Lemmikloom
Kirjutage, mis sünnib Loomade Hoiupaigas.Massimõrv peab lõppema!
tigu 23. veebruar 2015, kl 22.02 |
bhhahaha 24. veebruar 2015, kl 21.11 |
tavaline asi 28. veebruar 2015, kl 10.59 |
hei-hei 28. veebruar 2015, kl 15.06 |
Ei lugenud kõiki kommentaare läbi, aga minu loogika on selline, et kritiseerides loomade hoiupaika, sa tegelikult nõuad, et nad hoiaksid neid loomi seal elus, toidaksid neid, koristaksid nende järelt, kütaksid ja hooldaksid ruume, võibolla ka raviksid jne. Kõik see maksab aga raha. Seega, sa NÕUAD, et keegi kulutaks ressursse nende kasside ülalpidamise peale. Aga kust see raha peaks tulema? Kui tahad tõesti aidata ja mõnd looma säästa, siis mine ise sinna hoiupaika vabatahtlikuks ja aita neil töid teha, mis tegemist vajavad - siis oled reaalselt midagi loomade heaks teinud, niisama foorumis plõksimine ei aita ju kedagi, vaevalt nad siin üldse seda loevadki...
õige, eelmine.. 03. märts 2015, kl 12.13 |
memm 04. märts 2015, kl 10.32 |
Ütlen ka sõna sekka. Mul on 50 aastat olnud kass, aga ikka ükshaaval. Olen võtnud nad kas hüljatuna tänavalt, varjupaigast.Tean , et üks kass läheb maksma umbes 30 euri kuus praeguste toidu hindadega. Kui juhtub haigus või muu olukord , tuleb raha veel maksta.Kes tavainimestest jksaks pidada rohkem kui ühte kassi , võtku teine juurde. Kassiabi ei korja neid kutsumise peale tänavalt ära. Kui viid ise , pead maksma küll raha mitmete asjade eest, steriliseerimine, kaks nädalat kellegi juuresolek karantiinis, transport endal jne.Tean seda, olen selle tee ka läbinud. Ühesõnaga ikka raha , raha .Oleme naabriga lasknud varjupaika viia kolooniast oma 30 kassi. Öelge need kes kõike kritiseerivad , mulle ,kui tõesti kassiarmastajale, kuhu oleks need loomad pannud. Hing on haige kuid aeg ajalt natuke annetades tean, et muud poleks suutnud teha
viimasele 05. märts 2015, kl 02.04 |
eelmisele 05. märts 2015, kl 09.08 |
Jah olen puutunud sellega kokku , et teatasin hulkuvast kassist keda muidugi rumalast peast söötsin paar nädalat. aga kuna endal on kass siis ei saanud teda endale võtta. Teatasin kassist ja palusin aidata. Puuri looma püüdmiseks pidin ise tooma, kinni maksma vaktsioneerimise 15 euri,Vaba koha puudumisel, pidi keegi vanake valvama teda karantiinis enda kodus, pidin maksma talle ja kassi söögi. Pluss nenede poolt ära viimine 30 euri.Sellist raha mul polnud,kästi laste käest küsida. Jätsin kõik poolele ja kass viidi tasuta varjupaika.Andsin kaasa kodus olevad kassi toidud ja 3 euri.Kass oli hoolimatu omaniku juurest plehku pannud. Tegin ka varjupaika ülekande 15 euri kassi kastreerimiseks. Koju ta ilmselt sai , ilma kastreerimata, aga see on juba teiste südamel.Mina sain kassiabi poolt sellise sõimu ja mõnitamise omanikuks, et ma iial enam ei tegele hulkuvate kassidega
viimasele 05. märts 2015, kl 10.59 |
novot siis 06. märts 2015, kl 00.50 |
Linlane 06. märts 2015, kl 09.33 |
