Saame tuttavaks
tutvun brüneti mehega -44
irw 24. märts 2016, kl 16.26 |
mõistuse hääl 24. märts 2016, kl 22.29 |
Cucupicali Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> > > türkiissinine K
> > irjutas:
> > > ---------
> --------------
> > > -------
> > > Kui mingi aja
> ga
> > > välimus k
> > aob, olemus ei muutu vas
> tuvõetavamaks, s
> > > iis
> > võib (aga ei pea
> ) süveneda meespooles rahulole
> >
> > > matus,
> sest tegemist ei ole formaalselt enam sam
> > a
>
> > > inimesega, kellega koos hakati kunagi olem
>
> > a.
> >
> > Selle mingi ajal vältel muutub
> ka mehe e
> > nda välimus ja olemus, nii et tege
> mist ei pruugi o
> > lla enam üldse selle mehega,
> kellega pere loodi.
>
> > > >
> >
> > > >
> See seletab ka abielumeeste rohkus
> > t, kes kõr
> vals
> > > uhet otsivad - iha kadumas või
> > k
> adunud, naise väli
> > > mus muutunud või ei hool
>
> > itseta enda eest, olemus e
> > > i ole vast
> uvõetava
> > m, rohkem tülisid, nääklusi.
> > >
>
> > > Ma ei pese
> > sellega mehi puhtaks.
>
> > > Paljud naised
> > > sö
> > östaks mulle kal
> lale, et miks mees ei taha siis
>
> > > > suht
> ega/abieluga vaeva näha?
> > > Aga kahjuks
> >
> ongi n
> > > ii, et mees ei taha, või pigem ei os
> ka
> > sellega vae
> > > va näha ja ta ei hakka
> kunagi ka
> > abi otsima, kuna
> > > meie ühi
> skonnas ongi juurd
> > unud, et mees lahendab o
> > > > mad mured ise.
> > >
> > Mehes on juurdun
> ud juba arvamus,
> > > ning selles
> > t arvamu
> sest saaks hoopis vaid naine j
> > > agu. K
> >
> ahjuks mehed aga varjavad seda kõike.
> >
> > S
> elle
> > s on õigus, mehed "teavad täpselt", et n
> ad peavad
> > oma mured ise lahendama, loe - lei
> dma armukese.
> >
> > Ei saa ju seda muret haka
> ta oma kalli naisega jag
> > ama, et abi küsida.;
> )
>
>
> Tegelikult ma vastasin esimesele post
> itusele siiras usus, et postitaja küsibki.
> Teg
> emist aga oli lihtlabase vaidleva ärapanemise-dema
> googitsemise sooviga.
> Palun vabandust et vastas
> in, inimene on ikka ju ekslik.
>
> Kena kevadet
> foorumlastele!
hei, kle, mis nüüd?:) ...ise oma postituses kirjutasid, et ilmselt enamus naisi sööstaks sulle kallale, et miks mees ei taha..jne see, mis sa kirjutasid...no ja türkiissinine on ju naine..vist:) Kas tema vastus nüüd ärapanemise, sarkasmi või kibedusega oli mõeldud, eks seda teab ta ise kõige paremini...või seda, miks selline vastus sind niiväga ärritas...vabalt võib olla, et ta toetus vaid üldlevinud klišeele ja iroonitses, onja:)
Kena kevadet sullegi!
-------------------------------------------------------
> > > türkiissinine K
> > irjutas:
> > > ---------
> --------------
> > > -------
> > > Kui mingi aja
> ga
> > > välimus k
> > aob, olemus ei muutu vas
> tuvõetavamaks, s
> > > iis
> > võib (aga ei pea
> ) süveneda meespooles rahulole
> >
> > > matus,
> sest tegemist ei ole formaalselt enam sam
> > a
>
> > > inimesega, kellega koos hakati kunagi olem
>
> > a.
> >
> > Selle mingi ajal vältel muutub
> ka mehe e
> > nda välimus ja olemus, nii et tege
> mist ei pruugi o
> > lla enam üldse selle mehega,
> kellega pere loodi.
>
> > > >
> >
> > > >
> See seletab ka abielumeeste rohkus
> > t, kes kõr
> vals
> > > uhet otsivad - iha kadumas või
> > k
> adunud, naise väli
> > > mus muutunud või ei hool
>
> > itseta enda eest, olemus e
> > > i ole vast
> uvõetava
> > m, rohkem tülisid, nääklusi.
