istud arvutis nagu mõni vanamutt aknal ja talletad teise eraelu mällu. tundub olevat põnev elu.

No siis pole nõningatel vaja seda oma eraelu avalikku ruumi riputada, kui ses samas ruumis soovitakse ka kedagi mõnitada ja alandada. Nt. Naistelehe foorumis naisi. Lihtne ju, aga milles su probleem tegelikult on, et sa siin üldse niuksud? Loodad, et naised ehk ei oska su matslikkust tõrjuda?

Kaasaytleja,

Alates 40 on naine siiski vana. Naised on muide nii ise öelnud. On keegi tutvumisel väge täis ja arvab et niivana ka veel pole, on iseasi, reklaam rohkem. Vana on tegelikult ikka ja mees, keda ta usaldama hakkab, kuuleb seda peagi talt ise. Koos muu halaga, et lohutatud saaks. Ses vanuses naistel on meest vaja juba selleks, et oleks isiklik lohutaja ja kindel inimene, kes naist veel nooremaks õhutab. Suht räige ärakasutamine enesepettuse hyvanguks:)

Eks sellise suhtumise pärast kõik su neli naist lõikama on pannudki. Nüüd juba ise pensieelik ja mis sest naisest enam. Onju.:))

Aga kui füsioloogiline/bioloogiline vanus ei ole vastavuses kronoloogilise vanusega? Ei loe?
Sa kirjeldad siin aina siiski katkisi ja rahulolematuid hingi, on muid naisi ka, kuigi vast jah, vähem.

Kui naudite seda kuidas partner teid tagantpoolt hellitab ja olete partneriga valmis päris anaalseksi proovimiseks, kuid ei oska kuskilt alustada, siis siin on mõned näpunäited, mille toob teieni eden.

Anaalseks on mõne paari jaoks väga lihtne, kuid teise jaoks samas natuke keerulisem. Kõige keerulisem on oma partneri peenise "ära mahutamine". Enamik naisi eelistavad millegi väiksemaga alustamisest. Kasuta kindlasti suures koguses libestit! Vagiinal on tore omadus ennast ise libestada, mida aga ei saa öelda anuse kohta. Kui su mees askeldab näpu või mõne mänguasjaga su tagumiku kallal, palu tal hoida libestipurk käeulatuses. Tõsiselt. Kui sulle meeldib see tunne mida tekitab tema sõrm, siis on see märk sellest, et võiksite mingi hetk proovida ka natuke enamat. Kui tema näpp on ebameeldiv või tunned ennast väga veidralt, siis tõenäoliselt sulle anaalseks ei sobi. Näpustaadium võib sõltuvalt olukorrast kesta ühe õhtu või mitu kuud- kuni lõpuks oled valmis!

Edasi võta appi väiksemat sorti anaaltapp. Neid on erinevas suuruses ja nad ei maksa ka eriti palju. Kui häbenete, siis tellige diskreetselt internetipoest. Idee on harjutada tagumikku millegi suuremaga, mis pole looduse poolt sinna mõeldud. Paljudel naistel pole selle staadiumiga absoluutselt mingit probleemi, aga osade jaoks on see vägagi harjumatu. Vaata, et sa saad seda proovides ka orgasme, nii on asjal ka mõtet (Ja ära unusta kasutada liitrite viisi libestit!).

Kui tunend, et oled valmis lõpuni minema- täielikuks anaalseksiks, siis alusta aeglaselt. See võib olla üllatav kui suur vahe on anaaltapi ja sinu mehe kõvastunud peenise suurusel. Kõige keerulisem on saada sisse ots, edasi on juba lihtsam! Alusta ikka väga õrnalt kuni lõpuks on peenis otsapidi sees, kui tunned, et võid lasta lükata sügavamale, siis tee seda. Iga sentimeetriga lisa ohtralt libestit. Mängi ka poosidega, mõnede puhul läheb asi libedamalt, teiste puhul tihedamalt. Katseta erinevaid ja leia enda jaoks sobiv. Kui tunned, et asi mutuub ebamugavaks- lõpeta! Kui on valus, ära suru seda enda sisse, sa võid ennast tõsiselt vigastada. Alguses tuleb võtta asja ikka rahulikult ja aja jooksul, oskuste suurenedes ja praktiseerides muutub kõik hoopis mõnusamaks. Mängi samal ajal või lase mängida ka kliitoriga, paljud naised naudivad väga kui nende mõlemad "augud" on täidetud.

Siis tuleb välja mõelda veel kas kasutate kondoomi või mitte. Kondoomiga on kogu värk puhtam ja võite lihtsalt selle minema visata ning jätkata tavapärase vaginaalse seksiga. Kindlasti ei tohiks peale anaalseksi ei näppu ega peenist tuppe pista, see on suht kindel viis saada tänu bakteritele infektsioon.

