Tõesti ei mõista seda hala, et koerabeebike rikub elu ja kass on paha jne...
Kuulge, teile pole looma vaja, sest te näete vaid inimesi, inimeste tahet ja inimeste maailma.
Uskuge, inimene on maailmas vaid üks väikene osake, palju rohkem on igasugu loomi, putukaid ja muid elukaid.
Ja nüüd see inimene enam ei suuda end kuidagi kohandada teiste elusolenditega.

Hoidke tõega eemale loomadest, te teete rohkem halba, kui head - nii endale, kui kõigile, kes teiega kokku puutuvad.

Armastus kas on või teda polegi olemas mõne inimese südames, seal on vaid mina ja maailma ja üüratult suur EGO.
Aga see on vale, see on väga-väga vale.
Armastuseta pole miski normaalne.

loomaarmastaja ei saa looma võttes aru, et ma ei tahagi teda....ta tahab teda alati. Miks aga mitte loomainimene üldse looma võtab ?? Mine varjupaikka jalutama, siis saad aegajalt looma näha, ilma et oleks kohustusi. Ohh neid inimesi.

Lapse saab ka mõni...ja siis avastab- ei ma ei ole lapseinimene...lapsekodusse minek, või veel hullem jäetakse endale see laps, piin kõigile. Vaene laps.
Ja vaesed loomad.

Alati on võimalik ka hoiukodu pakkuda mõnele loomale. Näiteks 2 nädalaks või kuuks ja saabki teada kas sobite või ei.

"Ei mõista" ja "pole võimalik" teil pole lihtsalt empaatiavõimet. See, et teil on kõik ludinal läinud ja mingit stressi seoses lemmiklooma võtmisega pole esinenud, ei tähenda, et teistel nii ei võiks juhtuda.

mitmes kohas siin kommentaariumis saab lugeda: "kui sa looma ei armasta, siis järelikult sa ei oska üldse armastada". HAIGE mõtlemine
Mõni ei talu karvu ja kassi tagumikku söögilaual või isegi diivanil. Saage aru. See kes ei talu oma eluruumides LOOMA, on õnnelik armastades abikaasat, lapsi, lähedasi ja sõpru ja võibolla ei vaja mingid koera ega kassi - ei taha kodulooma noh.
Miks te surute peale loomaarmastust, kirjutades siin et need, kes ei armasta kassi, tegelikult ei armasta siis ka lapsi jne. HALLLOOO
Ma lihtsalt ei saa aru, mis haigestunud mõttemaailm on loomahulludel.
Palun tõmmake tagasi hullunud loomasõbrad ja olge mõistvamad et kõik ei pea loomi armastama ja tahtma, aga see ei teee neid halvaks inimeseks, nad võivad olla kordi paremad kui teie!!! just see mõtlemine sunnibki ehk paljudel loomi võtma ja siis hülgama. Tänavad kubisevad kassidest.
PS! Minul on loom, aga mitte toas ;)

Ja mis elu sul loom õues elab? On 2 meetrit pika keti otsas ja jalutamas ei käi keegi temaga. Viskate hommikult endast üle jäänud toidujäätmed ette ja olete uhked ja foorumisse kelkima, et selline ongi koerale täisväärtuslik elu.

Ahjaa, mõtlesingi kelle jutu moodi see tekst kõlab ja tuli esimese asjana Eesti kuulsaim usklik loomapiinaja Marge Arumäe meelde. ta ka ju armastab oma meest ja last. Irw..

Ma ei suutnud su jutu pointile vist päriselt pihta saada. Et sind sundis kellegi mõtteviis võtma looma, keda sa ei taha ega talu ja sa oled kordi parem kui teised, sest su loom elab õues, kuna toas elava looma kasvatamisega peaks pisut vaeva nägema, et talle kombeid õpetada?
Hullunud loomasõpradest olen ma ka juba kuskilt hiljuti lugenud.
Tegelikult, ega keegi väida, et inimene, kes ei taha kodulooma, peaks selle võtma. Siin teemas pigem vastupidine jutt, kui sa nüüd kinnisideest, et loomasõbrad haigestunud on, üle saad ja loed, mis kirjas - et inimene, kes ei talu loomi, ei peaks neid misiganes põhjusel üldse koju tassima. See siin muidu on lemmikloomafoorum, nii et pole ime, et siin loomasõbrad kirjutavad.
Või mis su probleem oligi?

Appikene, kas sain õieti aru et Tiit väidab, et korteri või toa-koer on õnnelikum kui vabalt aias ringi jooksev koer?
Mul ei ole selle peale kohe midagi head öelda. Halba ei hakka pritsima. Eks arvake kuidas teile parem, aga ärge te jah looma heaolule mõelge. Pange kassid puuridesse hoikorteritesse ja suured koerad tuppa piinlema. Oma asi ja oma elu, igaüks ise teab mis teeb.

