Kusjuures aktuaalne teema jah. Oleks ma ka teadnud, mida üks kass tähendab kodusele elule, poleks samuti elu sees seda kassipoega talve hakul prügikasti äärest koju toonud. Emane steriliseeritud kass, ainult tubane, ja krdi elukas lihtsalt aegajalt situb või kuseb suvalistesse kohtadesse. Iga päev tuled koju nagu mingi jäljekoer, ukse pealt hakkad nuuskima, kas ehk jälle kuhugi saapa sisse või kapi alla mingi jälkus tehtud. Lisaks see, et minu suur armastus toalilled on "tänu" sellele kassile unustuste hõlma vajunud, sest kass lihtsalt retsib kõik taimed ära. Mis siis, et talle oma muru kasvatan ja suvel heinamaalt potti taimi mullapalliga istutan. Ja kõik kapiuksed kraabib lahti, sest tal on vaja igale poole oma nina toppida. Siis kui enda arvates puhtad riided selga panen, avastan et riiulil on magamisest soe kassikarvane pesa riiete sisse tehtud.
Köögilaual käimisest ei räägigi. Nüüd lihtsalt jälgin kullipilgul, et köögiuks alati kinni oleks. Toiduga pirtsutab ja on valmis kasvõi kausi kõrval nälga surema kui temale meelepärast toitu seal pole. Millegipärast eelistab ta just neid mitte eriti kvaliteetseid nisuga Purina kassikrõbinaid ning mingite kvaliteetkrõbinte peale lihtsalt kraabib ajalehed peale. Toorest lihast valib ka vaid sobivaimad tükid, konserve valib, ühesõnaga kõike valib.
Mul on nii villand sellest loomast et hea meelega annaks ta kuhugi ära aga kahjuks on laps temasse kiindunud ja tegelikult on mul endal ka siiski vastutustunne - sest lõppude lõpuks ise ma ta ju tema loomulikust keskkonnast ära tõin... Aga igal juhul on kindel see, et ma mitte iialgi enam ei võta korterisse kassi. Tegelikult, ma ei võta kassi ka maale mitte, sest mulle ei meeldi see, et nad seal kõike elavat jahivad ( meie maakassid murdsid ühesuguse innuga nii linde, rotte, nirke kui konni).