Kindlasti rääkige omavahel muredest, ootustest ja lootustest. Kindlasti peate mõlemad ennast mugavalt tundma, proovida tasub igal juhul, võibolla avastate, et üks teist, või miks mitte hoopis mõlemad naudite seda. Ja kui on juba nii, siis on meeletult palju erinevaid variante! Ühesõnaga jõudu katsetamisel! :)

Näib, et Ιrw pani Alule siiski õige nimetäiendi: rοsina-Alu.:)

kaasaütleja Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Aga kui füsioloogiline/bioloogiline vanus ei ole v
> astavuses kronoloogilise vanusega? Ei loe?
> Sa
> kirjeldad siin aina siiski katkisi ja rahulolematu
> id hingi, on muid naisi ka, kuigi vast jah, vähem.

Jaa, see on nii vist tõesti, et peale katkisteste ja rahulolematute hingede on veel mõned. Aga nendeni jõudmiseks ei pruugi yhe mehe elueast lihtsalt jatkuda:)

Sõua, laulik, lausa suuga,

Sõua laululaevakesta,

Pajataja paadikesta —

Sõua neid senna kaldale,

Kuhu kotkad kuldasõnu,

Kaarnad hõbekuulutusi,

Luiked vaskseid lunastusi

Vanast ajast varistanud,

Muiste päivist pillutanud.

Teadanege, linnud targad,

Vilistage vete laened,

Avaldage, tuuled, armsad:

Kus see Kalevide kätki,

Kangemeeste kodupaika,

Vikerlaste varjuvalda?

Laula, laulik, miks ei laula,

Miks ei, kulla, kuulutele!

Mis ma kukun, kurva lindu,

Mis ma laulan, närtsind nokka?

Noorus närtsinud nõmmessa,

Kolletanud kanarpikku,

Leinakase lehtedela.

Enne, kui õnnes hõiskasin,

Pääva paistel a'asin pilli,

Hõbedasi laululõimeid

Kuldakangaksa kudusin,

Nägin mõnda naljakaida

Salaliku sündimisi,

Imeliku ilmutusi.

Tuule-ema tõstis tiiba,

Marumemme murdis metsa,

Sundis laened sõitemaie,

Merel laial mängimaie,

Puistas pilved põgenema,

Põgenema Pikse pakku.

Vaataldes rõõmu-rünkalta

Päikese palge peale

Mõtlin muiste mälestusi,

Vanal ajal sündind asju.

Jooske jõudsamalt, jõgedad,

Tulge, künkad, tunnistama,

Metsad, märku andemaie,

Salgud, sala sõnaldama!

Lausa tõuseb laulu ilu

Kui see päike pilve paisust,

Ajab meele ärkamaie,

Mõtted lustil mõlkumaie.

Kaugelt nään koda kasvama,

Kalevide kaljulinna,

Tammed müüridel tugiksa,

Kaljurahnud seina katteks,

Toomingad toa tahaje.

Minu kõrva kostab kohin

Langeva mere laenesta,

Kõikumata kaljukünkast,

Mis jäid marust murdemata,

Tuulehoost tuiskamata,

Vihmaveesta veeremata.

Sahkageme sõnasida

Vanajutu jälgedele,

Raudse põlve radadele!

Muiste leiti Kalevalas

Kangemeeste kasusida

Mitmes külas kasvamaies,

Mitmes talus tõusemaies,

Mis kui taaralaiste taimed,

Võidulaiste võsukesed

Sureliku eide sülest

Seie ilma siginenud.

Vanaisa kuulsad pojad,

Targa nõude nikutajad,

Targa tööde toimetajad,

Pidid sõbrust sobitama

Närtsiliku neidudega,

Kuni neid'de nõdrad rüpped

Poja-kandjaks paisusivad.

Sealtap tõusis kuulus sugu,

Kange Kalevide seltsi,

Mehed kui tammed tugevad.

__________



Põhja piirel seisis pere,

Tugev talu kaljudele

Taara tammemetsa ääres,

Pool veel seisis metsa peidus,

Teine pool lausa lagedal.

Peres kasvis kolmi poega,

Taaralaiste taimekesi.

Üks neist veeres Venemaale,

Teine tuiskas Turjamaale,

Kolmas istus kotka selga,

Põhjakotka tiiva peale.

See, kes veeres Venemaale,

Kasvis kauniks kaubameheks,

Poe-poordide punujaks,

See, kes tuiskas Turjamaale,

Sirgus vapraks sõameheks,

Tõusis tapperi tautajaks.

See, kes sõitis kotka seljas,

Põhjakotka tiiva peale,

Lendas palju, liuges palju,

Lendas tüki lõune poole,

Teise tüki tõusu poole,

Sõitis üle Soome mere,

Liuges üle Lääne mere,

Veeres üle Viru mere,

Kunni õnne kohendusel,

Jumalikul juhatusel

Kotkas kõrge kalju peale

Viskas mehe Viru randa.

Meie maale tulnud meesi

Riiki kohe rajatanud,

Laia valda asutanud,

Kena koja ehitanud,

Kust ta vägev-volil käsi

Laia valda valitsemas.

Muud ei meie murudele,

Meie laia luhadele

Vanajutu jälgedessa

Kalevi-taadist kuulutud,

Tulemisest tähte antud.

Kuida Kalev kosjas käinud

Noorikuda nõudemaies,

Sellest salasõnumida

Pihkva piirelt pärisime,

Kuida laulus lõksutame,

Kuldakeelil kuulutame.

