Jah tahangi teada ,mis toimub? Kas on toime pandud massilised eutanaasiad?
Potentsiaalse loomadele kodupakkujana käin tihti Varjupaikade MTÜ veebilehel.Esimesena avaneb Valga leht,seal oli alati mitukümmend kassi-koera.
Nüüd oli pilt selline:

3 vana peremeest ootavat koera
2 vana paremeest ootavat kassi
3 uut kodu ootavat koera
17 uut kodu ootavat kassi

Aga kuhu said veidi ennem üleval olnud KASSID?
Ja kuhu koerad?
KAS ON TÕESTI NII ,ET VARJUPAIGA TÖÖTAJA ON HUVITATUD RAHAST,MIDA SAAB PÜÜTUD (LOE EDASI EUTNEERITUD) LOOMADE PEALT?

Tallinna loomade Hoiupaik on väga leebe selle kõrval.

Seaduse järgi on varjupaigal kohustus looma pidada 14 päeva, sellele järgneb reeglina eutanaasia.

reeglina? Ma tahaks pigem loota, et see pole siiski reegel. Tartus vähemalt küll sellest reeglist õnneks kinni ei peeta.

Teemaalgataja, kas sa rubriiki Kodu leidnud koerad/kassid vaatasid? Ma olen üsna järjekindlalt koeri vaatamas käinud varjukate kodulehtedel, viimasel ajal, tõsi küll, harvem, aga massilist eutaneerimist pole nagu silma torganud. Aasta lõpus sai paar koera koju tagasi ja kasse uude koju. Vahel ka kodulehe uuendused on viibinud, kui fb kaudu mõnest kojusaamisest kuulda on olnud. Muud kommenteerida siinkohal kõrvaltvaatajana ei oska.
(Ja täpsustuseks, et uut kodu ootavad Valgas kodulehe järgi hetkel ikka 4 koera, 18 kassi varjukas ja 16 hoiukodudes.)

Ega see loendamine kerge ole, vabandust, sain Valga kodulehel nüüd ka 17 koduootel kassi kokku.
Aga miks pealkirjas ja teemas kogu Varjupaikade MTÜ nimetatud on? Sirvisin nende lehte, koeri ootab neil aastatest 2010 ja 2011 ja 2012 uut kodu - nii et 14 päeva-reegel pole eriti raudne ilmselt. Hoiukodudes on neil üle 80 kassi (lisaks varjupaikades olevatele).
Ja kui tegelikult tõesti huvitab, mis kuskil toimub, oleks kõige mõistlikum minna kohale ja uurida seal, mitte külvata paanikat foorumis, kus ei pruugi asjast teadlikud ei käia ega aru anda.

soovitan lugeda Koertekojast hiljutist statistilist kokkuvõtet - ümardatult jääb aastas Eestis üle umbes 3 tuhat kassi, keda mitte keegi ei taha! Igal aastal! KES neid peaks pidama ja KUS neid peaks pidama? 3000 kassi! Julm? Vaid kolme aastaga - ligi 10 tuhat... Ehk hakkaks hala asemel hoopis jõulisemalt tutvustama normaalseid kaasaegseid kassipidamiskombeid! Hulkuvaid koeri meil on selgelt vähemaks jäänud, ka soovimatuid pesakondi (vähemaks, mitte kadunud).

Kui kass saadetakse varjupaika, siis hiljem laekub arve, kõik kassid on arve järgi eutaneeritud 14. päeval. Enne seda on manustatud parasiiditõrjet.
Koeri hoitakse kauem lootuses, et keegi neid soovib.

kahjuks ei ole eesti varjupaikade lood mitte igal pool sellised, mida saaks nimetada kasvõi normaalsuse lähedaseks. palun, inimesed käige sagedamini varjupaikades ja jälgige nende tegemisi. võimalus, et avastate väga ülekohtuseid lugusid, on ääretult suur. neid loomi ei aita mitte keegi peale tavaliste inimeste.

koeri peetakse veel nagu elu vääriliseks. kahjuks sama ei saa öelda kasside kohta.

küsijale, mainitud vp kohta pole head kuulnud (kui soovid, saad ridade vahelt lugeda vastuse).

