kvalifitseerunud. Alguses tuli triatleetidel takistusrada läbida joostes, ühest kontrollpunktist teiseni, ning igas kontrollpunktis pakuti võistlejatele kehakarastuseks klaas kangemat jooki ja peale haukamiseks hapukurki. Teise alana tuli takistusriba läbida juba käpakil ja see sisaldas ka orienteerumist, sest käpakil ei näe sa nii palju maastikku kui püsti seistes. Kolmas distantsiosa tuli läbida aga roomates ja seal ei olnud võimalik kasutada ei kaarti ega kompassi. Isegi kui alustasime distantsi läbimist varahommikul, jäi lõpuosa tavaliselt ikka pimeda peale, nii et finišisse ehk kasarmusse jõudmiseks tuli kasutada kõiki oma kümmet kaasasündinud meelt. Ühe sellise hundijooksu käigus läks meil kaduma madrus Denissov, kes ilmus välja aastaid hiljem kaugel Siberis. Ka mina ise sattusin võistlustuhinas ükskord niimoodi Musta mere asemel hoopis Kaspia mere äärde ja järgmistel võistlustel esindasin juba Kaspia mere flotilli, kuni oma kodusesse Musta mere laevastikku jälle tagasi jõudsin. Selleks pidin tõsi küll jälle ühe hundijooksu korraldama ja sedakorda hoopis tükis tagurpidi liikuma, et tuldud teed tagasi tulla.
Teenistus Musta mere laevastikus oli meil pingeline. Sageli juhtus nii, et kaitsesime meie suurt kodumaad nii kõvasti, et kütus sai otsa. Ja kujutage ette, ilus lage meri, ei kajakat ei kala… ning nurga tagant tuleb NATO tank! Need NATO tankid, sindrinahad, saabusid eriti peale palgapäeva, kui vanemabi Puškin ajateenijatele jooke välja käristas. Samas jäi meie süda muidugi rahule, sest nägime, kuidas neil seal kapitalistlikus tulevikuta ühiskonna džunglites olid näpud nii põhjas, et ainult peale palgapäeva jätkub neil raha tankide käivitamiseks. No need lääne teadlased ei jõudnud meie teadlastega sammu pidada ning mahajäämus keemias ja füüsikas oli eriti suur. Ma siin lugesin hiljuti, et kapitalistlikus läänes anti Nobeli füüsikapreemia sinise valgusidioodi leiutajatele. Meil Nõukogude Liidus olid sinised valgusidioodid ammu olemas ja ma pole neid kohanud mitte vähem kui NATO tanke. Tavaliselt tulid nad nii kolme-nelja paiku öösel, lärmi peale. Aga need polnud mitte Marsilt, vaid meie omad, seda oli juba keelepruugist aru saada. Tulid sireeniga, palusid kaasa ja viisid sidruniga minema…
Õnneks saadakse meil tänapäeval aru, kui hea elu oli nõukogude armees ja Nõukogude Liidus ning mitmeid nõukogude tavasid on püütud taaselustada. Paljudele valmistab muret väike sündivus ning noorte väljaränne. See on kapitalistliku röövmajanduse tagajärg! Ma ei imestaks kui rahvarohkemates piirkondades hakatakse laste tegemist litsentsi alusel lubama, umbes nagu see meie ühelapsepoliitika on hetkel. Meil Nõukogude Liidus oli sündivus alati väga kõrge, sest me teadsime, et me ei saa kunagi suureks vaimult, kuid võime saada suureks rahvaarvult ning meil on kõige suurem ja tugevam armee. Mina toetan sm. Küti ettepanekut lastetusmaksu kehtestamiseks, et kõik oleks nii nagu meie ajal, kui kodanikud teenisid nõukogude armees ja maksid lastetusmaksu ning kõik olid õnnelikud. Meile paistis alati päike! Lastest tuleks kasvatada tõelisi mehi ja sellepärast võiks mõelda veel komsomoli, pioneeriorganisatsiooni ja oktoobrilaste taastamisele.
Üldriikliku sünnituskohustuse sisseviimisest oleme ringkonnaülemaga siin juba varem rääkinud, aga kondoomikasutamise maks tuleb samuti kindlasti kehtestada. Lahendust näeksin ka kondoomide ostuloa kehtestamises ning et eelisjärjekorras jagatakse kondoome Suure Isamaasõja veteranidele veteranipileti ettenäitamisel. Noored teenigu õigus kondoome kasutada kõigepealt kodumaad kaitstes välja! Ei saa lubada sellist tühja rabelemist keerulisel ajal, kui kogu energia tuleb suunata rahvastiku taastootmisse. See on peaaegu nagu kogu maa elektrifitseerimine. Ja muide, Norras lähevad nüüd ka naised kohustuslikus korras sõjaväkke ja on valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Tervitangi siinkohal kõiki tõelisi mehi ja neist eriti meie naisseltsimehi, sealhulgas minu armast Anfissat, kes on kaheksakordne laevastiku meister sambos nii naiste kui ka meeste arvestuses. Proosit!