Süüdi on kastreerimata lemmikloomade omanikud. Kõik oma loomi hulkuma lasknud inimesed tuleks trahvida vähemalt 1000€ summaga, eluaegne loomapidamise keeld ja kõik leitud ilma kiibi ja tõutunnistuseta loomad hukata. Varjupaik ei ole lollide poegidalaskvate loomaomanike jaoks. Varjupaik on kogemata/juhuslikult/kolmanda isiku pahatahtlikkuse tõttu omaniku valdusest väljunud loomade jaoks. Nende loomade omanikud maksavad oma väärtuslikkude loomade hoiu ja püüdmise eest. Samuti on elementaarne, et kohalik omavalitsus kuhu laekub omaniku maksutulu, aitab Varjupaika oma eelarvest . Kõik muud krantsidega või tõulaadsetega hangeldajate tehtud pesakonnad peaksid olema hävitatud ja pesakonna tekitajale tsiviilvastutus koos trahviga. Iga lemmiklooma pesakond, mis EI KUULU EKL registrisse, teisisõnu, kelle pärinevus pole tõestatav, PEAVAD OLEMA REGISTREERITUD põllumajandus registris ja kiibitud kindlale omanikule. KÕIK lemmikloomadena peetavad olendid, millega saab oma sissetulekut suurendada. Tuhkrud, kodurotid, kassid, nirgid, koerad jne. Samuti oleks juba ammu aeg Eesti Vabariigis sisse seada lemmikloomade müügimaks. Kui ikka keegi tekitab aastas üle kahe pesakonna, siis kolmandast pesakonnast alates on see äri ja kuulub maksustamisele tulumaksuga. Igale koeratõu pesakonnale on võimalik välja arvutada tegelik kulu, mitte selline mida mõned kennelid kokku kirjutavad. Arvese läheksid vanemate kuludest ainult need, mis on vajalikud paarituseks miinimum nõuete täitmiseks. Kõiki näitusesõite jm. jamasid ei võetaks arvesse. Tõutute puhul on kulud minimaalsed: vaktsiinid, toit, kiip, lemmikloomapass- 5 kutsikaga pesa korral on kulud ühele 38 €, kui toiduks on ka superpremium toit ja lisaks saanud piimaasendajat.
to viimasele 06. märts 2015, kl 10.14 |
Üks asi mida teha 06. märts 2015, kl 20.36 |
soovitus 06. märts 2015, kl 20.48 |
Pole vaja valetada 09. märts 2015, kl 16.26 |
Olen ise palunud MTÜ-delt abi kodututele kassidele kodu otsimiseks, ei ole pidanud küll ühtegi protseduuri ise maksma, MTÜ-d tasuvad kliinikutele ise nii vaktsiinide, kastreerimise kui ka ravikulud. Vajadusel pakuvad abi nii toidu kui ka liiva osas. Uued kodud otsivad samuti ise. Ainuke raha, mida minult on küsitud on olnud siis, kui enda nurrikud varjupaigast tõin, ning seegi oli vabatahtlik annetus. Pole vaja siin laimata inimesi, kes omast heast tahtest, vabast ajast ning tihti oma kulu ja kirjadega väetimaid aitavad.
teate 09. märts 2015, kl 17.54 |
to: üks asi, mida teha 09. märts 2015, kl 17.57 |
Ehh 10. märts 2015, kl 22.20 |
uuendus 23. märts 2015, kl 00.29 |
LOOMADE HOIUPAIGAS SANDISTUNUD ROBI VÕITLEB OMA ELU EEST…
Me tõesti lootsime ja soovisime, et üks kord õnnestuks meil Hoiupaigast päästetud loom anda terve ja rõõmsana uuele kodule üle. Et üks kord oleks teisiti. Et ei kaasneks nädalatepikkust mure, võtlust ja üüratuid kliinikuarveid.
Kahjuks läks täpselt nii, nagu läheb alati.
Alustame loo algusest.
Robi on noor, kõigest 8-kuune kassipoiss, kes elas koos 11-ne teise kassiga sadama territooriumil. Neil oli toitja, kes täpselt teab loomade sündimise kuupäevi, nende iseloomusid ja toidueelistusi.