Kui meil oleks sarnaselt kassidele levinud koerte vabapidamine - et loom peab vabalt õues käia saama, kastreerimine on piinamine ja kuidagi liikumisraadiuse piiramine samuti, järglased on kellegi teise mure, häiritud kaaskodanikud on lihtsalt julmad jne, jne (nagu alatihti siitki kassidega seoses lugeda saab), küllap oleks sarnaselt kassidega ka koeri varjupaikades aasta jooksul oma 5000 (keskmiselt viis tuhat kassi jõuab igal aastal ametlikesse Eesti varjupaikadesse, lisaks vabatahtlike organisatsioonide kassid). Mul on muidugi väga hea meel, et nii pole.
Aga see ei tee olematuks statistikat kasside kohta. Nagu eespool juba küsitud - kes ja kus ja kuidas peaks seda kogust kasse kuskil milleks hoidma? Kui neid tuleb igal aastal sama hoogsalt aina juurde?
Teemaalgataja kirjutas: "KAS ON TÕESTI NII ,ET VARJUPAIGA TÖÖTAJA ON HUVITATUD RAHAST,MIDA SAAB PÜÜTUD (LOE EDASI EUTNEERITUD) LOOMADE PEALT?"
Kas kuskil varjupaigas siin makstakse kasside tapmise pealt varjupaiga töötajatele tasu? Mismoodi te seda ette kujutate?

Naljatilgad, kes te siin varjupaikade töötajaid kasside elu mitteväärtustamises ja tapmise arvelt rikastumises süüdistate - kas te tegelikult ise olete mõnes varjukas käinud? Mõnes pealinnast eemal asuvas just?
Näinud sealseid tingimusi ja võimalusi (ruumi, võimalust karantiinis olevad ja haiged loomad tervetest eraldi hoida jms), olete kursis seaduste ja aruannetega? Mõelnud, kas veterinaarina saab töötada tapmisega rikastuda ihkav inimene? Olete kursis varjupaikade töötajate arvu ja tööülesannete ja palkadega? Mõelnud, kas varjupaikades töötavad inimesed vastutavad sinna sattunud loomade eest oluliselt rohkem kui nood, kes need loomad endale on kunagi võtnud ja keda peaks nende tuhandete loomade hukkamises tegelikult süüdistama (ja kas sellest üldse mingit kasu on)? Ja nii edasi...

Ilus on arvuti taga olla hea ja eetiline! Armastada valikuta vaeseid kiisusid, kes pahade varjupaigatöötajate tõttu elud kaotavad. Mäletan aga aegu, kus ei olnudki varjupaiku. Kus soovimatute pesakondade uputamine oli täiesti tavaline ja ei pannud isegi linnalast ahastama, kui suved maal veetis. Kus oli tavaline, et maakassidel olid suvel taas nunnud pojad, keda sai solgutada ja kellest mõni oli kassiks kasvanud järgmiseks suveks, samas mitu vanemat kassi oli talve ajal kaduma jäänud (ilmselt rebasetoiduks). Oli tavaline, kui mõne suvise karvakera elu lõpetas suur külakõuts, kes kassipoegi murdis. Oli tavaline, kui linnade prügikastides oli pidevalt mõni kass. Oli sage pilt, kui teel oli surnuks sõidetud kassi jäänuseid ja mitte keegi neid ei puutunud, sõideti lihtsalt üle või veidi kõrvalt. Ei olnud külapoodides silte, et kellelgi kass kadunud, ei olnud neid silte ka linnades elektripostidel. Kassid ei käinud kaelarihmadega, kuid - juba siis oli inimesi, kes pidasid kasse ainult tubaste lemmikloomadena, tõid liiva mererannast või ehitajate abil said kasutada ehitusliiva, liivakastiks sobisid suured heeringakarbid. Ilusa karvaga kasse hoiti eriti hoolsalt, sest pea igal pool oli selliseid, kes müüsid kassinahku kokkuostu - jah, olid ka niisugused kohad! Kuna kass püüti väljaspool oma koduaeda, siis ei olnud kellelegi ka kaevata. Nüüd - suur osa ülejäägist ja hulkujad lähevad varjupaikadesse. Ja väike protsent neist leiab ka uue kodu. Kui arvestada, et lemmikuna peetavad kassid elavad ligi 20 aastatki, siis need, kel juba kass kodus, ei saa päris hea hulk aastaid uut võtta. Kui võtame julmalt kassi koduselu ajaks 10 aastat, siis selle aja jooksul on Eestis üleliigseteks jäänud oma 30 tuhat kassi! Kust leida kolmkümmend tuhat UUT kodu, kellel ei ole veel kassi ja kes oleksid valmis kassi ka lemmikuna pidama? Sest see number ei sisalda neid, kes on kassi võtnud varjupaikadest või sealt saanud tagasi oma hulguse. See on Eesti-suguse väikese maa ja rahva jaoks tohutu kogus! Mitte ükski loomaarst ei ole kõrgkoolis aastaid õppinud selleks, et terve elu tegeleda kasside hukkamisega!