__________



Läänes elas noori leske,

Naine üksina talunes,

Kes kui tuba toeta,

Hoone seinad katukseta.

Läks ta karja saatemaie

Pühapääva hommikula,

Argipääva aegadele.

Mis ta leidis karjateelta,

Sõrge jälgilt tallermaalta,

Küla kiige alt vainulta?

Leidis kana karjateelta,

Tedremuna tallermaalta,

Vareksepoja vainulta.

Leske võttis kana kaissu,

Pistis tedremuna põue,

Võttis leina lepituseks,

Kurvastuse kustutuseks,

Kodulapsiks kasvamaie;

Viskas vareksepoegada

Ripakülle põlle rüppe;

Viis neid kolmina koduje,

Kandis salakamberije,

Kivist tehtud kelderije.

Võttis kätte villa-vaka,

Pani paari haudumaie,

Muna alla, kana peale,

Kaane alla kasvamaie.

Seadis sigimise-vaka

Salve sõrvale seisama;

Viskas siis vareksepoja

Kassinurka kerstu taha.

Kasvis kana, haudus muna;

Kana kasvis kaane alla,

Tedremuna tiiva alla,

Kasvis kuu, paisus kaksi,

Kasvis kortel kolmat kuuda,

Nädala ehk neljat kuuda,

Peale paari päävakesta.

Lesk läks aita vaatamaie,

Kasulapsi katsumaie,

Mis seal kasvis kaane alta?

Kanast kasvis kena neitsi,

Tedremunast teine tütar;

Kanast sai S a l m e, sula neitsi,

Tedrest L i n d a, libe neitsi.

Mis sai vareksepojasta

Kassinurgas kerstu taga?

Vareksest sai vaenelapsi,

Ohtupäine orjatüdruk,

Tuletungla torgitava,

Kaelakoogu konksitava.

Salmel käisid kosilased,

Viied, kuued viinakruusid,

Seitse sala kuulajada,

Kaheksa kaugelt vaatajat;

Käisid kõrged kosilased:

Üks oli kuu, teine pääva,

Kolmas tähte poisikene.

Tuli kuu poisikene,

Kahva-palgil peiukene,

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Tahtis Salme kaasaks saada,

Neidu kihlul kinnitada.

Salme mõistis, kostis kohe,

Hüüdis aga aidastana,

Kõneles kivikojasta:

"Ei mina, kuld, lähä kuule,

Hõbe, ei ööde valgusele!

Kuul on kolmi ammetida,

Kuus veel ise toimetusi;

Korra tõuseb koidikul,

Vahel pääva veerangul,

Korra pääva tõusengul;

Vahest ta väsib varagi,

Vahest enne valgeheida,

Vahest peab vahti päävalgi,

Luurib laia lõune'ela."

Kuu läks kurvalte koduje,

Paistis minnes nukral palgel.

Tuli päike poisikene,

Põlevsilmil peiukene,

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila;

Tahtis Salme kaasaks saada,

Neidu kihlul kinnitada.

Salme mõistis, hüüdis vasta:

"Ei mina, kuld, läinud kuule,

Hõbepärga põlgab pääva!

Pääval palju viisisida,

Mitmel kombel muudemisi;

Palavaste paistab pääva,

Heledaste heidab ilma.

Kui on hele heina-aega,

Siis ta vihmada vihistab;

Kui on kallis kaerakülvi,

Siis ta põudada põristab,

Kaerakülvije kautab,

Odrad põllule põletab,

Linad liitis liivikuie,

Herned vagude vahele,

Tatterad toa tahaje,

Läätsed käänas kändärije;

Kui on ruuge rukkileikus,

Siis ta kasteta kahistab,

Uduvihmada varistab."

Pääv läks puhkedes koduje,

Paistis minnes põua-palgel,

Kõrvetuse kurjusela.

Siis tuli kolmas kosilane,

Tuli tähte poisikene,

Põhjanaela vanem poega,

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Tahtis Salme kaasaks saada,

Neidu kihlul kinnitada.

Salme hüüdis aidastana,

Pajatas poordi-kamberist:

"Talli viige tähe hobune,

Tähe lauku latterije,

Tähe ruuna roka juure,

Ette see ihutud seina,

Taha see tahutud seina!

Heitke ette heinasida,

Kandke ette kaerasida,

Ette sulpi suupäralta,

Ette rokka rohkemasta,

Ette vahtu valgemada!

Peitke peenije linuje,

Katke laia kanga alla,

Varjage siidivaibala,

Silmad sammeti magama,

Kabjad kaeraje lebama!

Tähele minagi lähän,

Tähele, armas, annan kätta,

Lähän kulda kaasakeseks.

Tähel on sirevad silmad,

Meelemõtted mõlkumata;

Täht ei raiska viljategu,

Ega riku rukkileikust.

Tähte-poega istutage

Ette see ihutud laua,

Taha see tahutud seina,

Alla pinki pihlakane,

Ette laia söömalauda,

Palakad peale katetud!

