Kohati on. Mul on kahju, et mul ühel päeval koerapeletajat kaasas polnud, kui üks koer mu peale hüppas. Ma läksin eemale, kuid koeraomanik tuli koeraga samas suunas ja lasi koeral veel mu peale hüpata. Koer oli rihmas, kuid koeraomanik ei võtnud koera enda juurde vaid lasi tal mu peale hüpata. Tegu ei olnud väikese koeraga. Ma saan aru, et kõigil inimestel kogu aeg koerapeletajat vaja ei lähe, kuid kui sa tahad vahel Tallinnas metsas jalutada või joosta ning mere ääres käia on soovitatav koerapeletajat omada. Teatud olukordade puhuks. Seda ei lähe muidugi kogu aeg ja iga kord vaja. Vahetevahel küll. Näiteks lähed mere äärde jalutama ja kohtad seal viit lahtist keskmist kasvu koera, kelle peremehe arvates on kõik korras, et ta koerad ilma rihmata lahtiselt on või kohtad valget värvi njufaundlandi koera moodi koera, kelle peremeest ei ole kuskil. Koer luusib üksi mererannas ringi.