Algus olukorra parandamiseks on juba tehtud - on alanud koduste kasside märgistamine, kui juhtumisi õnnetul kombel mõni märgistatud kass juhtub hulkuma, siis on teda omanikuga kokku viia lihtne. Kuid - kui palju neist ikka varjupaikadesse satub! Neist tuhandetest ilmselt üksikud. Varjupaigad ei ole kurjast - kurjast on hoopis kassivõtjate endi hoolimatus ja ükskõiksus, kuni selleni, et ei taibata, mis loomaga tegelikult tegu on ja mismoodi neid tuleb pidada. Kuni on valdav seisukoht, et kass peab hulkuma ja olema vabapidamisel, seni ei muutu midagi. Sest sama seisukoha üks komponent on ka see, et looduse seadus on, et kassid paljunevad ja seda ei sobi takistada. Võidelda ei tule mitte tagajärgedega, vaid põhjustega! Kodukassid ei ole Eesti looduse osa, meil on ainult üks kaslane - ilves, kes hea meelega sööb ka kodukasse. Kas me tõesti peame aga kodukasse ilveste ja rebaste toitmise jaoks? Ja ei maksa seletada ka suurt näriliste kontrollimist kasside abil - tegelik elu on hoopis teine.

tekkis ka küsimusi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Naljatilgad, kes te siin varjupaikade töötajaid ka
> sside elu mitteväärtustamises ja tapmise arvelt ri
> kastumises süüdistate - kas te tegelikult ise olet
> e mõnes varjukas käinud? Mõnes pealinnast eemal as
> uvas just?
> Näinud sealseid tingimusi ja võimalu
> si (ruumi, võimalust karantiinis olevad ja haiged
> loomad tervetest eraldi hoida jms), olete kursis s
> eaduste ja aruannetega? Mõelnud, kas veterinaarina
> saab töötada tapmisega rikastuda ihkav inimene? O
> lete kursis varjupaikade töötajate arvu ja tööüles
> annete ja palkadega? Mõelnud, kas varjupaikades tö
> ötavad inimesed vastutavad sinna sattunud loomade
> eest oluliselt rohkem kui nood, kes need loomad en
> dale on kunagi võtnud ja keda peaks nende tuhandet
> e loomade hukkamises tegelikult süüdistama (ja kas
> sellest üldse mingit kasu on)? Ja nii edasi...

Tegelikult väike palk ja töö ülesanded ei ole vabandus. Kassidega tegelevates ühingutes tehakse seda kõike täiesti tasuta, vabatahtlikult.

Sa vist ei saanud osutatud postituse jutu mõttest tegelikult üldse aru? Ma küll ei näe seal väidet, et väike palk oleks kellegi vabandus tapmiseks, pigem käib see teemaalgataja selle idee kohta, nagu tapmine teeks kedagi seal (veterinaari, kes eutaneerib? Talitajat, kes puure puhastab ja loomadele süüa annab? Kedagi kolmandat?) rikkaks. Varjukates käinuna julgen ka väita, et vabatahtlike töö ei ole tegelikult eriti võrreldav varjupaigaga.