> > >
>
> > > Ma ei pese
> > sellega mehi puhtaks.
>
> > > Paljud naised
> > > sö
> > östaks mulle kal
> lale, et miks mees ei taha siis
>
> > > > suht
> ega/abieluga vaeva näha?
> > > Aga kahjuks
> >
> ongi n
> > > ii, et mees ei taha, või pigem ei os
> ka
> > sellega vae
> > > va näha ja ta ei hakka
> kunagi ka
> > abi otsima, kuna
> > > meie ühi
> skonnas ongi juurd
> > unud, et mees lahendab o
> > > > mad mured ise.
> > >
> > Mehes on juurdun
> ud juba arvamus,
> > > ning selles
> > t arvamu
> sest saaks hoopis vaid naine j
> > > agu. K
> >
> ahjuks mehed aga varjavad seda kõike.
> >
> > S
> elle
> > s on õigus, mehed "teavad täpselt", et n
> ad peavad
> > oma mured ise lahendama, loe - lei
> dma armukese.
> >
> > Ei saa ju seda muret haka
> ta oma kalli naisega jag
> > ama, et abi küsida.;
> )
>
>
> Tegelikult ma vastasin esimesele post
> itusele siiras usus, et postitaja küsibki.
> Teg
> emist aga oli lihtlabase vaidleva ärapanemise-dema
> googitsemise sooviga.
> Palun vabandust et vastas
> in, inimene on ikka ju ekslik.
>
> Kena kevadet
> foorumlastele!
hei, kle, mis nüüd?:) ...ise oma postituses kirjutasid, et ilmselt enamus naisi sööstaks sulle kallale, et miks mees ei taha..jne see, mis sa kirjutasid...no ja türkiissinine on ju naine..vist:) Kas tema vastus nüüd ärapanemise, sarkasmi või kibedusega oli mõeldud, eks seda teab ta ise kõige paremini...või seda, miks selline vastus sind niiväga ärritas...vabalt võib olla, et ta toetus vaid üldlevinud klišeele ja iroonitses, onja:)
Kena kevadet sullegi!
olematu 25. märts 2016, kl 13.02 |
küll on ikka see inimkond kirju! ei saada aru, saadakse aru valesti, valikuliselt, just nii nagu arvatakse eelmist kirjutavat. lugesin teema läbi ega näinud türkiisi kusagil oleks kellelegi kibedusega ära pannud.
aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
tekkis küsimus, kas inimesed üldiselt on pigem head või halvad? kas neid on kergem muuta paremaks või halvemaks?
küsimus tekkis seoses enesetaputerroristidega, kellest suur osa on räige ajupesu ohvrid juba lapsest peale. kui inimest on võimalik ajupesu kaudu muuta verejanuliseks tapjaks, kas siis ei saaks samu vahendeid kasutades pöörata inimesi heasüdamlikeks?
kas kurjus müüb paremini kui headus, miks kaldumine halvaks toimib paremini ja kiiremini? näiteks pool eluajast vangis istunud retsi on raske isegi ajupesu kaudu heaks pöörata, sealjuures aga head halvaks, see läheb ludinal. imelik see inimese ilmaelu, kas pole?
aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida.
tekkis küsimus, kas inimesed üldiselt on pigem head või halvad? kas neid on kergem muuta paremaks või halvemaks?
küsimus tekkis seoses enesetaputerroristidega, kellest suur osa on räige ajupesu ohvrid juba lapsest peale. kui inimest on võimalik ajupesu kaudu muuta verejanuliseks tapjaks, kas siis ei saaks samu vahendeid kasutades pöörata inimesi heasüdamlikeks?
kas kurjus müüb paremini kui headus, miks kaldumine halvaks toimib paremini ja kiiremini? näiteks pool eluajast vangis istunud retsi on raske isegi ajupesu kaudu heaks pöörata, sealjuures aga head halvaks, see läheb ludinal. imelik see inimese ilmaelu, kas pole?
Anja-Nanja 25. märts 2016, kl 13.05 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,986 |
Anja-Nanja-Muunninen 25. märts 2016, kl 13.31 |
Noori värskeid kartuleid on kergem puhastada, kui asetada need enne 10-15 minutiks külma soolasesse vette.