Jah, igaüks teab, mis teeb. Kui teab muidugi.
Nii et ma ei saa aru, mida need jälle välja ilmunud vabaõhuloomade õiguste eest võitlejad siin pisikest kasvu tõukoerakutsika teemas teevad. Et kui äsja koera võtnud inimene leiab, et ta ei vaimustugi koerapidaja argipäevast, siis saatku (chihuahua? yorkie? vms)kutsikas lihtsalt õue elama ja kõik on jube rõõmsad ja rahul ning teistest veel kordi paremad ka?

Kui kutsika äraandmine on mõttes siis palun kirjuta mulle. Mu sõbranna otsib endale ja perele väikese koera kutsikat. Järsku saaks õnnelikuks sina ja ka tema. Elu eramajas ja armastav pere on ootel.

Mul on labrador ja on olemas ka eramaja suure hooviga. Aga miskipärast eelistab koer olla enamuse ajast vabatahtlikult toas ja välja minna tahab ainult koos inimestega või üksi korraks pissile. neid vabaõhu koeri kes oma 2x2 m platsilt elu jooksul kunagi välja ei saa ja õues elamise suurest õnnest stressis, kurjad ja närvilised on kahjuks liiga palju ja just seda eelkommenteerija suguste inimeste pärast. Mis puutub korterikoera siis selge see, et nende elu ongi õnnelikum kuna nad on osa perest ja omanikud lihtalt on sunnitud nendega jalutama ja tegelema.

naljakas lugu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mitmes kohas siin kommentaariumis saab lugeda: "ku
> i sa looma ei armasta, siis järelikult sa ei oska
> üldse armastada". HAIGE mõtlemine
> Mõni ei talu
> karvu ja kassi tagumikku söögilaual või isegi diiv
> anil. Saage aru. See kes ei talu oma eluruumides L
> OOMA, on õnnelik armastades abikaasat, lapsi, lähe
> dasi ja sõpru ja võibolla ei vaja mingid koera ega
> kassi - ei taha kodulooma noh.
> Miks te surute
> peale loomaarmastust, kirjutades siin et need, kes
> ei armasta kassi, tegelikult ei armasta siis ka l
> apsi jne. HALLLOOO
> Ma lihtsalt ei saa aru, mis
> haigestunud mõttemaailm on loomahulludel.
> Palun
> tõmmake tagasi hullunud loomasõbrad ja olge mõist
> vamad et kõik ei pea loomi armastama ja tahtma, ag
> a see ei teee neid halvaks inimeseks, nad võivad o
> lla kordi paremad kui teie!!! just see mõtlemine s
> unnibki ehk paljudel loomi võtma ja siis hülgama.
> Tänavad kubisevad kassidest.
> PS! Minul on loom,
> aga mitte toas ;)

Kui on hellik ja ei talu karvu siis pole vaja ju looma võttagi. Siin aga räägib mõni, et ta ei teadnudki ennem, et kassid ja koerad teevad pahandusi. Sellest ei saa ma tõesti aru, kuidas saab nii loll olla. See on ju täiesti loogiline asi.
Ma arvan,et nendel kellele loomad ei meeldi, pole asja ka siia lemmikloomafoorumisse.

viimasele:
Sina algatasid teema, et võtsid looma ja nüüd kahetsed.
Arvan, et sa ei peaks enam siin migit sõna võtma ja veel küsima kelleltki kuidas ta saab nii loll olla.
Sa ise oled hetkel kõige suurem ja mustem lammas!!!!

Läks vist natuke valesti. Ma ei ole selle teema autor, panin lihtsalt nimeks autor. Ei mõelnud üldse, automaatselt panin.

Ühinen ühe eelpoolkirjutajaga, et see ei ole normaalne, et koer öö jooksul 3 hunnikut teeb, tuleb toidulaud üle vaadata, toidukoguseid vähendada või viimane söögikord varem anda. Soovitan esialgu oma murega koera müünud inimese poole pöörduda (nii mõnigi kasvataja paneb lepingusse punkti, et ostab koera tagasi). Ennast ja looma piinata aga ei ole mõtet. Suvi tulemas, see kutsikas hakkab takistama ka harjumuspärast vaba elu, siis läheb stress veel suuremaks.

Vaene väike kutsikas..võeti oma emalt ära, kes teda tingimusteta armastas ja hoidis ja viidi inimeste juurde, kes teda ei taha ega salli...