Kuidas Vana Tyra aga niihästi füüsikat ja aurujõudu tundis, see tuli ilmselt geenidest. Tema kauge esivanem oli kuulus akadeemik Starohujev, kes leiutas koos teise kuulsa leiutaja Ivan Polzunoviga kahe peale aurumasina. Starohujev leiutas nimelt auru ja Polzunov leiutas masina ning kokku saigi aurumasin. Ega nad esialgu aurumasinat teha ei tahtnudki, aga kui nad olid koos Polzunoviga päev otsa mõisapõllul mõisniku heaks tööd rüganud, siis ajas neid hirmsasti janutama. Pärast tööd suundusid nad mõisatalli – ikka sinna, kus pärisorjadele harilikult motivatsioonikõnesid peeti ja sageli ka peksa anti. Nõukogude armees me õppisime, et need mõlemad on tähtsad osad tööviljakust stimuleerivast paketist “Kaks ühes”. Kõigepealt tuli teooria ehk kõne ning sellele järgnes praktika ehk peks, et kõne ikka kindlalt pähe jääks. Nii otsustasidki Polzunov ja Starohujev öö varjus salaja mõisatallis samagonni ajada ja selleks tuli kõigepealt vastav masin valmis ehitada. Aga vat mis välja tuli – aurumasin! See, lapsed, oli juba kõrgem matemaatika! Pärast muidugi liikusid aurujõul käitava masina ehitamise teadmised koos aurujõul töötavate meremeestega vanale Inglismaale, kus sadamakõrtsis keegi härra Dzeimz Vatt, kui nime järgi otsustada, siis ilmselt Dzeimz Bondi sugulane, need teadmised lihtsameelsetelt meremeestelt välja meelitas ja varastatud plaanide järgi oma aurumasina ehitas. Aga kinnitan teile, et pärisori ja hilisem akadeemik Starohujev on siiski aurumasina kaasesmaleiutaja, kuigi kapitalistid seda tunnistada ei taha!
Siitpeale nimetavad vene rahvamuistendid ehk bõliinad teadusloomeks vajalikku valgustatud seisundit auru all olemiseks, kuid vähesed teavad, et kõik sai alguse pärisorisest talupojast Starohujevist. Isake tsaar kuulis Starohujevist ja kutsus ta hiljem õukonda ning tegi temast teadlase ehk akadeemiku, et ta tsaarile ja tema alamatelegi auru all olemise kõrget kunsti õpetaks. Tsaar andis talle tänutäheks aunimetuseks Starõi hui, aga kui pärisorjusest vabastamise ajal akadeemikule ka pärisnimi pandi, siis muutus see Starohujeviks. Eesnimi oli tal ju Ivan nagu Polzunovil ja paljudel teistelgi pärisorjadel, kes tsaari heaks töötasid. Nime järgi oleksid akadeemikud ju omavahel sassi läinud, seepärast tuli perenimele mõelda. Dzeimz Vatist veel niipalju, et just vahetult enne aurumasina varastamist oli ta meilt pihta pannud vati valmistamise tehnoloogia, mille tagajärjel muutus vatt Nõukogude Liidus defitsiidiks. Ta oli tõsine kahjur ning rahvamajanduse vaenlane nagu tema sugulane Dzeimz Bondki.
Nagu te teate, siis vanasti ei olnud võimalik internetist vaadata, kuidas aurumasinat ehitama peab, kõik mänguasjad olid puust ja punased ning aurumasin tuli teadusehuvilisel ise leiutada. Hiljem leiutas akadeemik Starohujev veel jalgratta, telegraafi ja raadio, kuid kõik need leiutas ta kõrvalproduktina igiliikurit ehk kääritavate jookide valmistamise masinat ehitades. See masin oli tema elu eesmärk! Ööd ja päevad puhkamata töötades nagu mingi kodumaine Leonardo da Vinci, tegi mees mitmeid katseid, kuid iga kord, kui tema põhieesmärk ebaõnnestus, suutis ta oma sisemise geniaalsuse toel siiski alati leiutada ka midagi kasulikku. Ta lootis kunagi rajada ka omanimelise teaduste akadeemia, aga kukkus varem ära. Ajamiseni jõudis, aga rajamiseni enam mitte. Enne kui ta jõudis mõtte teoks teha, suri kuulus teadlane kahjuks maksatsirroosi kätte ära.
Meie kaptenikajuti seinal oli Vana Tyra kuulsa esivanema akadeemik Starohujevi uhkete vuntsidega paraadportree. Kuldse raamiga vana õlimaal andis kaptenile palju inspiratsiooni, kuid kahjuks ei inspireerinud kuulus esivanem Vana Tyra ennast teadlaseks hakkama. Temast sai hoopis laevakapten, kuigi kapten oli samal ajal siiski täiesti arvestatav hobiteadlane auru ja selle mõjude uurimisel. See, lapsed, on juba geneetika! Vot selline tõeline mees oli meie laeva kapten, kuulsa akadeemik Starohujevi mitte vähem kuulus järeltulija. Peale seda kui kapten Vana Tyra mereväest erru läks ning sõjaväepensionäriks hakkas, käib ta pensilisa teenides lastele deed morozi tegemas. Sellise ameti juures on teadmised aurust ainult kasuks, sest muidu võib lumelagendikel koos Lumehelbekesega põdrarakendit juhtides ära külmuda.