Pane idudeta (sügisesed) kartulid keema keevasse vette, idanenud (kevadised) kartulid koori ja pane külma veega keema.
Kartulid ei tumene keetmisel ja maitsevad paremini, kui lisada keeduvette veidi piima.
Kartulite maitset saab parandada, kui keeta neid enne ühes vees, valada see ära ja asendada uuega.
Keedetud kartul on maitsvam, kui lisada keeduvette tillivarsi, paar küüslauguküünt ja väike tükike loorberilehest.
Et praekartul oleks krõbeda koorikuga, tasub neid pärast koorimist külmas vees pesta, puhta rätikuga kuivatada ja kuumas rasvaines praadida.
Vett olgu kartulite keetmisel nii palju, et see neid vaevalt kataks. Keetmise aeg on 20-25 minutit. Kurna pärast keetmist (kui ei ole võimalik aurutada) kartulid ja aseta peale kokkupandud puhas käterätt, siis kastrulikaas. Kastrulist väljuv aur läheb rätikusse ja kartulid jäävad kuivaks. Enne vaagnale asetamist raputa kartuleid potis.
Külmunud kartulite magus maitse väheneb, kui hoida neid enne tarvitamist 5-7 päeva toatemperatuuril.
Kartulipudrule ei lisata külma piima, see muudab pudru halliks.
Kartulikotletid tulevad õhulisemad, kui neile pisut soodat lisada.
Et koorega kartul keetmisel ei lõheneks, lisatakse keeduvette soola või äädikat.
Kuidas kartuleid õigesti keeta
Kõige tähtsam reegel: keedukartulid tuleb korralikult kurnata, kaaneta pott paar minutit kuumal pliidil hoida, et keeduvesi mugulatest välja auraks. Kui see pisisasi meelest lasta, jõuab ka kõige tahedam toidukartul lauale vesise plönnina. Ilma kaaneta kuumutades jäävad aga kartulid muredad.
Levinuim rahvatarkus on, et varased kartulid pannakse keeva vette ja vanad külma. Pärast omal nahal katsetamist soovitab Rosenberg panna siiski mõlemad keevasse vette. Ainult kui kartul on väga murenev, võiks panna külma vette, sest siis soojenevad mugulad koos veega aegamisi.
Perenaiste esimene viga tulevat sellest, et potti pannakse liiga palju vett. Kui siis potitäis keema läheb, hakkab vesi üle pritsima ja perenaine keerab tule vaiksemaks. Kartulit peab keetma kiiresti ja ägedal tulel. Mida aeglasemalt kartulid keevad, seda enam lähevad nad vesiseks.
Soola võiks panna pigem natuke rohkem kui vähem, umbes 7-8 g ühe liitri kohta. Kartul sisaldab keskmiselt 75% vett, 1,2% valku, 0,16% rasva, 20,7% süsivesikuid ja 0,8% tselluloosi ning jääkaineid. Peale selle sisaldab kartulimahl sidrun- ja piimhapet, mitmesuguseid soolasid (peamiselt kaaliumisoolasid).
Kartulis on palju tärklist (12-17%). Tärklis on kasulik soolestikule, sest selle lagunemisel erinevate soolebakterite mõjul tekib võihape, mis aitab võidelda mitmete soolehaigustega, sealhulgas ka jämesoolevähiga.
Kartul ületab kalorsuselt tunduvalt teisi köögivilju. Valku on vähe (1-1,5%), aminohappelise koostise poolest on kartuli valk lähedane loomsele valgule.
Kartul sisaldab mineraalaineid ja vitamiine, mille hulgas on tähtsamad kaalium ja C-vitamiin. Värske kartul sisaldab keskmiselt 30 mg C-vitamiini ja ületab selle poolest näiteks viinamarju kuni kümnekordselt. 200 grammi toorest kartulit sisaldab päevase C-vitamiini normi. Hilised kartulisordid on vitamiinirikkamad.
Keeda kuumas vees.
Suured vitamiinikaod tekivad siis, kui hoiame kartuleid toatemperatuuril. Keetmisel saab C-vitamiini kadu tunduvalt vähendada, kui panna kartul keema kuuma vette. Hästi säilivad vitamiinid aurutamisel ja praadimisel. Valguse käes hoitud kartulis tekib solaniin, mis võib põhjustada mürgitust.
