Nüüd viimaks päikese heledas joas
On katkenud viimne lumelõõm
Ma olen hiirvaikselt üksinda toas
Ja aknast voolab sisse kevadhõng
Veel pole kuumusest jõuetu tuul
Veel lapsikult tujukas ta
Pea õisi täis on kirsipuud
Kuid üksi, nii üksi olen ma
Samm-sammult taas ruttab suve poole nüüd kevadaeg
Päev nõuab valgust
Ja ilu jaoks valmis seab end aed
Ja kui on käes lõpeks jaanipäev
Siis üksi ma olema seal enam ei pea
Ma istun aknal
Küsin tähtedelt tasa nõu
Nüüd kuulen neilt
Et võib näha õnne ka minu õu
Sest kui kord käes on jälle jaanipäev
Siis tuleb, siis tuleb armastus ja mu juurde jääb
Ja kui on käes lõppeks jaanipäev
Siis üksi ma olema seal enam ei pea
Ma istun aknal
Küsin tähtedelt tasa nõu
Nüüd kuulen neilt
Et võib näha õnne ka minu õu
Sest kui kord käes on jälle jaanipäev
Siis tuleb, siis tuleb armastus ja mu juurde jääb