Kui te siin võrdlete vabatahtlike organisatsioone ja varjupaiku - hm, kuidas küll võrrelda võrreldamatut?
Tahaks ka teada, kas need suured Varjupaikade MTÜ töötajate süüdistajad (kas kõigi 5 sinna kuuluva varjuka kõiki töötajaid kahtlustatakse selleks loomade püüdmises, et nende tapmise eest raha saada või kui on konkreetne nimi teada, saab ju konkreetselt rääkida?) on ise mõnes neis käinud ka või levitavad müüte ja ettekujutusi tõe pähe.
Ma olen asjadest niimoodi aru saanud, et vabatahtlikud teevadki oma tänuväärset tööd vabatahtlikult. Võtavad uusi loomi oma vastutusele siis, kui neil võimalik on, hoiavad seni, kui loom saab sobiva kodu. Ravivad-toidavad oma kuludega ja küsivad abi, kui tarvis.
Varjupaigad, kel on linnaga leping, on kohustatud vastu võtma kõik loomad, keda püüdma kutsutakse. Ei loe, kui metsikud või haiged nad on, ei loe, et ruumi pole, sest kohad on täis. 14 päeva on omanikul aega oma loom üles leida, siis vaadaku varjupaik ise, mille eest liiva, toidu ja ka ravi saab.
Vabatahtlikel on võimalus metsikute kasside kodustamisega vaeva näha ja ka raskeid juhtumeid ravida. Kuidas kujutada ette 70-80 kassi ja mõne töötajaga varjukas erivajadustega loomadega tegelemist, ma ei tea.
Mõnes hoiukodus ootavad kassid mitu aastat uut ja õiget kodu. Varjukasse tuleb kogu aeg uusi kasse juurde, aga ruumi mitte. Kujutab keegi ette eespool mainitud kolme tuhandet üleliigset kassi (selles jahmatavas ja loodetavasti kedagigi mõtlema panevas statistikas arvestati vaid 7 varjuka numbreid, siia pole loetud kõiki üleliigseid loomi teistes varjukates ja tänavatel) ja mis oleks kõiki rahuldav lahendus? Mina ausalt öeldes ei suuda kujutada.

"Kassidega tegelevates ühingutes tehakse seda kõike täiesti tasuta, vabatahtlikult."
- kujutame ette, et nendel vabatahtlikel puudub töökoht ja rahaallik (põhitöö palk).
täiesti tasuta mitte midagi elus pole. kui teie jaoks see on tasuta siis ilmselgelt keegi on juba maksnud selle eest varem.

---
Loomade Varjupaik Tallinnas - www.pets.ee
- Find us on Facebook
www.facebook.com/pages/Hoiupaik/115115741848038

hm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui te siin võrdlete vabatahtlike organisatsioone
> ja varjupaiku - hm, kuidas küll võrrelda võrreldam
> atut?
> Tahaks ka teada, kas need suured Varjupai
> kade MTÜ töötajate süüdistajad (kas kõigi 5 sinna
> kuuluva varjuka kõiki töötajaid kahtlustatakse sel
> leks loomade püüdmises, et nende tapmise eest raha
> saada või kui on konkreetne nimi teada, saab ju k
> onkreetselt rääkida?) on ise mõnes neis käinud ka
> või levitavad müüte ja ettekujutusi tõe pähe.
> M
> a olen asjadest niimoodi aru saanud, et vabatahtli
> kud teevadki oma tänuväärset tööd vabatahtlikult.
> Võtavad uusi loomi oma vastutusele siis, kui neil
> võimalik on, hoiavad seni, kui loom saab sobiva ko
> du. Ravivad-toidavad oma kuludega ja küsivad abi,
> kui tarvis.
> Varjupaigad, kel on linnaga leping
> , on kohustatud vastu võtma kõik loomad, keda püüd
> ma kutsutakse. Ei loe, kui metsikud või haiged nad
> on, ei loe, et ruumi pole, sest kohad on täis. 14
> päeva on omanikul aega oma loom üles leida, siis
> vaadaku varjupaik ise, mille eest liiva, toidu ja
> ka ravi saab.
> Vabatahtlikel on võimalus metsiku
> te kasside kodustamisega vaeva näha ja ka raskeid
> juhtumeid ravida. Kuidas kujutada ette 70-80 kassi
> ja mõne töötajaga varjukas erivajadustega loomade
> ga tegelemist, ma ei tea.
> Mõnes hoiukodus oota
> vad kassid mitu aastat uut ja õiget kodu. Varjukas
> se tuleb kogu aeg uusi kasse juurde, aga ruumi mit
> te. Kujutab keegi ette eespool mainitud kolme tuha
> ndet üleliigset kassi (selles jahmatavas ja loodet
> avasti kedagigi mõtlema panevas statistikas arvest
> ati vaid 7 varjuka numbreid, siia pole loetud kõik
> i üleliigseid loomi teistes varjukates ja tänavate
> l) ja mis oleks kõiki rahuldav lahendus? Mina ausa
> lt öeldes ei suuda kujutada.