Toore kartuli mahla on aegade jooksul kasutatud mitmete haiguste ravimiseks, nagu näiteks haavandtõbi, kõhukinnisus, mitmesugused nahahaigused.
Peale mitteroheliste mugulate on kartuli kõik muud taimeosad mürgised. Rohkete idudega või päikese käes roheliseks muutunud kartul sisaldab palju soloniini, mis väikeses koguses on põletikuvastane, kuid suuremas koguses toksiline.
Pane idudeta (sügisesed) kartulid keema keevasse vette, idanenud (kevadised) kartulid koori ja pane külma veega keema.
Kartulid ei tumene keetmisel ja maitsevad paremini, kui lisada keeduvette veidi piima.
Kartulite maitset saab parandada, kui keeta neid enne ühes vees, valada see ära ja asendada uuega.
Keedetud kartul on maitsvam, kui lisada keeduvette tillivarsi, paar küüslauguküünt ja väike tükike loorberilehest.
Et praekartul oleks krõbeda koorikuga, tasub neid pärast koorimist külmas vees pesta, puhta rätikuga kuivatada ja kuumas rasvaines praadida.
Vett olgu kartulite keetmisel nii palju, et see neid vaevalt kataks. Keetmise aeg on 20-25 minutit. Kurna pärast keetmist (kui ei ole võimalik aurutada) kartulid ja aseta peale kokkupandud puhas käterätt, siis kastrulikaas. Kastrulist väljuv aur läheb rätikusse ja kartulid jäävad kuivaks. Enne vaagnale asetamist raputa kartuleid potis.
Külmunud kartulite magus maitse väheneb, kui hoida neid enne tarvitamist 5-7 päeva toatemperatuuril.
Kartulipudrule ei lisata külma piima, see muudab pudru halliks.
Kartulikotletid tulevad õhulisemad, kui neile pisut soodat lisada.
Et koorega kartul keetmisel ei lõheneks, lisatakse keeduvette soola või äädikat.
Kuidas kartuleid õigesti keeta
Kõige tähtsam reegel: keedukartulid tuleb korralikult kurnata, kaaneta pott paar minutit kuumal pliidil hoida, et keeduvesi mugulatest välja auraks. Kui see pisisasi meelest lasta, jõuab ka kõige tahedam toidukartul lauale vesise plönnina. Ilma kaaneta kuumutades jäävad aga kartulid muredad.
Levinuim rahvatarkus on, et varased kartulid pannakse keeva vette ja vanad külma. Pärast omal nahal katsetamist soovitab Rosenberg panna siiski mõlemad keevasse vette. Ainult kui kartul on väga murenev, võiks panna külma vette, sest siis soojenevad mugulad koos veega aegamisi.
Perenaiste esimene viga tulevat sellest, et potti pannakse liiga palju vett. Kui siis potitäis keema läheb, hakkab vesi üle pritsima ja perenaine keerab tule vaiksemaks. Kartulit peab keetma kiiresti ja ägedal tulel. Mida aeglasemalt kartulid keevad, seda enam lähevad nad vesiseks.
Soola võiks panna pigem natuke rohkem kui vähem, umbes 7-8 g ühe liitri kohta. Kartul sisaldab keskmiselt 75% vett, 1,2% valku, 0,16% rasva, 20,7% süsivesikuid ja 0,8% tselluloosi ning jääkaineid. Peale selle sisaldab kartulimahl sidrun- ja piimhapet, mitmesuguseid soolasid (peamiselt kaaliumisoolasid).
Kartulis on palju tärklist (12-17%). Tärklis on kasulik soolestikule, sest selle lagunemisel erinevate soolebakterite mõjul tekib võihape, mis aitab võidelda mitmete soolehaigustega, sealhulgas ka jämesoolevähiga.
Kartul ületab kalorsuselt tunduvalt teisi köögivilju. Valku on vähe (1-1,5%), aminohappelise koostise poolest on kartuli valk lähedane loomsele valgule.
Kartul sisaldab mineraalaineid ja vitamiine, mille hulgas on tähtsamad kaalium ja C-vitamiin. Värske kartul sisaldab keskmiselt 30 mg C-vitamiini ja ületab selle poolest näiteks viinamarju kuni kümnekordselt. 200 grammi toorest kartulit sisaldab päevase C-vitamiini normi. Hilised kartulisordid on vitamiinirikkamad.
Keeda kuumas vees.