Kandke kalad laua peale,

Lihad peiu ligemale,

Kandke magusamad maugud,

Pulma-sepikud peiule,

Meevaagnad mehe ette;

Kandke lauale õllekannud,

Mõdupeekerid magusad!"

Tähte tuppa kutsutie,

Söömalauale paluti.

Eit aga leske pajateles:

"Sööge, tähte, jooge, tähte,

Elage, tähte, rõõmulan!"

Tähte mõõkada teristas,

Kuldahelkuda helistas,

Kannuskardada käristas,

Raudakandada raksatas:

"Ei taha süüa, eidekene,

Ei taha juua, eidekene,

Ega ei rõõmulan elada;

Tooge mu omane tubaje,

Saatke Salme põrandale!"

Salme kuulis peiu kutsu,

Tähte-poisi tahtemista,

Salme hüüdis aidastana,

Üle õue hoone'esta:

"Peiukene, poisikene,

Kaugelt tulnud külaline,

Annid aega kasvadessa,

Salmel aega sirgudessa,

Anna aega ehtidessa,

Pulmariide pandanessa!"

"Lippa, Linda, lendevjalga,

Lenda, õdeda, kamberije,

Karga ehtede kerstule!

Too mulle kuued kalevised,

Särgid udu-siidilised,

Käiksed kullakirjalised,

Vikelised villasukad,

Litterissa linikud,

Ruutulised kaelarätted!"

Eite hüüdis nurgastana,

Kasuema kamberista:

"Sööge, tähte, jooge, tähte,

Elage, tähte, rõõmulan

Pikil pidude päivil."

Tähte kuulis, kostis vasta,

Tähte targaste kõneles:

"Ma'p taha süüa, ma'p taha juua,

Taha ei rõõmulan elada

Pikil pidude päivil,

Enne kui näha saan omada."

Leske mõistis, kostis vasta:

"Ehk tahad, marjuke, magada,

Puhku pikemalt puhata?"

Tähte varmalt vasta kostis,

Tähte targaste kõneles:

"Ma'p taha, marjuke, magada,

Ega pikemalt puhata:

Tähtesilm ei tunne suiku,

Ei ka kulmu kattemista,

Ega laugude langemist.

Tooge mu oma tubaje,

Saatke Salme põrandale,

Kanast kas'nud kaetevale!"

Siis toodi neidu tubaje,

Saad'ti Salme põrandale.

Leske eit ei tunnud tütart,

Kasumemm ei kasvandikku,

Keda sala kamberien

Murueit oli ehitanud,

Metsapiigad valmistanud.

Leske küsis kahtelasta:

"Kas see kuu on, ehk kas pääva,

Ehk kas ehatütar noori?"

Saaja kokku kutsutie,

Pulmalisi palutie

Lustipidu pidamaie:

Sest et tamme Tartu rajalt,

Leppa linna uulitsalta

Juurtega ühte jooksenud,

Ladvila kokku langenud.

Ristitantsi tantsitie,

Viru tantsi veeretie,

Sõre-liiva sõtkutie,

Murupinda piinatie!

Tähte-peig ja Salme-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Tuli kuu teisel korral

Pulma-ilu pilli peale

Lääne talusse tagasi,

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila;

Tahtis tedremunast tütre,

Linda endal liivitseda.

Vennad tahtsid kuude'ele,

Õde ööde kuningale;

Lind' ei tahtnud kuule minna,

Linda hüüdis saunastana,

Linda padjusta pajatas,

Ebemesta heitis keelta:

"Ei mina, kulda, lähä kuule,

Hõbe, ei ööde kuningale!

Kuul on kuusi ammetida,

Viis veel isevalmistusi,

Tosin teisi tallitusi;

Vahest varagi tõuseb,

Vahest tõuseb valgehela,

Vahest uputab uduje,

Katab palge kastenarma,

Vahest peidab pilvetie,

Korra tõuseb koidikula,

Korra koidu keske'ela,

Korra kaub ta koguniste,

Jätab valda vahtimata."

Kuu lääb koju kurval meelel,

Pahandus paistab palgesta,

Kurjus silma kulmulta.

Ristitantsi tantsitie,

Viru tantsi veeretie,

Harju tantsi hakatie,

Sõre-liiva sõtkutie,

Murupinda piinatie.

Tähte-peig ja Saime-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Seal tuli teine kosilane

Pulma-ilu pilli peale

Teist kord õnne katsumaie:

Tuli päike pärganale

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Ise tuli täku seljas;

Tahtis Linda liivitseda,

Tedre tütre naiseks võtta;

Vennad tahtsid päikesele,

Õde pääva pealikule;

Lind' ei tahtnud pääva-peigu,

Linda hüüdis saunastana,

Linda padjusta pajatas,

Ebemesta heitis keelta:

"Ei ma, kuld, lää päikesele,

Hõbe, ei pääva pealikule!

Pääv teeb pahada palju:

Jätab linad liivikuie,

Kaera seemeta kautab,

Odrad põllule põletab,

Nisud nurmele närtsitab,

Rukkid vagude vahele;

Paistab suvel pikka aega,

Talvel ei tule tuppagi."