Kuna sadama territoorium ei ole kahtlemata nurrikutele mingi õige elukoht, alustasid kaks kassidega tegelevat MTÜ’d sealt kasside päästmisega ja oma hoole alla võtmisega. Mitu Robi õde ja venda on tänaseks Pesaleidja ja Kassid KODU Ootamas hoole all, kuid kahjuks sekkus kogu päästeoperatsiooni Loomade Hoiupaiga karvane käsi. Ja sealt sai alguse Robi piinarikas võtlus. Võtlus ellujäämise nimel.
Robi, kellest siin albumis olevad õuepildid on tehtud vaid loetud päevad enne Hoiupaika sattumist, oli terve ja krapsakas, noor ja jõuline väike kass. Tema pärast tundsid muret mitmed inimesed, kes soovisid teda Hoiupaigast välja osta. See ei õnnestunud ja nagu ikka – toodi põhjuseks, et kass on haige ja metsik. Toosama kass, kes veel paar päeva enne lasi endale õues pai teha, silmad ootusärevalt säramas oma toitjat nähes.
Kui üks Robi õdedest pandi Hoiupaigas 13-ndal päeval magama, olime kindlad, et meil ei õnnestu ka Robit päästa.
Imekombel väljastati 14’dal hoiupäeval Robi eraisikule.
Loomakliinikus selgus, et Robil on tugev veetustumine, ehk vedelikupuudus. Tema maksanäitajad olid eluohtlikult kõrged, herpesviirus, mistõttu Robi hingamisteed olid ummistunud ning kass ei söönud iseseisvalt. Röntgen avastas ka vedeliku rindkeres ning esialgu kahtlustasid veterinaarid kopsuturset, mis on paljudel juhtudel fataalne.
Robi pandi tilgutite alla, järgnesid uuringud ja analüüsid ning agressiivne antibiootikumiravi. Robit sundtoideti, sest ise ta süüa ei suutnud.
See lugu on üks sadadest ja tuhandetest kassidest, kes igal aastal Hoiupaigas oma lõpu leiavad. See lugu räägib tervetest tänavaloomadest, kes suletud uste taga sandistuvad, haigestuvad, surevad.
Taaskord kerkivad kümned küsimused, miks ja kui kaua see nii veel on.
Miks peale igat pretensiooni midagi ei muutu?
Miks VTA fikseerib olukorra, et loomadel on toidukauss ees ja katus peakohal – seega on kõik korras? Vaatamata sellele, et terved loomad haigestuvad surmavatesse viirustesse, ilma abi saamata?
Et Hoiupaiga karantiinitingimused on nii stressitekitavad, et loomad lakkavad söömast?
Miks linn on lubanud ehitada uue varjupaiga, kuid seda lubadust ei täida?
Miks aastast aastasse on loomade püüdmise statistika sama – püütakse ca 2200 kassi ja neist ca 1850 hukatakse. Need numbrid on Tallinna numbrid, Hoiupaik teenindab lisaks veel 30 lähivalda – ehk siis võime vaid oletada, kuipalju hingesid igapäevaselt seal majas oma eluga hüvasti jätavad.
Kui aastaid pole statistika muutunud, siis miks ei muudeta süsteemi?
Miks ei tegeleta ennetustööga, vaid ainult tagajärgedega – tapmise näol?
Need küsimused ei too tagasi neid, kes on vikerkaaresillal. Lihtsalt – meie kõik, maksumaksjad – osaleme selles tegevuses.
Tagasitulles Robi juurde, palusime veterinaaride seisukohta, millest on kassil selline diagnoos, noorel loomal sellised maksanäitajad? Raske öelda, põhjuseid võib olla mitmeid – kas see, et kass on olnud näljas või hoopis see, et ta on stressi tõttu lakanud söömast ja end ise näljutanud. Või on ta saanud raske viiruse, mis halvab looma siseelundid ning viib ta eluohtlikkusse seisu.