Meie laeva meeskond oli väga sportlik. Kapteni vanemabi Puškin oli nooruses perspektiivikas Mongoolia hokimängija. Mitšman Volkovi lemmiksport oli aga hundijooks, mis oli leiutatud tema kuulsa esivanema Tambovi Hundi poolt, kes oli muuseas nagu Starohujev või Polzunov väga kuulus üle suure kodumaa. Sageli tegime me hundijooksu maaväemeestega võidu, kuigi nemad olid pigem saapaviksi ja saia peal. Kui me siis oleksime teadnud selliseid põnevaid sõnu nagu triatlon, siis oleks see spordiala ilmselt millekski selliseks kvalifitseerunud. Alguses tuli triatleetidel takistusrada läbida joostes, ühest kontrollpunktist teiseni, ning igas kontrollpunktis pakuti võistlejatele kehakarastuseks klaas kangemat jooki ja peale haukamiseks hapukurki. Teise alana tuli takistusriba läbida juba käpakil ja see sisaldas ka orienteerumist, sest käpakil ei näe sa nii palju maastikku kui püsti seistes. Kolmas distantsiosa tuli läbida aga roomates ja seal ei olnud võimalik kasutada ei kaarti ega kompassi. Isegi kui alustasime distantsi läbimist varahommikul, jäi lõpuosa tavaliselt ikka pimeda peale, nii et finišisse ehk kasarmusse jõudmiseks tuli kasutada kõiki oma kümmet kaasasündinud meelt. Ühe sellise hundijooksu käigus läks meil kaduma madrus Denissov, kes ilmus välja aastaid hiljem kaugel Siberis. Ka mina ise sattusin võistlustuhinas ükskord niimoodi Musta mere asemel hoopis Kaspia mere äärde ja järgmistel võistlustel esindasin juba Kaspia mere flotilli, kuni oma kodusesse Musta mere laevastikku jälle tagasi jõudsin. Selleks pidin tõsi küll jälle ühe hundijooksu korraldama ja sedakorda hoopis tükis tagurpidi liikuma, et tuldud teed tagasi tulla.
Teenistus Musta mere laevastikus oli meil pingeline. Sageli juhtus nii, et kaitsesime meie suurt kodumaad nii kõvasti, et kütus sai otsa. Ja kujutage ette, ilus lage meri, ei kajakat ei kala… ning nurga tagant tuleb NATO tank! Need NATO tankid, sindrinahad, saabusid eriti peale palgapäeva, kui vanemabi Puškin ajateenijatele jooke välja käristas. Samas jäi meie süda muidugi rahule, sest nägime, kuidas neil seal kapitalistlikus tulevikuta ühiskonna džunglites olid näpud nii põhjas, et ainult peale palgapäeva jätkub neil raha tankide käivitamiseks. No need lääne teadlased ei jõudnud meie teadlastega sammu pidada ning mahajäämus keemias ja füüsikas oli eriti suur. Ma siin lugesin hiljuti, et kapitalistlikus läänes anti Nobeli füüsikapreemia sinise valgusidioodi leiutajatele. Meil Nõukogude Liidus olid sinised valgusidioodid ammu olemas ja ma pole neid kohanud mitte vähem kui NATO tanke. Tavaliselt tulid nad nii kolme-nelja paiku öösel, lärmi peale. Aga need polnud mitte Marsilt, vaid meie omad, seda oli juba keelepruugist aru saada. Tulid sireeniga, palusid kaasa ja viisid sidruniga minema…
Õnneks saadakse meil tänapäeval aru, kui hea elu oli nõukogude armees ja Nõukogude Liidus ning mitmeid nõukogude tavasid on püütud taaselustada. Paljudele valmistab muret väike sündivus ning noorte väljaränne. See on kapitalistliku röövmajanduse tagajärg! Ma ei imestaks kui rahvarohkemates piirkondades hakatakse laste tegemist litsentsi alusel lubama, umbes nagu see meie ühelapsepoliitika on hetkel. Meil Nõukogude Liidus oli sündivus alati väga kõrge, sest me teadsime, et me ei saa kunagi suureks vaimult, kuid võime saada suureks rahvaarvult ning meil on kõige suurem ja tugevam armee. Mina toetan sm. Küti ettepanekut lastetusmaksu kehtestamiseks, et kõik oleks nii nagu meie ajal, kui kodanikud teenisid nõukogude armees ja maksid lastetusmaksu ning kõik olid õnnelikud. Meile paistis alati päike! Lastest tuleks kasvatada tõelisi mehi ja sellepärast võiks mõelda veel komsomoli, pioneeriorganisatsiooni ja oktoobrilaste taastamisele.