Pääv lähäb puhkedes lävelta,

Kõrvetab põua-palaval.

Ristitantsi tantsitie,

Viru tantsi veeretie,

Harju tantsi hakatie,

Lääne tantsi lõhutie,

Sõre-liiva sõtkutie,

Murupinda piinatie.

Tähte-peig ja Salme-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Seal tuli kolmas kosilane

Pulma-ilu pilli peale,

Tuli vesi veerevala

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Ise vesihalli seljas,

Tahtis Linda liivitseda,

Tedre tütre naiseks võtta.

Vennad tahtsid vettedele,

Õde voode kuningale;

Lind' ei tahtnud vettedele,

Linda hüüdis saunastana,

Linda padjusta pajatas,

Ebemesta heitis keelta:

"Ei ma, kuld, lää vettedele,

Hõbe, ei voode kuningale!

Vood on kurjad veeremaie,

Laened pahad langemaie,

Allikad harunemaie,

Jõed jõledad jooksemaie."

Vesi veeres pisarpillil,

Laene leinates koduje,

Voolas kurvaste väravast.

Ristitantsi tantsitie,

Viru tantsi veeretie,

Harja tantsi hakatie,

Lääne tantsi lõhutie,

Järva tantsi jändatie,

Sõre-liiva sõtkutie,

Murupinda piinatie.

Tähte-peig ja Salme-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Seal tuli neljas kosilane

Pulma-ilu pilli peale,

Tuli tuuli tuisateles

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Ise tuulis täku seljas,

Tahtis Linda liivitseda,

Tedre tütre naiseks võtta.

Vennad tahtsid tuuledele,

Õde soovis õhkudele;

Lind' ei tahtnud tuuledele,

Ega õhu ülemale.

Linda hüüdis saunastana,

Linda padjusta pajatas,

Ebemesta heitis keelta:

"Ei ma, kuld, lää tuuledele,

Hõbe, ei õhu ülemale!

Tuuled kurjad tuiskamaies,

Marud hullud möllamaies,

Õhud liiga õrnad peiud."

Tuul lähäb tuisates koju,

Ei pea pikka pahandusta,

Ega tuska tunnikesta.

Ristitantsi tantsitie,

Viru tantsi veeretie,

Harju tantsi hakatie,

Lääne tantsi lõhutie,

Järva tantsi tallatie,

Tartu tantsi jändatie,

Sõre-liiva sõtkutie,

Murupinda piinatie!

Tähte-peig ja Salme-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Seal tuli viies kosilane

Pulma-ilu pilli peale,

Lääne talu lävedele,

Tuli Kungla kuninga poeg

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Ise kuldatäku seljas;

Tahtis Linda liivitseda,

Tedre tütre naiseks võtta;

Vennad tahtsid Kungla peigu,

Õde kuninga pojale;

Lind' ei tahtnud Kungla peigu,

Linda hüüdis saunastana,

Linda padjusta pajatas,

Ebemesta heitis keelta:

"Ei ma, kuld, lää kuningale,

Hõbe, ei Kungla poisile:

Kuningal on tütred kurjad,

Kes mind, võõrast, vihkaksivad."

Kungla peig lääb kurjal tujul

Vand'des välja väravasta.

Ristitantsi tantsitie,

Viru tantsi veeretie,

Harju tantsi hakatie,

Lääne tantsi lõhutie,

Järva tantsi jändatie,

Tartu tantsi tallatie,

Oma tantsi õpitie,

Sõre-liiva sõtkutie,

Murupinda piinatie!

Tähte-peig ja Salme-neidu

pidasivad pulma-ilu!

Seal tuli kuues kosilane

Pulma-ilu pilli peale,

Tuli Kalev, kange meesi

Viiekümmenel hobusel,

Kuuekümmenel kutsarila,

Ise uhke täku seljas;

Tahtis Linda liivitseda,

Tedre tütre naiseks võtta.

Vennad ei tahtnud Kalevile,

Leske keelas kanget võtta.

Lind' aga tahtis Kalevile,

Linda hüüdis saunastana,

Linda padjusta pajatas,

Ebemesta heitis keelta:

"See mul meesi meele pärast,

Sellel' kihlad kinnitame."

Kalev tuppa kutsutie,

Laua taha. istutie;

Ette see ihutud laua,

Taha see tahutud seina,

Kangad seina katte'eksa;

Ette see hõbeda kannu,

Kallis kuldane peeker,

Sisse see mõdu magusa,

All on meski, peal on vahtu,

Keskel on õlut punane.

Leske palus leiba võtta,

Salme palus mokka kasta:

" Sööge, Kalev, jooge, Kalev,

Maitsege meie magusad,

Kastke kurku pulmakannust,

Vikelisest viinakruusist!

Elage, Kalev, rõõmulan

Pikil pidude päivil!"

Kalev mõõkada teristas,

Kuldahelkuda helistas,

Kannuskardada käristas,

Rahapungada raksatas,

Targal keelila kõneles:

"Ei taha süüa, eidekene,

Ei taha juua, noorikukene,

Maitseda ei teie magusad,

Katsuda ei teie kibedad,

Ega rõõmulan elada;

Tooge mu oma tubaje,

Laske Linda põrandale,

Tedre tütar teiste sekka!"