Ühes eesti linnas, mis asub väljaspool Tallinnat, ei ole iialgi nii palju kasse, keda püüda. Häda on selles, et mõned varjupaiagad ahnitsevad endale liiga palju lepinguid. Ei ole vaja nii paljude valdadega sõlmida lepinguid. Siis ei ole ruumipuudust nii suurt.

Näiteks Kasside turvakodus läks 2013 aasta jooksul uude koju 648 kassi. Kui see nüüd kuude peale ära jagada siis tuleb neid sama palju kui näiteks Pärnu linnas püütuid, selles olen ma täiesti kindel.
Varjukad võiks ka igale kassile nime panna ja neile ilusa loo kirjutada ja ilusad pildid teha, saaks ka neid rohkem koju aga keegi ei viitsi ju.

Oled sa käinud kõikide varjupaikade lehtedel vaatamas, et tead rääkida? Mõne varjupaiga kohta võin ma vastupidist rääkida.

selline olukord, kus eestis viiakse igal aastal tonnide viisi prügimäele tapetud kasse ja koeri, tuleb lõpetada. steriliseerige/kastreerige palun oma vabalt liikuvad kiisud, nii väikese riigi kohta nii palju kodutuid loomi näitab vaid inimeste vatutustundetust. kas te olete käinud varjupaikades? väljaspool tallinnat? olete neile seal silma vaadanud? seisnud hetke vaikselt ja tunnetanud seda õhkkonda? loomadele on varjupaigas surmaotsuse täideviimise ootamine kohutav. palun teeme midagi koos ära, teeme nii, et kodutuid ja õnnetud loomi vähemaks jääb.

"Ühes eesti linnas, mis asub väljaspool Tallinnat, ei ole iialgi nii palju kasse, keda püüda. Häda on selles, et mõned varjupaiagad ahnitsevad endale liiga palju lepinguid. Ei ole vaja nii paljude valdadega sõlmida lepinguid. Siis ei ole ruumipuudust nii suurt."
Ah et varjupaigad on ahned ja selles süüdi, et püüavad liiga palju loomi? Kas nad ise kuidagi tekitavad neid ja teevad siis väljakutseid või mis loogika see on? Mis neist loomadest siis saama peab, kes hulguvad-paljunevad valdades, kel pole ühegi varjupaigaga lepingut?

"Varjukad võiks ka igale kassile nime panna ja neile ilusa loo kirjutada ja ilusad pildid teha, saaks ka neid rohkem koju aga keegi ei viitsi ju."
Tartu ja Varjupaikade MTÜ varjupaikade kodulehtedel ning viimasega koostööd tegeva Pesaleidja omal on kassidel nimed ja iseloomustused (ei tea, kui pikki lugusid kassiotsija lugema hakkaks, loomaga oleks hea enne kojuviimist nii ehk naa hea ise tutvuda; kauem sees olnud loomadest teavad ka varjukate töötajad rohkem pajatada). Fbs kirjutab Võru varjupaiga loomadest väga häid lugusid Loomadetektiiv. - Keegi ei viitsi?

Mina arvan, et siit saavad kassid koju paljuski tänu nendele lugudele ja piltidele ja facebookis reklaamimisele.

https://www.facebook.com/KassideTurvakodu?fref=ts

Aga ma usun, et nurisejatel ei keela keegi ka nende varjukate loomade kohta häid lugusid kirjutada ja Facebookis levitada. Minge kohale, tutvuge, pildistage ja kirjutage igast metsikust kassistki tore lugu - tema lootused tõesti ilmselt suureneks.
Niisama kritiseerimine olukorda vaevalt parandab ja varjupaikade mõnele töötajale lisaaega juurde toob.