Üldriikliku sünnituskohustuse sisseviimisest oleme ringkonnaülemaga siin juba varem rääkinud, aga kondoomikasutamise maks tuleb samuti kindlasti kehtestada. Lahendust näeksin ka kondoomide ostuloa kehtestamises ning et eelisjärjekorras jagatakse kondoome Suure Isamaasõja veteranidele veteranipileti ettenäitamisel. Noored teenigu õigus kondoome kasutada kõigepealt kodumaad kaitstes välja! Ei saa lubada sellist tühja rabelemist keerulisel ajal, kui kogu energia tuleb suunata rahvastiku taastootmisse. See on peaaegu nagu kogu maa elektrifitseerimine. Ja muide, Norras lähevad nüüd ka naised kohustuslikus korras sõjaväkke ja on valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Tervitangi siinkohal kõiki tõelisi mehi ja neist eriti meie naisseltsimehi, sealhulgas minu armast Anfissat, kes on kaheksakordne laevastiku meister sambos nii naiste kui ka meeste arvestuses. Proosit!
| Arturile vist 19. juuni 2015, kl 11.17 |
| Saatan, praegune endine olin vaeseke hammastega. 19. juuni 2015, kl 11.24 |
Ja tuligi taas libaja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pani järjest 2 postitust... vaeseke.
Püsikate kaastunne on kergelt tulema ja üle minema hüsteeriaks. Ravi end, et meeleolu oleks stabiilne. Kui tuleb 2 postitust või 200 lehekülge karistatud püsikate roppuste teemat, siis ei ole vaja kaasatunda, vaid lihtsalt Variasse saate. Lihtne.
-------------------------------------------------------
> Pani järjest 2 postitust... vaeseke.
Püsikate kaastunne on kergelt tulema ja üle minema hüsteeriaks. Ravi end, et meeleolu oleks stabiilne. Kui tuleb 2 postitust või 200 lehekülge karistatud püsikate roppuste teemat, siis ei ole vaja kaasatunda, vaid lihtsalt Variasse saate. Lihtne.
| Mauno Lattik 19. juuni 2015, kl 11.25 |
Ma olen teile palju rääkinud oma laeva kaptenist Vana Tyrast. Vot see oli alles tõeline mees, kes isegi siis, kui kogu laeva kütus oli ära joodud, suutis laeva alati sadamasse tüürida. Kuidas ta seda tegi, küsite? Väga lihtsalt. Seda, lapsed, nimetatakse füüsikaks ja meie nõukogude füüsikud olid alati väga eesrindlikud. Vana Tyra pani kaptenimütsi pähe, läks laeva ahtrisse ja kukkus nii kõvasti vastu laineid sõimama, et meie laevuke lendas sõimamisest kerkinud auru jõul sadama poole nagu linnuke. Samal ajal kui kapten oli kõva kämmal füüsikas, arendas meie vanemabi Puškin keemiateadust ning tõestas, et nõukogude eesrindlik keemia võimaldas absoluutselt kõik ained aviobensiinist nitrolahustini muuta ärajoodavateks. Lihtsalt teadmiseks, kui keegi arvab, et nüüd meie laeva kapteni nimi oligi Vana Tyra, siis päris nii see ei olnud. Vana Tyra oli tema hüüdnimi, mille teenistuskaaslased olid talle tunnustuseks ühe Ameerika näitleja järgi andnud. Tema pärisnimi oli hoopis kapitan pervovo ranga Starohujev.
Kuidas Vana Tyra aga niihästi füüsikat ja aurujõudu tundis, see tuli ilmselt geenidest. Tema kauge esivanem oli kuulus akadeemik Starohujev, kes leiutas koos teise kuulsa leiutaja Ivan Polzunoviga kahe peale aurumasina. Starohujev leiutas nimelt auru ja Polzunov leiutas masina ning kokku saigi aurumasin. Ega nad esialgu aurumasinat teha ei tahtnudki, aga kui nad olid koos Polzunoviga päev otsa mõisapõllul mõisniku heaks tööd rüganud, siis ajas neid hirmsasti janutama. Pärast tööd suundusid nad mõisatalli – ikka sinna, kus pärisorjadele harilikult motivatsioonikõnesid peeti ja sageli ka peksa anti. Nõukogude armees me õppisime, et need mõlemad on tähtsad osad tööviljakust stimuleerivast paketist “Kaks ühes”. Kõigepealt tuli teooria ehk kõne ning sellele järgnes praktika ehk peks, et kõne ikka kindlalt pähe jääks. Nii otsustasidki Polzunov ja Starohujev öö varjus salaja mõisatallis samagonni ajada ja selleks tuli kõigepealt vastav masin valmis ehitada. Aga vat mis välja tuli – aurumasin! See, lapsed, oli juba kõrgem matemaatika! Pärast muidugi liikusid aurujõul käitava masina ehitamise teadmised koos aurujõul töötavate meremeestega vanale Inglismaale, kus sadamakõrtsis keegi härra Dzeimz Vatt, kui nime järgi otsustada, siis ilmselt Dzeimz Bondi sugulane, need teadmised lihtsameelsetelt meremeestelt välja meelitas ja varastatud plaanide järgi oma aurumasina ehitas. Aga kinnitan teile, et pärisori ja hilisem akadeemik Starohujev on siiski aurumasina kaasesmaleiutaja, kuigi kapitalistid seda tunnistada ei taha!