Linda mõistis, kostis vasta:

"Peiukene, poisikene!

Annid aega kasvadessa,

[Piigal pikka paisudessa,]

Sõstrasilmal sirgudessa:

Anna aega ehtidessa!

Kaua ehib see isata,

Kaua ehib see emata,

Kaua vaene vööda läksi,

Kaua kroogib käikseida;

Ei ole eite ehtimassa,

Vanemad valmistamassa,

Sugulasi soovitamas,

Õdesi õnne andemas.

Küla eided ehitavad,

Vanad naised valmistavad,

Küla annab külma nõu,

Rahvas raudessa südame."

Kalev ei võtnud kannust märga,

Ega toitu tugevuseks,

Ega maitsend pulma-ilu.

Linda hüüdis aidastana,

Palve keelil kivikeldrist:

"Tule, vares, vaenelapsi,

Põlgtud orjapiigakene,

Kassinurgas kasv'nud tüdruk,

Lenna kui liblikakene

Kiirelt ehtekerstudele:

"Too mulle uus udusärki

Peale see ilusa ihu,

Too mulle tohine särki

Peale see keha kenama;

Too mulle rukka roomekirja

Peale see uduse särgi;

Too mulle teine tähteline

Üle tohise undruku;

Too vöö vaherpuu kirja

Ümber nirgu niudedie,

Ümber luikena tühemeid;

Too mulle kirjuvad käiksed

Neiu kõrge rinna katteks;

Too mulle rätik räime karva,

Peale see kirjuva käikse,

Valge kaelale varjuksa;

Too mulle kuube kuldatoime,

Poordist pärgina pähäda!"

Eite hüüdis nurgastana,

Kasuema kamberista:

"Sööge, Kalev, jooge, Kalev,

Elage, Kalev, rõõmulan

Pikil pidude päivil;

Tähte-peig ja Salme-neidu

Peavad pikka pulma-ilu!"

Kalev mõistis, kostis vasta,

Kange mees targaste kõneles:

"Ma'p taha süüa, ma'p taha juua,

Taha ei rõõmulan elada

Pikil pidude päivil.

Tooge tuppa mu omada,

Laske Linda põrandale,

Tedre tütar teiste sekka!"

Siis toodi neidu tubaje,

Lasti Linda põrandale,

Tedre tütar teiste hulka.

Leske eit ei tunnud tütart,

Kasumemm ei kasvandikku,

Keda sala kamberien

Murueit oli ehitanud,

Metsapiigad valmistanud.

Leske küsis kahtelasta:

"Kas see kuu on, ehk kas pääva,

Ehk kas ehatütar noori?"

Linda mõistis, kostis vasta:

"See'p ole kuu, ei ole pääva,

Ega ehatütar noori;

See on kodu kasv'nud lapsi,

Tedremunast tõusnud tütar."

Kalev kosis kulda neidu,

Võttis Linda kodukanaks,

Võttis kalliks kaisutavaks,

Ajaviitvaks armukeseks.

Saaja kokku kutsutie,

Pulmalisi palutie

Lustipidu pidamaie;

Sest et tamme Tartu rajalt,

Leppa linna uulitsalta

Juurtega ühte jooksenud,

Ladvila kokku langenud.

Ristitantsi tantsigeme,

Viru tantsi veeregeme,

Harju tantsi astugeme,

Lääne tantsi lendageme,

Järva tantsi jättageme,

Oma tantsi hoidageme:

Senni kui tõuseb sõrga soosta,

Sõrga soosta, märga maasta,

Veerik varvaste vahelta

Kerikanne keske'elta!

Kalev-peig ja Linda-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Täht hakkab koju minema,

Kutsub Salme saajasta,

Kana lustikamberista,

Kus see tuba toesta tehtud,

Katuksest on kallutatud,

Hernevarsista valatud

Tähte astub eide ette,

Tänab pidu ja pajatab:

"Jumalaga, eidekene!

Jumalaga, pulmalised!

Jumalaga, kälimees Kalev!

Jumalaga, nadu noori!

Ära viin nüüd Salmekese,

Ära noore nugissilma:

Eit ei saa Salme nägema,

Õde ei Salme õnne tundma.

Nutke, Salme vennakesed,

Nutke, Lääne neitsikesed:

Ju teilt Salme viidanekse,

Pilve taha peidetakse,

Ehaneiuks heidetakse,

Taeva alla tõstetakse."

Salme hüüdis pisarsilmil,

Salme saanista pajatas:

"Ema, hella memmekene!

Ära pean mina minema,

Hani hulgasta ujuma,

Tedre teista lahkumaie,

Luige lustilt lendamaie;

Part lähän parve äärdane,

Luige kelgel lunda mööda,

[Jõhvikas jõgeda mööda],

Sinikas sula sooda mööda;

Tuleb tuuli tõstamaie,

Õhku armas aitamaie!"

Õde hüüdis õuestana,

Kasuema kamberista,

Orjatüdruk nurga tagant:

"Kuhu meie Salme viia,

Kuhu kulli kandis kana?"