Suured vitamiinikaod tekivad siis, kui hoiame kartuleid toatemperatuuril. Keetmisel saab C-vitamiini kadu tunduvalt vähendada, kui panna kartul keema kuuma vette. Hästi säilivad vitamiinid aurutamisel ja praadimisel. Valguse käes hoitud kartulis tekib solaniin, mis võib põhjustada mürgitust.
Toore kartuli mahla on aegade jooksul kasutatud mitmete haiguste ravimiseks, nagu näiteks haavandtõbi, kõhukinnisus, mitmesugused nahahaigused.
Peale mitteroheliste mugulate on kartuli kõik muud taimeosad mürgised. Rohkete idudega või päikese käes roheliseks muutunud kartul sisaldab palju soloniini, mis väikeses koguses on põletikuvastane, kuid suuremas koguses toksiline.
Esopus Spitzenburg 25. märts 2016, kl 13.41 |
Kelle seisukohast hea ja halb? Kes otsustab, mis on hea ja mis halb? See enesetaputerrorist on ju tema poolehoidjate silmis hea.
Inimest muuta ei saa keegi teine, kui inimene ise. Tegelikult on kõik see, mis puudutab inimhinge, tema headust, halbust ja selle üle otsutamist niivõrd segane, mitmekihiline ja igavene teema....no ei saa siin mingit ühtset seisukohta mitte iiiiialgi olema....Headuse ja halbuse mõiste muutub ju pidevalt. Sada aastat tagasi arvati, et on hea mõte lastele hambavalu puhul kokaiinitinktuuri anda, psüühhiliselt haigeid elektrišoki ja lobotoomiaga ravida....veel mõned aastasajad tagasi arvati, et inkvisitsioon on üks hea asi, et kurjust inimestest välja juurida...eks ta ole...
Samuti ei päde need näited pool elust vangis istunud retsidest....asi on palju keerulisem...mõni pealtnäha viisakas, puhtalt riides ja igatepidi korralikku ja head elu elav inimene võib teatud tingimustes puhtaks kurjuseks muutuda. Natuke naljakas näide vbl, aga ehe näide ühes Harry Potteri filmist see roosas kostüümis tädi näiteks:)
Inimest muuta ei saa keegi teine, kui inimene ise. Tegelikult on kõik see, mis puudutab inimhinge, tema headust, halbust ja selle üle otsutamist niivõrd segane, mitmekihiline ja igavene teema....no ei saa siin mingit ühtset seisukohta mitte iiiiialgi olema....Headuse ja halbuse mõiste muutub ju pidevalt. Sada aastat tagasi arvati, et on hea mõte lastele hambavalu puhul kokaiinitinktuuri anda, psüühhiliselt haigeid elektrišoki ja lobotoomiaga ravida....veel mõned aastasajad tagasi arvati, et inkvisitsioon on üks hea asi, et kurjust inimestest välja juurida...eks ta ole...
Samuti ei päde need näited pool elust vangis istunud retsidest....asi on palju keerulisem...mõni pealtnäha viisakas, puhtalt riides ja igatepidi korralikku ja head elu elav inimene võib teatud tingimustes puhtaks kurjuseks muutuda. Natuke naljakas näide vbl, aga ehe näide ühes Harry Potteri filmist see roosas kostüümis tädi näiteks:)
olematu 25. märts 2016, kl 13.50 |
Kui suurema osa inimkonna arvates on enesetaputerrorist halb, siis käputäie poolehoidjate-ajupesurite arvamus teo õilsusest on ausalt öeldes bullshit. Noor inimest saab ikka muuta küll. Mingis vanuses koerale ehk jah enam uusi trikke ei õpeta.
Headust ja halbust pole siis tarvis nii kihtideks lahti võtta. Kas tapmine, isegi kujuteldava jumala-allahi nimel on hea? EI OLE. Kas abitute-haigete-näljaste-kodutute aitamine on hea? ON. Usun, et sellele vaidlevad vähesed vastu. Kas 100 aasta pärast on need arusaamad muutunud? Ei usu.:)
Headust ja halbust pole siis tarvis nii kihtideks lahti võtta. Kas tapmine, isegi kujuteldava jumala-allahi nimel on hea? EI OLE. Kas abitute-haigete-näljaste-kodutute aitamine on hea? ON. Usun, et sellele vaidlevad vähesed vastu. Kas 100 aasta pärast on need arusaamad muutunud? Ei usu.:)
Esopus Spitzenburg 25. märts 2016, kl 14.30 |
On ka praegu ja siin inimesi, kelle arvates Lähis-Ida riikide linnade pommitamine on hea, mis sest, et ühe potensiaalse enesetaputerroristi tabamiseks tapeti samal ajal ka kümme last, sest muidu oleks see terrorist vbl lõhanud kusagil Euroopa linnas pommi, viies enesega kaasa kümme last...