Siitpeale nimetavad vene rahvamuistendid ehk bõliinad teadusloomeks vajalikku valgustatud seisundit auru all olemiseks, kuid vähesed teavad, et kõik sai alguse pärisorisest talupojast Starohujevist. Isake tsaar kuulis Starohujevist ja kutsus ta hiljem õukonda ning tegi temast teadlase ehk akadeemiku, et ta tsaarile ja tema alamatelegi auru all olemise kõrget kunsti õpetaks. Tsaar andis talle tänutäheks aunimetuseks Starõi hui, aga kui pärisorjusest vabastamise ajal akadeemikule ka pärisnimi pandi, siis muutus see Starohujeviks. Eesnimi oli tal ju Ivan nagu Polzunovil ja paljudel teistelgi pärisorjadel, kes tsaari heaks töötasid. Nime järgi oleksid akadeemikud ju omavahel sassi läinud, seepärast tuli perenimele mõelda. Dzeimz Vatist veel niipalju, et just vahetult enne aurumasina varastamist oli ta meilt pihta pannud vati valmistamise tehnoloogia, mille tagajärjel muutus vatt Nõukogude Liidus defitsiidiks. Ta oli tõsine kahjur ning rahvamajanduse vaenlane nagu tema sugulane Dzeimz Bondki.
Nagu te teate, siis vanasti ei olnud võimalik internetist vaadata, kuidas aurumasinat ehitama peab, kõik mänguasjad olid puust ja punased ning aurumasin tuli teadusehuvilisel ise leiutada. Hiljem leiutas akadeemik Starohujev veel jalgratta, telegraafi ja raadio, kuid kõik need leiutas ta kõrvalproduktina igiliikurit ehk kääritavate jookide valmistamise masinat ehitades. See masin oli tema elu eesmärk! Ööd ja päevad puhkamata töötades nagu mingi kodumaine Leonardo da Vinci, tegi mees mitmeid katseid, kuid iga kord, kui tema põhieesmärk ebaõnnestus, suutis ta oma sisemise geniaalsuse toel siiski alati leiutada ka midagi kasulikku. Ta lootis kunagi rajada ka omanimelise teaduste akadeemia, aga kukkus varem ära. Ajamiseni jõudis, aga rajamiseni enam mitte. Enne kui ta jõudis mõtte teoks teha, suri kuulus teadlane kahjuks maksatsirroosi kätte ära.
Meie kaptenikajuti seinal oli Vana Tyra kuulsa esivanema akadeemik Starohujevi uhkete vuntsidega paraadportree. Kuldse raamiga vana õlimaal andis kaptenile palju inspiratsiooni, kuid kahjuks ei inspireerinud kuulus esivanem Vana Tyra ennast teadlaseks hakkama. Temast sai hoopis laevakapten, kuigi kapten oli samal ajal siiski täiesti arvestatav hobiteadlane auru ja selle mõjude uurimisel. See, lapsed, on juba geneetika! Vot selline tõeline mees oli meie laeva kapten, kuulsa akadeemik Starohujevi mitte vähem kuulus järeltulija. Peale seda kui kapten Vana Tyra mereväest erru läks ning sõjaväepensionäriks hakkas, käib ta pensilisa teenides lastele deed morozi tegemas. Sellise ameti juures on teadmised aurust ainult kasuks, sest muidu võib lumelagendikel koos Lumehelbekesega põdrarakendit juhtides ära külmuda.
Meie laeva meeskond oli väga sportlik. Kapteni vanemabi Puškin oli nooruses perspektiivikas Mongoolia hokimängija. Mitšman Volkovi lemmiksport oli aga hundijooks, mis oli leiutatud tema kuulsa esivanema Tambovi Hundi poolt, kes oli muuseas nagu Starohujev või Polzunov väga kuulus üle suure kodumaa. Sageli tegime me hundijooksu maaväemeestega võidu, kuigi nemad olid pigem saapaviksi ja saia peal. Kui me siis oleksime teadnud selliseid põnevaid sõnu nagu triatlon, siis oleks see spordiala ilmselt millekski selliseks kvalifitseerunud. Alguses tuli triatleetidel takistusrada läbida joostes, ühest kontrollpunktist teiseni, ning igas kontrollpunktis pakuti võistlejatele kehakarastuseks klaas kangemat jooki ja peale haukamiseks hapukurki. Teise alana tuli takistusriba läbida juba käpakil ja see sisaldas ka orienteerumist, sest käpakil ei näe sa nii palju maastikku kui püsti seistes. Kolmas distantsiosa tuli läbida aga roomates ja seal ei olnud võimalik kasutada ei kaarti ega kompassi. Isegi kui alustasime distantsi läbimist varahommikul, jäi lõpuosa tavaliselt ikka pimeda peale, nii et finišisse ehk kasarmusse jõudmiseks tuli kasutada kõiki oma kümmet kaasasündinud meelt. Ühe sellise hundijooksu käigus läks meil kaduma madrus Denissov, kes ilmus välja aastaid hiljem kaugel Siberis. Ka mina ise sattusin võistlustuhinas ükskord niimoodi Musta mere asemel hoopis Kaspia mere äärde ja järgmistel võistlustel esindasin juba Kaspia mere flotilli, kuni oma kodusesse Musta mere laevastikku jälle tagasi jõudsin. Selleks pidin tõsi küll jälle ühe hundijooksu korraldama ja sedakorda hoopis tükis tagurpidi liikuma, et tuldud teed tagasi tulla.