Tuulehoog tõi tervisida,

Vihmapisar silmavetta,

Kaste kadund lapse kurba.

Muud saand Salmelt ei sõnumid.

Kalevite pulma-ilu

Kestab kenast kaugemale.

Ristitantsi tantsigeme,

Viru tantsi veeregeme,

Harju tantsi astugeme,

Lääne tantsi lendageme,

Järva tantsi jättageme,

Oma tantsi hoidageme,

Senni kui tõuseb sõrga soosta,

Sõrga soosta, märga maasta,

Veerik varvaste vahelta,

Kerikanne keske'elta!

Kalev-peig ja Linda-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

Kodu käinud, neitsikene,

Kodu käinud viied viinad,

Viied viinad, kuued kruusid,

Seitsmed sala kuulijaida,

Kaheksa kaugelt vaatajad.

"Kui on käinud, käigu nemad!

Ei väsi värava sammas,

Katke ei venna kaevu kooku

Pidades peiu hoosta,

Kandes vaskivaljasida.

Et las käia teised viied,

Teised viied, teised kuued,

Teised seitsmed sala kuuljad,

Kaheksad kaugelt vaatajad.

Parem jään ma peiust ilma,

Enne kui pulm jääb poolikule."

Ristitantsi tantsigeme,

Viru tantsi veeregeme,

Harju tantsi astugeme,

Lääne tantsi lendageme,

Järva tantsi jättageme,

Oma tantsi hoidageme:

Senni kui tõuseb sõrga soosta,

Sõrga soosta, märga maasta,

Veerik varvaste vahelta,

Kerikanne keske'elta!

Kalev-peig ja Linda-neidu

Pidasivad pulma-ilu!

"Tule, vares, vaenelapsi,

Ohtupäine orjapiiga,

Raske raudatöö tegija,

Võta kaelakoogud kätte,

Köida ämbrid kookudesse;

Mine, too meresta vetta,

Jookse, too joajõesta,

Käi, too kärme allikasta!"

Uinusin ootamaie,

Viibisin vaatamaie,

Kudas need kalad kuduvad,

Kuda lutsu lööneb loovi,

Isahavid heitelevad,

Emasärjed seadelevad.

Viibisin vähe pikale,

Tunnikeseks tukkumaie.

Hakkasin koju minema,

Pulma pilli tõstis jalga.

Tuli vasta pere-eite,

Küsis, kus ma pikka ööda,

Poole pääva aega viitnud?

"Minu hella eidekene,

Eks sa tea noore viitu,

Vaeselapse lustisida?

Noorel viisi viivitusta,

Kuus veel jalakammitsaida,

Seitse sammusidujaida!

Uinusin ootamaie,

Viibisin vaatamaie,

Kudas need kalad kuduvad,

Kuda lutsu lööneb loovi,

Isahaugid heitelevad,

Emasärjed seadelevad.

Viibisin vähe pikale,

Tunnikeseks tukkumaie."

Ristitantsi tantsigeme!

Oma tantsi hoidageme:

Senni kui tõuseb sõrga soosta,

Sõrga soosta, märga maasta,

Veerik varvaste vahelta,

Kerikanne keske'elta!

Kalev hakkab koju minema,

Kutsub Linda saaja'asta,

Tedre tütre teiste seltsist,

Luike lustipidulta.

Linda hüüab üle ukse:

"Jookse, poiss, jooda hobune,

Palgapoiss, pane sadula,

Käskujalga, kääna saani,

Saani aisad akenaie,

Saani küljed künniksele,

Saani kolju vasta koitu!"

Siis ta lähäb lese poole

Jumalaga jättamaie:

"Jumalaga, kasuema!

Ära pean mina minema,

Luige parvesta lendama,

Kotkas külasta lahkuma;

Ära pean hädast minema,

Ära häista rahvakesest,

Paremasta paikudesta,

Tuttavasta taludesta!

Pidu peab pärale jääma,

Pulm peab jääma poolikule,

Õlled otsaje ujuma,

Saiad saama kannikale."

Siis ta, armas, astus saani,

Kargas kõpstes peiu kõrva.

Kalev pani pika koiva

Vööde kombel neiu ümber,

Teine jalga saanist väljas.

Kalev kannusta käristas,

Kuldahelkuda helistas:

"Oh Linda, minu omane!

Mis sina koju unustid?

Kolmed sa koju unustid:

Kuu jäi koja lävele,

See sinu vana isada;

Pääv jäi peale aida villu,

See sinu vana onuda;

Kased kamberi lävele,

Need su virved vennikesed,

Läänes kasv'nud lellepojad." —

"Kui on jäänud, jäägu peale,

Ukko annab uue õnne;

Kuhu teeda tallatie,

Rada ette rajatie,

Senna peab saadik sadama!"

Kuu jäi kurvast vaatamaie,

Pahal meelel paistis pääva,

Kased nutavad kamberin.