Kui enesetaputerrorist enne oma missioonile minekut oma maise vara haigete-näljaste-kodutute jaoks annetab, kumb ta siis on?
Võib jah nii elada, et headust ja halbust kihtideks ei võta ja ei süüvi, vaid elada oma elu seal kusagil konvensionaalsel tasandil. Siiski, elu ON palju mitmetasandilisem..
Kui enesetaputerrorist enne oma missioonile minekut oma maise vara haigete-näljaste-kodutute jaoks annetab, kumb ta siis on?
Võib jah nii elada, et headust ja halbust kihtideks ei võta ja ei süüvi, vaid elada oma elu seal kusagil konvensionaalsel tasandil. Siiski, elu ON palju mitmetasandilisem..
ilus naine 25. märts 2016, kl 14.42 |
Olematu, sul on õigus. On universaalsed väärtused. Inimloomuses on hoiduda enda ja teiste kahjustamisest, sealhulgas ka looduse ja loomade kahjustamisest. Paraku ei saa halva vastu alati nö. puhaste kätega võidelda kuigi selle poole peaks alati püüdma, et võimalikult vähe haiget teha.
Kes siin terroriste õigustavad on lihtsalt eluvõõrad targutajad. Saavad ise endale pommi tagumikku, siis on teine jutt...et miks terrorismiga piisavalt ei võideldud.
Kes siin terroriste õigustavad on lihtsalt eluvõõrad targutajad. Saavad ise endale pommi tagumikku, siis on teine jutt...et miks terrorismiga piisavalt ei võideldud.
Anja-Nanja 25. märts 2016, kl 14.49 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,986 |
Esopus Spitzenburg 25. märts 2016, kl 14.49 |
muzirull 25. märts 2016, kl 14.50 |
Anja-Nanja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> inimene on sündides oma olemuselt hea - siis hakat
> akse seda n-ö valget lehte täis sodima - nii saabk
> i temast aja jooksul see kes tast saanud on. reegl
> ina inimene enam ei muutu, kui ta on ületanud vanu
> sepiiri 35.
paksemaks ja kortsulisemaks muutud ikka, punapea. seoses sellega kasvab ka õelus ja kibedus...
-------------------------------------------------------
> inimene on sündides oma olemuselt hea - siis hakat
> akse seda n-ö valget lehte täis sodima - nii saabk
> i temast aja jooksul see kes tast saanud on. reegl
> ina inimene enam ei muutu, kui ta on ületanud vanu
> sepiiri 35.
paksemaks ja kortsulisemaks muutud ikka, punapea. seoses sellega kasvab ka õelus ja kibedus...
aferist 25. märts 2016, kl 15.08 |
olematu 25. märts 2016, kl 15.22 |
olen arvamusel, et nooruk on veel küllaltki mõjutatav, tehakse seda siis nö jõumeetodil või salakavalamat ajupesu kasutades.
ei ole nõus sellega, et kurjusele mitte tähelepanu pöörata - ükskõiksus on see, mis kurjusele hoogu annab vohamiseks.
nõustun, et hea tõmbab headust ja kuri kurjust, aga on veel võimalus, kus headusele vastatakse kurjusega ja ainult.
terrorismi ideoloogia võib saada alguse pisikesest koduvägivallast, võimendudes liiast võib isegi heast saada kuri.
ei ole nõus sellega, et kurjusele mitte tähelepanu pöörata - ükskõiksus on see, mis kurjusele hoogu annab vohamiseks.
nõustun, et hea tõmbab headust ja kuri kurjust, aga on veel võimalus, kus headusele vastatakse kurjusega ja ainult.
terrorismi ideoloogia võib saada alguse pisikesest koduvägivallast, võimendudes liiast võib isegi heast saada kuri.