Teenistus Musta mere laevastikus oli meil pingeline. Sageli juhtus nii, et kaitsesime meie suurt kodumaad nii kõvasti, et kütus sai otsa. Ja kujutage ette, ilus lage meri, ei kajakat ei kala… ning nurga tagant tuleb NATO tank! Need NATO tankid, sindrinahad, saabusid eriti peale palgapäeva, kui vanemabi Puškin ajateenijatele jooke välja käristas. Samas jäi meie süda muidugi rahule, sest nägime, kuidas neil seal kapitalistlikus tulevikuta ühiskonna džunglites olid näpud nii põhjas, et ainult peale palgapäeva jätkub neil raha tankide käivitamiseks. No need lääne teadlased ei jõudnud meie teadlastega sammu pidada ning mahajäämus keemias ja füüsikas oli eriti suur. Ma siin lugesin hiljuti, et kapitalistlikus läänes anti Nobeli füüsikapreemia sinise valgusidioodi leiutajatele. Meil Nõukogude Liidus olid sinised valgusidioodid ammu olemas ja ma pole neid kohanud mitte vähem kui NATO tanke. Tavaliselt tulid nad nii kolme-nelja paiku öösel, lärmi peale. Aga need polnud mitte Marsilt, vaid meie omad, seda oli juba keelepruugist aru saada. Tulid sireeniga, palusid kaasa ja viisid sidruniga minema…
Õnneks saadakse meil tänapäeval aru, kui hea elu oli nõukogude armees ja Nõukogude Liidus ning mitmeid nõukogude tavasid on püütud taaselustada. Paljudele valmistab muret väike sündivus ning noorte väljaränne. See on kapitalistliku röövmajanduse tagajärg! Ma ei imestaks kui rahvarohkemates piirkondades hakatakse laste tegemist litsentsi alusel lubama, umbes nagu see meie ühelapsepoliitika on hetkel. Meil Nõukogude Liidus oli sündivus alati väga kõrge, sest me teadsime, et me ei saa kunagi suureks vaimult, kuid võime saada suureks rahvaarvult ning meil on kõige suurem ja tugevam armee. Mina toetan sm. Küti ettepanekut lastetusmaksu kehtestamiseks, et kõik oleks nii nagu meie ajal, kui kodanikud teenisid nõukogude armees ja maksid lastetusmaksu ning kõik olid õnnelikud. Meile paistis alati päike! Lastest tuleks kasvatada tõelisi mehi ja sellepärast võiks mõelda veel komsomoli, pioneeriorganisatsiooni ja oktoobrilaste taastamisele.
Üldriikliku sünnituskohustuse sisseviimisest oleme ringkonnaülemaga siin juba varem rääkinud, aga kondoomikasutamise maks tuleb samuti kindlasti kehtestada. Lahendust näeksin ka kondoomide ostuloa kehtestamises ning et eelisjärjekorras jagatakse kondoome Suure Isamaasõja veteranidele veteranipileti ettenäitamisel. Noored teenigu õigus kondoome kasutada kõigepealt kodumaad kaitstes välja! Ei saa lubada sellist tühja rabelemist keerulisel ajal, kui kogu energia tuleb suunata rahvastiku taastootmisse. See on peaaegu nagu kogu maa elektrifitseerimine. Ja muide, Norras lähevad nüüd ka naised kohustuslikus korras sõjaväkke ja on valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Tervitangi siinkohal kõiki tõelisi mehi ja neist eriti meie naisseltsimehi, sealhulgas minu armast Anfissat, kes on kaheksakordne laevastiku meister sambos nii naiste kui ka meeste arvestuses. Proosit!
Kuidas Vana Tyra aga niihästi füüsikat ja aurujõudu tundis, see tuli ilmselt geenidest. Tema kauge esivanem oli kuulus akadeemik Starohujev, kes leiutas koos teise kuulsa leiutaja Ivan Polzunoviga kahe peale aurumasina. Starohujev leiutas nimelt auru ja Polzunov leiutas masina ning kokku saigi aurumasin. Ega nad esialgu aurumasinat teha ei tahtnudki, aga kui nad olid koos Polzunoviga päev otsa mõisapõllul mõisniku heaks tööd rüganud, siis ajas neid hirmsasti janutama. Pärast tööd suundusid nad mõisatalli – ikka sinna, kus pärisorjadele harilikult motivatsioonikõnesid peeti ja sageli ka peksa anti. Nõukogude armees me õppisime, et need mõlemad on tähtsad osad tööviljakust stimuleerivast paketist “Kaks ühes”. Kõigepealt tuli teooria ehk kõne ning sellele järgnes praktika ehk peks, et kõne ikka kindlalt pähe jääks. Nii otsustasidki Polzunov ja Starohujev öö varjus salaja mõisatallis samagonni ajada ja selleks tuli kõigepealt vastav masin valmis ehitada. Aga vat mis välja tuli – aurumasin! See, lapsed, oli juba kõrgem matemaatika! Pärast muidugi liikusid aurujõul käitava masina ehitamise teadmised koos aurujõul töötavate meremeestega vanale Inglismaale, kus sadamakõrtsis keegi härra Dzeimz Vatt, kui nime järgi otsustada, siis ilmselt Dzeimz Bondi sugulane, need teadmised lihtsameelsetelt meremeestelt välja meelitas ja varastatud plaanide järgi oma aurumasina ehitas. Aga kinnitan teile, et pärisori ja hilisem akadeemik Starohujev on siiski aurumasina kaasesmaleiutaja, kuigi kapitalistid seda tunnistada ei taha!