Linda, lind, ei tunnud leina,

Tund ei teiste kurvastusi,

Linda lendis peiu armul,

Sõitis kaasa sõudemisel

Üle laia lagedaida,

Läbi paksu metsasida,

Sõitis pääval päikse valgel,

Öösel hõbesõlge valul:

Kalevide koju poole,

Kaasa siidikamberije,

Kus oli seatud kena sängi,

Padjuline puhkepaika.+.

No alu nimetab asju õigete nimedega sest naisel noorena pole vaja noorem välja paista ega meestejärjekorraga hoobelda. Need vajadused tekivad siis kui noorus on läbi.

Eksid tugevalt. Noorena soovitakse tihti küll vanemana välja paista, aga ihaldatuna soovib end siiski igaüks tunda.

ihaldamlne on odav staff armastuse kõrval.
naudi hetkelist iha, aga otsi armastust.

Tunne olla tahetud, see ei pea midagi muud hõlmamagi peale positiivse tunde.

Pff Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tunne olla tahetud, see ei pea midagi muud hõlmama
> gi peale positiivse tunde.

Kas sa n i k u d ka, või niisama vilgutad v i t t u siin?

20.34, sul oma nime pole, mingi äbarik oled või? Ei julge vanalt naiselt otse seksi kysida? Võta ennast kokku ja ära tee meestele häbi!

Lisan veel, et lakun kakast p e r s e t meestel ja võid suhu kusta, mida vanem seda parem!

Ei julge vanalt naiselt otse seksi kysida?
----------------------------------------------------------------
Mis seal küsida, kui vastus on alati eitav.

Tead, Alu, Sa oled lihtsalt rõve oma pederasmi usu kuulutamisega.
Tegelikult ei huvuta ju kedagi sinu isikliku rosina helluse vajadus, tehnikast rääkimata.
Õigustad siin vaid oma isiklike eelistusi pidades neid märkimisväärseteks eripäradeks, nagu mõnel puhul kõverad jalad,
Sinu, suht uue usu kuulutamine ja propageerimine on sama tänuväärne nagu ristiusu vägivaldne maale toomine, või tänane moslemite kummardamine.
Kuigi jah, läbi ajaloo on palju teisigi taunitavaid eripärasid mis ootavad normaalseks tunnistamist.
pedofiilia, nekrofiilia, zoofiilia jne.
mul läks süda pahaks...

ja veel:
...
Oh oleks vaid su isa tednud
mis hirmus loom sust saama peab
siis küllap oleksid sa leidnud
end tühjade paukude seast.

Irwadi Irw!!

Kuidas võib pereisa nii haiget juttu kirjutada. Ei oksenda ka sinna, kus mõni mees seisab.

Lihtsalt Naine/Alule Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ja veel:
> ...
> Oh oleks vaid su isa tednud
>
> mis hirmus loom sust saama peab
> siis küllap ole
> ksid sa leidnud
> end tühjade paukude seast.

Alu nillimine oksele ei aja?

Kes toda lõdvaemmimeest peaks küll nillima, mis?? Irw!!

Kuigi vana tõde see, et kerjakoti ja sandikäru eest ei ole keegi kaitstud, pean mina siiski saatust tänama, et Alu sugused isendid on minu teelt eemal hoitud.
.......
Tänan sind, ELU, et armastad mind piisavalt hoides eemal mu teelt mõtetu rämpsu.
AAMEN.

Lihtsa naise teelt on ära hoitud veel mõned mehed. Ja siis veel mõned ja mõned. Vana proua muudkui tänab jumalat ja lööb risti ette ning üritab tutvuda. Aga aeg teeb oma töö sest lihtne on olla peast lihtne:)

Kokkuvõtteks saab nentida, et tutvuda ei taheta naistega, kes on üle 40, meeste järjekorraga ja lihtsad. Meeste kohalt on ebasoosing neil, kes selliste naiste yle naeravad.

Jamq lugu:)

Et siis tutvuda tahetakse ainult nende naistega, kellega keegi tutvuda ei taha? Või kuidas sellest järjekorra jutust aru peaks saama? Järjekorda ei ole ju ainult neil, kes suuremad asjad pole, ei seest ega väljast.

Järjekorra all mõeldakse ilmselt prostituute, eriti poolesajaseid. Kuni 40 on normaalsetele naistele tutvumiseks viimane piir aga ükskõik mis vanuses prostituutidega ei taha keegi tutvuda.

40 on naisele viimane piir kas siis esimene või teine pesakond järglasi soetada.
Eluviisid peavad muidugi tervislikud olema ja mees tuleb samuti terve ning garanteeritud sissetulekuga olema. St. sissetulekud lastele peaksid jätkuma ka mehe surma korral...

Hmm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Et siis tutvuda tahetakse ainult nende naistega, k
> ellega keegi tutvuda ei taha? Või kuidas sellest j
> ärjekorra jutust aru peaks saama? Järjekorda ei ol
> e ju ainult neil, kes suuremad asjad pole, ei sees
> t ega väljast.

Kas järjekord kinnitab väärt naist nagu või? Tekib see ise naisele järele või tekitatakse, et väärtuslik välja paistaks? Tundub olema nagu nende mõttemall, kel ylioluline ka noorel välja paista:)