Huvitav, miks peavad võõrad inimesed hakkama tegema varjukate töötajate tööd?

Ei pea, aga võõraste tööd, mille hulka kindlasti ei kuulu pikkade südamlike kirjatükkide meisterdamine, kritiseerida võtjad võivad ju olukorda, millega nad rahul pole, niimoodi parandada?

Siin eespool on mitu korda küsitud, et kas keegi, kes varjukate töötajaid küll rahaahnuse tõttu tapmises, küll viitsimatuses kirjatööle pühenduda süüdistab, on reaalselt kusagil neis kohal käinud ja omab ettekujutust, palju on neis töötajaid ja mis ülesanded neil on?

Mis see siia puutub?

Kui teised jõuavad peale oma põhitööd ja pereelu veel kodutute loomadega tegelda, siis jõuavad nemad ka kasvõi lugusid peale oma tööd kirjutada kui töö ajal ei jõua.

See puutub siia, sest vabatahtlike tööd ei saa tegelikult võrrelda varjupaikade omadega. Lugege teemat ja kõige reaalsetes kohtades ja mõelge ise natuke.

Ja nad peaksid seda sellepärast tegema, et kodanik D nii tahab? Ja kui loomatalitajaks palgatud inimene ei oska jutukesi treida, tuleb selleks palgata kirjutamisandega töötaja?
Või tuleb töölepingusse panna fbs kirjutamise kohustus?
Päris naljakad on need inimesed, kes teavad, kuidas midagi teha tuleb, aga nad ei tee, sest nad ei pea, aga nad teavad nii hästi, kes ja kuidas ja millal peab tegema.

Lugesin teemat ja tahaks teada, kas kõik need süüdistused käivad mõne konkreetse (Valga?) varjupaiga töötaja kohta.

Saab ikka võrrelda küll. Mõlematel peaks olema prioriteediks loomadele uus kodu leida. Kui see tähendab peale kõige muu ka jutukeste kirjutamist, siis seda ka teha tuleks.

Kui sa nüüd tahad öelda, et aga varjupaik peab kõik loomad vastu võtma ja neil pole ruumi siis nagu siin juba öeldi, ei pea sõlmima nii paljude valdadega lepinguid. Ei ole vaja ette võtta rohkem kui millega hakkama saadakse.

Muide, mina tegelengi kodutute loomadega. Nii et ei ole nii, et ise midagi ei tee aga seletan siin.

Millisel varjukal on ahnuse tõttu liiga palju lepinguid ja mis neist loomadest, kes elavad ja paljunevad valdades, millega ei peaks siis ahnel varjukal lepingut olema, peaks saama, tahaks teada.

Vabatahtlike organisatsioonidel pole ka alati hädasoleva kassi jaoks ruumi ja vahel loomad niimoodi silmapiirilt kaovadki - kas see on siis sarnane asi, et mis nad siis ahnitsevad omale nii palju loomi, kui kõiki hädasolijaid aidata ei saa? Absurd ju.

Kirjutamisandega inimesed võiks vabatahtlikult varjupaikades tööd teha küll - kui nendemeelest olemasolevad kodulehed pole piisavalt head.

Eespool on ka mitu huvitvat küsimust, millele oleks vastuseid ka huvitav lugeda.

Hea lahendus oleks see kui tekiks juurde rohkem non-kill ühinguid üle eesti. Siis võiks varjupaigad üldse kinni panna.

Inimesed on lihtsalt mugavad ja ei taha ise midagi panustada. Arvavad, et helistan, tullakse ja viiakse see loom ära ja see, mis sellest loomast edasi saab pole enam tema asi.

Tõepoolest ei võta ühingud ka kohe niisama kõiki vastu. Ennem peab vakstiin kinnistuma, leidja võiks omalt poolt nii palju panustada, et hoiab see nädal aega looma enda juures hoiul.

Vahest, eriti metsikute kasside pouhul on hea valik ka trap/neuter/release variant, mida mujal maailmas, arenenud riikides rakendatakse. Siis ei peagi see kass üldse varjupaika minema.

Rohkem kui: kass on emane ja üle 1 aasta, suudab igaüks kirjutada. Selleks ei pea annet olema vaid tahtmist ja viitsimist.