Anja-Nanja 25. märts 2016, kl 15.32 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,986 |
sinu armastuse hind 25. märts 2016, kl 16.38 |
otseütleja m48 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> hallid karvad ajan maha, aga ka niisama on naised
> nagu liimipaberil, kui rahapatakat näidata. mis tu
> nded, mis armastus? küsikski teie käest, naised, m
> is on armastuse hind? ärge ainult valetama ja keer
> utama hakake, olge enda vastu ausad.
---------------
sinu armastuse hind oli ju lõpmata pikad reied ja tissid.
värvitud blondid juuksed ka. ega need ei tule kah ilma rahata, sa hallikarvaline vana tohlakas.
-------------------------------------------------------
> hallid karvad ajan maha, aga ka niisama on naised
> nagu liimipaberil, kui rahapatakat näidata. mis tu
> nded, mis armastus? küsikski teie käest, naised, m
> is on armastuse hind? ärge ainult valetama ja keer
> utama hakake, olge enda vastu ausad.
---------------
sinu armastuse hind oli ju lõpmata pikad reied ja tissid.
värvitud blondid juuksed ka. ega need ei tule kah ilma rahata, sa hallikarvaline vana tohlakas.
olematu 25. märts 2016, kl 18.04 |
Anja-Nanja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> sel juhul sobib ütlus - mida püham on püha, seda k
> urjem on kuri.
> kurjusele tuleb vastu hakata, ag
> a ainult siis, kui ta sind ohustab. muidu temale t
> ähelepanu pöörates ainult toidad teda.
> ntx elad
> kurja inimesega... tema kurjust toidad sa nii, et
> elad ja lasedki selliselt tal elada, nagu talle m
> eeldib. kui hakkad aga talle vastu, ei lase sa kur
> jusel kasvada.
> lihtne ja tobe näide, aga hetkel
> polnud paremat käepärast...
kahjuks on kurjus kui 7pealine lohe, ei ole lihtne sellele vastu hakata, sest ennetavalt on vastuhakkaja enesehinnang maapõhja tambitud. selleks ikka, et vastu ei julgeks hakata. kui inimesele aastaid selgeks teha, et ta on madalam kui muru, siis on hoopis headus võimetu talle vastupidist sisendama. see võib õnnestuda vaid hea juhuse saabumisel kui olla õigel ajal õiges kohas. sisimas on kurjus arg.
-------------------------------------------------------
> sel juhul sobib ütlus - mida püham on püha, seda k
> urjem on kuri.
> kurjusele tuleb vastu hakata, ag
> a ainult siis, kui ta sind ohustab. muidu temale t
> ähelepanu pöörates ainult toidad teda.
> ntx elad
> kurja inimesega... tema kurjust toidad sa nii, et
> elad ja lasedki selliselt tal elada, nagu talle m
> eeldib. kui hakkad aga talle vastu, ei lase sa kur
> jusel kasvada.
> lihtne ja tobe näide, aga hetkel
> polnud paremat käepärast...
kahjuks on kurjus kui 7pealine lohe, ei ole lihtne sellele vastu hakata, sest ennetavalt on vastuhakkaja enesehinnang maapõhja tambitud. selleks ikka, et vastu ei julgeks hakata. kui inimesele aastaid selgeks teha, et ta on madalam kui muru, siis on hoopis headus võimetu talle vastupidist sisendama. see võib õnnestuda vaid hea juhuse saabumisel kui olla õigel ajal õiges kohas. sisimas on kurjus arg.
Anja-Nanja 25. märts 2016, kl 18.16 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,986 |
Alu 26. märts 2016, kl 12.55 |
munapea on kõige parem 26. märts 2016, kl 16.37 |
kesse psäiko teil on? 26. märts 2016, kl 17.42 |
teadmiseks 26. märts 2016, kl 17.45 |
nagu 26. märts 2016, kl 17.50 |
aga mis sul sellest? 26. märts 2016, kl 18.05 |
inimene 26. märts 2016, kl 18.17 |
Minu tutvusringkonda kuulub üks Битва Экстрасенсов võitja. Tema sõnul saavad valekaebejad, oma kuritegude teiste kaela ajajad kõige hirmsamad karmakaristused. Karmakaristused lähevad üle ka kurjategija lastele jne. Mõelge enne kui mingite hullude tegusid kellegi kraesse ajate, sest te ei tea, kes on t e g e l i k u l t selle taga!!!
Lisa postitus