Siitpeale nimetavad vene rahvamuistendid ehk bõliinad teadusloomeks vajalikku valgustatud seisundit auru all olemiseks, kuid vähesed teavad, et kõik sai alguse pärisorisest talupojast Starohujevist. Isake tsaar kuulis Starohujevist ja kutsus ta hiljem õukonda ning tegi temast teadlase ehk akadeemiku, et ta tsaarile ja tema alamatelegi auru all olemise kõrget kunsti õpetaks. Tsaar andis talle tänutäheks aunimetuseks Starõi hui, aga kui pärisorjusest vabastamise ajal akadeemikule ka pärisnimi pandi, siis muutus see Starohujeviks. Eesnimi oli tal ju Ivan nagu Polzunovil ja paljudel teistelgi pärisorjadel, kes tsaari heaks töötasid. Nime järgi oleksid akadeemikud ju omavahel sassi läinud, seepärast tuli perenimele mõelda. Dzeimz Vatist veel niipalju, et just vahetult enne aurumasina varastamist oli ta meilt pihta pannud vati valmistamise tehnoloogia, mille tagajärjel muutus vatt Nõukogude Liidus defitsiidiks. Ta oli tõsine kahjur ning rahvamajanduse vaenlane nagu tema sugulane Dzeimz Bondki.
Nagu te teate, siis vanasti ei olnud võimalik internetist vaadata, kuidas aurumasinat ehitama peab, kõik mänguasjad olid puust ja punased ning aurumasin tuli teadusehuvilisel ise leiutada. Hiljem leiutas akadeemik Starohujev veel jalgratta, telegraafi ja raadio, kuid kõik need leiutas ta kõrvalproduktina igiliikurit ehk kääritavate jookide valmistamise masinat ehitades. See masin oli tema elu eesmärk! Ööd ja päevad puhkamata töötades nagu mingi kodumaine Leonardo da Vinci, tegi mees mitmeid katseid, kuid iga kord, kui tema põhieesmärk ebaõnnestus, suutis ta oma sisemise geniaalsuse toel siiski alati leiutada ka midagi kasulikku. Ta lootis kunagi rajada ka omanimelise teaduste akadeemia, aga kukkus varem ära. Ajamiseni jõudis, aga rajamiseni enam mitte. Enne kui ta jõudis mõtte teoks teha, suri kuulus teadlane kahjuks maksatsirroosi kätte ära.
Meie kaptenikajuti seinal oli Vana Tyra kuulsa esivanema akadeemik Starohujevi uhkete vuntsidega paraadportree. Kuldse raamiga vana õlimaal andis kaptenile palju inspiratsiooni, kuid kahjuks ei inspireerinud kuulus esivanem Vana Tyra ennast teadlaseks hakkama. Temast sai hoopis laevakapten, kuigi kapten oli samal ajal siiski täiesti arvestatav hobiteadlane auru ja selle mõjude uurimisel. See, lapsed, on juba geneetika! Vot selline tõeline mees oli meie laeva kapten, kuulsa akadeemik Starohujevi mitte vähem kuulus järeltulija. Peale seda kui kapten Vana Tyra mereväest erru läks ning sõjaväepensionäriks hakkas, käib ta pensilisa teenides lastele deed morozi tegemas. Sellise ameti juures on teadmised aurust ainult kasuks, sest muidu võib lumelagendikel koos Lumehelbekesega põdrarakendit juhtides ära külmuda.