Robi sai päästetud ja tema lugu on lihtsalt üks nendest tuhandetest, mida saame teile rääkida. Väikestel MTÜ’del ei ole paraku võimalik Hoiupaigast loomi igapäevaselt päästa, sest Robi raviarved on tänaseks väga, väga suured. Selliseid juhtumeid igapäevaselt rahastada meil võimalik ei ole. Aga ehk muudab just Robi lugu seda maailma natukenegi mõtlikumaks.. ja äkki ka paremaks.
Tänaseks on Robi olnud tilgutite all kolm nädalat.
Ta jääb ellu, aga tema tervenemise tee saab olema veel väga pikk.
Meie loodame. Koos Robiga ja kõikide nendega, kes oma elu eest võitlevad.
Me tõesti lootsime ja soovisime, et üks kord õnnestuks meil Hoiupaigast päästetud loom anda terve ja rõõmsana uuele kodule üle. Et üks kord oleks teisiti. Et ei kaasneks nädalatepikkust mure, võtlust ja üüratuid kliinikuarveid.
Kahjuks läks täpselt nii, nagu läheb alati.
Alustame loo algusest.
Robi on noor, kõigest 8-kuune kassipoiss, kes elas koos 11-ne teise kassiga sadama territooriumil. Neil oli toitja, kes täpselt teab loomade sündimise kuupäevi, nende iseloomusid ja toidueelistusi.
Kuna sadama territoorium ei ole kahtlemata nurrikutele mingi õige elukoht, alustasid kaks kassidega tegelevat MTÜ’d sealt kasside päästmisega ja oma hoole alla võtmisega. Mitu Robi õde ja venda on tänaseks Pesaleidja ja Kassid KODU Ootamas hoole all, kuid kahjuks sekkus kogu päästeoperatsiooni Loomade Hoiupaiga karvane käsi. Ja sealt sai alguse Robi piinarikas võtlus. Võtlus ellujäämise nimel.
Robi, kellest siin albumis olevad õuepildid on tehtud vaid loetud päevad enne Hoiupaika sattumist, oli terve ja krapsakas, noor ja jõuline väike kass. Tema pärast tundsid muret mitmed inimesed, kes soovisid teda Hoiupaigast välja osta. See ei õnnestunud ja nagu ikka – toodi põhjuseks, et kass on haige ja metsik. Toosama kass, kes veel paar päeva enne lasi endale õues pai teha, silmad ootusärevalt säramas oma toitjat nähes.
Kui üks Robi õdedest pandi Hoiupaigas 13-ndal päeval magama, olime kindlad, et meil ei õnnestu ka Robit päästa.
Imekombel väljastati 14’dal hoiupäeval Robi eraisikule.
Loomakliinikus selgus, et Robil on tugev veetustumine, ehk vedelikupuudus. Tema maksanäitajad olid eluohtlikult kõrged, herpesviirus, mistõttu Robi hingamisteed olid ummistunud ning kass ei söönud iseseisvalt. Röntgen avastas ka vedeliku rindkeres ning esialgu kahtlustasid veterinaarid kopsuturset, mis on paljudel juhtudel fataalne.
Robi pandi tilgutite alla, järgnesid uuringud ja analüüsid ning agressiivne antibiootikumiravi. Robit sundtoideti, sest ise ta süüa ei suutnud.
See lugu on üks sadadest ja tuhandetest kassidest, kes igal aastal Hoiupaigas oma lõpu leiavad. See lugu räägib tervetest tänavaloomadest, kes suletud uste taga sandistuvad, haigestuvad, surevad.
Taaskord kerkivad kümned küsimused, miks ja kui kaua see nii veel on.
Miks peale igat pretensiooni midagi ei muutu?
Miks VTA fikseerib olukorra, et loomadel on toidukauss ees ja katus peakohal – seega on kõik korras? Vaatamata sellele, et terved loomad haigestuvad surmavatesse viirustesse, ilma abi saamata?
Et Hoiupaiga karantiinitingimused on nii stressitekitavad, et loomad lakkavad söömast?
Miks linn on lubanud ehitada uue varjupaiga, kuid seda lubadust ei täida?
Miks aastast aastasse on loomade püüdmise statistika sama – püütakse ca 2200 kassi ja neist ca 1850 hukatakse. Need numbrid on Tallinna numbrid, Hoiupaik teenindab lisaks veel 30 lähivalda – ehk siis võime vaid oletada, kuipalju hingesid igapäevaselt seal majas oma eluga hüvasti jätavad.
Kui aastaid pole statistika muutunud, siis miks ei muudeta süsteemi?
Miks ei tegeleta ennetustööga, vaid ainult tagajärgedega – tapmise näol?
Need küsimused ei too tagasi neid, kes on vikerkaaresillal. Lihtsalt – meie kõik, maksumaksjad – osaleme selles tegevuses.
Tagasitulles Robi juurde, palusime veterinaaride seisukohta, millest on kassil selline diagnoos, noorel loomal sellised maksanäitajad? Raske öelda, põhjuseid võib olla mitmeid – kas see, et kass on olnud näljas või hoopis see, et ta on stressi tõttu lakanud söömast ja end ise näljutanud. Või on ta saanud raske viiruse, mis halvab looma siseelundid ning viib ta eluohtlikkusse seisu.
Robi sai päästetud ja tema lugu on lihtsalt üks nendest tuhandetest, mida saame teile rääkida. Väikestel MTÜ’del ei ole paraku võimalik Hoiupaigast loomi igapäevaselt päästa, sest Robi raviarved on tänaseks väga, väga suured. Selliseid juhtumeid igapäevaselt rahastada meil võimalik ei ole. Aga ehk muudab just Robi lugu seda maailma natukenegi mõtlikumaks.. ja äkki ka paremaks.
Tänaseks on Robi olnud tilgutite all kolm nädalat.
Ta jääb ellu, aga tema tervenemise tee saab olema veel väga pikk.
Meie loodame. Koos Robiga ja kõikide nendega, kes oma elu eest võitlevad.
yes! 23. märts 2015, kl 10.56 |
Moderaator 23. märts 2015, kl 13.37 |
Yes 23. märts 2015, kl 21.00 |
Ma loodan, et lähevad kohtusse sest hoiuapiaga vastu on tõendid, mis seda lugu tõestavad.
Nalja hakkab saama.
See kommentaar on ka tõene! See siis delfi artikli all.
Eelnev komm tõmmati maha, ma siis kordan uuesti:
UURIGE KOZAREVA TAUSTA MILLEGA TA TEGELES ENNEM HOIUPAIGA JUHATAJAKS SAAMIST.
Nalja hakkab saama.
See kommentaar on ka tõene! See siis delfi artikli all.
Eelnev komm tõmmati maha, ma siis kordan uuesti:
UURIGE KOZAREVA TAUSTA MILLEGA TA TEGELES ENNEM HOIUPAIGA JUHATAJAKS SAAMIST.
aga 24. märts 2015, kl 19.18 |
kirjutan alla 25. märts 2015, kl 02.43 |
ikka 26. märts 2015, kl 18.06 |
"Tallinna linna poolt kuulutati välja hulkuvate lemmikloomade püüdmise ja hoidmise hange ajaperioodiks 2016 kuni 2022, eesmärgiga sõlmida lepingud kahes erinevas osas. Hanke esimene osa oli seotud Tallinna linna haldusterritooriumilt hulkuvate lemmikloomade püüdmise ja looma vanale omanikule üle andmise korraldamisega ning hukkunud loomade korjuste koristamisega avalikest kohtadest. Teise osasse oodati pakkumusi tagamaks püütud hulkuvate lemmikloomade hoiuteenuse osutamine, ravimine ja loomade omanikele üle andmine või vajadusel loomale eutanaasia teostamine. Pakkumuste edastamise tähtajaks 24.03.2015 kell 10.15 oli riigihangetekeskkonda hanke mõlemale osale esitatud üks pakkumus. Tallinna Keskkonnaamet analüüsib laekunud pakkumuste vastavust hankes esitatud tingimustele ja teeb otsused pakkumuste sobivuse kohta."
huiabella 26. märts 2015, kl 18.29 |
njah321 26. märts 2015, kl 19.14 |
Lisa postitus