Meie laeva meeskond oli väga sportlik. Kapteni vanemabi Puškin oli nooruses perspektiivikas Mongoolia hokimängija. Mitšman Volkovi lemmiksport oli aga hundijooks, mis oli leiutatud tema kuulsa esivanema Tambovi Hundi poolt, kes oli muuseas nagu Starohujev või Polzunov väga kuulus üle suure kodumaa. Sageli tegime me hundijooksu maaväemeestega võidu, kuigi nemad olid pigem saapaviksi ja saia peal. Kui me siis oleksime teadnud selliseid põnevaid sõnu nagu triatlon, siis oleks see spordiala ilmselt millekski selliseks kvalifitseerunud. Alguses tuli triatleetidel takistusrada läbida joostes, ühest kontrollpunktist teiseni, ning igas kontrollpunktis pakuti võistlejatele kehakarastuseks klaas kangemat jooki ja peale haukamiseks hapukurki. Teise alana tuli takistusriba läbida juba käpakil ja see sisaldas ka orienteerumist, sest käpakil ei näe sa nii palju maastikku kui püsti seistes. Kolmas distantsiosa tuli läbida aga roomates ja seal ei olnud võimalik kasutada ei kaarti ega kompassi. Isegi kui alustasime distantsi läbimist varahommikul, jäi lõpuosa tavaliselt ikka pimeda peale, nii et finišisse ehk kasarmusse jõudmiseks tuli kasutada kõiki oma kümmet kaasasündinud meelt. Ühe sellise hundijooksu käigus läks meil kaduma madrus Denissov, kes ilmus välja aastaid hiljem kaugel Siberis. Ka mina ise sattusin võistlustuhinas ükskord niimoodi Musta mere asemel hoopis Kaspia mere äärde ja järgmistel võistlustel esindasin juba Kaspia mere flotilli, kuni oma kodusesse Musta mere laevastikku jälle tagasi jõudsin. Selleks pidin tõsi küll jälle ühe hundijooksu korraldama ja sedakorda hoopis tükis tagurpidi liikuma, et tuldud teed tagasi tulla.
Teenistus Musta mere laevastikus oli meil pingeline. Sageli juhtus nii, et kaitsesime meie suurt kodumaad nii kõvasti, et kütus sai otsa. Ja kujutage ette, ilus lage meri, ei kajakat ei kala… ning nurga tagant tuleb NATO tank! Need NATO tankid, sindrinahad, saabusid eriti peale palgapäeva, kui vanemabi Puškin ajateenijatele jooke välja käristas. Samas jäi meie süda muidugi rahule, sest nägime, kuidas neil seal kapitalistlikus tulevikuta ühiskonna džunglites olid näpud nii põhjas, et ainult peale palgapäeva jätkub neil raha tankide käivitamiseks. No need lääne teadlased ei jõudnud meie teadlastega sammu pidada ning mahajäämus keemias ja füüsikas oli eriti suur. Ma siin lugesin hiljuti, et kapitalistlikus läänes anti Nobeli füüsikapreemia sinise valgusidioodi leiutajatele. Meil Nõukogude Liidus olid sinised valgusidioodid ammu olemas ja ma pole neid kohanud mitte vähem kui NATO tanke. Tavaliselt tulid nad nii kolme-nelja paiku öösel, lärmi peale. Aga need polnud mitte Marsilt, vaid meie omad, seda oli juba keelepruugist aru saada. Tulid sireeniga, palusid kaasa ja viisid sidruniga minema…
Õnneks saadakse meil tänapäeval aru, kui hea elu oli nõukogude armees ja Nõukogude Liidus ning mitmeid nõukogude tavasid on püütud taaselustada. Paljudele valmistab muret väike sündivus ning noorte väljaränne. See on kapitalistliku röövmajanduse tagajärg! Ma ei imestaks kui rahvarohkemates piirkondades hakatakse laste tegemist litsentsi alusel lubama, umbes nagu see meie ühelapsepoliitika on hetkel. Meil Nõukogude Liidus oli sündivus alati väga kõrge, sest me teadsime, et me ei saa kunagi suureks vaimult, kuid võime saada suureks rahvaarvult ning meil on kõige suurem ja tugevam armee. Mina toetan sm. Küti ettepanekut lastetusmaksu kehtestamiseks, et kõik oleks nii nagu meie ajal, kui kodanikud teenisid nõukogude armees ja maksid lastetusmaksu ning kõik olid õnnelikud. Meile paistis alati päike! Lastest tuleks kasvatada tõelisi mehi ja sellepärast võiks mõelda veel komsomoli, pioneeriorganisatsiooni ja oktoobrilaste taastamisele.
Üldriikliku sünnituskohustuse sisseviimisest oleme ringkonnaülemaga siin juba varem rääkinud, aga kondoomikasutamise maks tuleb samuti kindlasti kehtestada. Lahendust näeksin ka kondoomide ostuloa kehtestamises ning et eelisjärjekorras jagatakse kondoome Suure Isamaasõja veteranidele veteranipileti ettenäitamisel. Noored teenigu õigus kondoome kasutada kõigepealt kodumaad kaitstes välja! Ei saa lubada sellist tühja rabelemist keerulisel ajal, kui kogu energia tuleb suunata rahvastiku taastootmisse. See on peaaegu nagu kogu maa elektrifitseerimine. Ja muide, Norras lähevad nüüd ka naised kohustuslikus korras sõjaväkke ja on valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Tervitangi siinkohal kõiki tõelisi mehi ja neist eriti meie naisseltsimehi, sealhulgas minu armast Anfissat, kes on kaheksakordne laevastiku meister sambos nii naiste kui ka meeste arvestuses. Proosit!
| Mauno kloss saatan jne 19. juuni 2015, kl 11.28 |
| Saatan, praegune endine olin vaeseke hammastega. 19. juuni 2015, kl 11.29 |
Lisa postitus