Kuule hr tiit. mul on kaks koera. oma maja ja väga suur aed. tõug on just valitud selline, kes ka on õuekoer ja kellel peab olema nn töö ehk siis valvata midagi/kedagi. tubastes tingimustes nad läheksid hulluks ja tigedaks. see, et nad elavad 24/7 õues ei tähenda seda, et neist ei hoolita või nendega ei tegeleta. jalutamas käiakse - autosse ja sõit metsa, jõeäärde või kuhu iganes. ma ei ütleks, et kõik õuekoerte pidajad on sellepärast halvad, et nende koerad õues elavad. pole minu omad kordagi ketis kah olnud. täitsa närvi ajab selline suhtumine kohe. koer tuleb valida ikka tõule ja pidamistingumustele vastavalt. labrador on pigem perekoer, kes eelistab toas olla. kaukaaslane seevastu tunneb ennast toas istudes ahistatuna. iga inimene valigu koer vastavalt enda võimetele, tingimustele ja sellele, mille jaoks ja mis eesmärgil koera soovitakse.

Ei pidanudki silmas koeratõugusi kes tahavadki õues elada (njuufa, malamuut) ja on talvel hea meelega magavad lumehanges.

Ja täpselt samuti on ka kasse kes ei suuda olla toas, ja elavad aastaringselt õues. Minul on. Ainult öösiti on kuuris. Ja kõik on rahul. Maja on puhas ja kassikarvade vaba ;) Ja muide ta püsib absoluutselt oma terrirooriumil...mis on ülisuur :)

Minu arvates inimene, kes põeb nii tühiste asjade pärast. nagu karvad, ei peakski looma võtma.

Mul on peres 12-aastane kassipreili. Pole kunagi midagi kriipinud-kraapinud-lõhkunud jm. Vaiba peal armastab küll küüsi teritada, ma ei keela kah.Sööb-magab-mängib ja käib õues. Kõik. Mis hoolitsusest ja vaevast ja pahandustest jutt käib?
Olen minagi tahtnud endale eluaeg koera. Suure rõõmuga võtsin eelmisel suvel omale sõbranna pisikese koera hoida, kui ta kuuks ajaks ära sõitis. Minu arvamus muutus kardinaalselt! Kass saab endaga ise hakkama - sööb krõbinakausis ja käib pissil õues. Koer ei saa mitte millegagi ise hakkama - süüa peab ette andma, jalutama peab viima jne jne. Peale selle on tal käpad ja kõhualune kogu aeg mustad. Õudne, ma pole vist oma lastega ka nii palju tegelenud kui selle koeraga. Ja ma ei taha tegeleda koeraga rohkem kui oma pereliikmetega. Ja koera sõprus on tore küll, aga ... Vot tuttavatel maal on elektriaedikus (hiigelsuur) suur koer, tollel on hea elu. Jookseb oma suurel territooriumil ja pole temaga vaeva ega midagi.

Eks igaühe jaoks tähendab "hea elu" natuke erinevat asja. Ja vaev niisamuti.

Mul on ka kass, kes pole oma 10 eluaasta jooksul veel ainsatki sigadust teinud, midagi lõhkunud ega märkimisväärselt määrinud ega muud sellist. Tahab söögi etteandmist nagu koergi, tahab kammimist ja potipuhastamist/õuelaskmist (on peamiselt tubane, aga käib vahel ka aias põõsa all pikutamas), nii et päris iseseisvalt ja hoolitsuseta ei kasva kah. Suhtlemist ja inimese lähedust armastab ta ka.
Minu koer ei oleks küll õnnelik üksi kusagil elektriaias joostes. Tema veendumuse kohaselt on tema koht inimese kõrval, nii et seal tema ka on, nii õues kui toas. Ühised jalutuskäigud on nauding nii talle kui mulle. Käppade ja kõhualuse ülepühkimine tuppa tulles pole suur vaev, karvade kokkukorjamine samuti mitte. Kutsikaeas korralikult kasvatatud, ei ole temaga küll mingeid probleeme ega hullult vaevanägemist juba aastaid.

Nii et siin vastakuti lahmimine, et koer või kass peab õnnelikolemiseks elama toas või õues, on üsna mõttetu.
On loomi, kellele on tähtis inimese lähedus, on loomi, kes ei ole aastaringselt õues elamiseks sobilikud oma karvastiku või tervise tõttu ja on ka neid loomi, kellele sobib üksi õues olemine.
Tähtis on, et loomad ei segaks teisi inimesi ja oleks hoolitsetud ka õues olles (õueloomadega kipub mõnikord nii olema, et kuna pererahvas neid näeb ja puutub harvem kui tubaseid loomi, märgatakse vigastusi või tõbesid hiljem kui nende loomade puhul, kes kogu aeg läheduses on).

Elektriaediku (spets koerte jaoks) kiituseks lisan veel, et see on maal tore asi. See on vist ümber maja hektar suur. Koer on loomulikult kogu aeg inimese juures, aga kui pererahvas on linnas tööl-koolis siis koer pole kusagil kinni, vaid saab tunda hästi oma suurel territooriumil. Ja koer on õnnelik ja rahul.
Aga mina vist võtsin liiga tõsiselt seda vahepealset koerahoidmist. Hommikul üles, pool tundi jalutamist, tuppa, koera puhastamine, söögi andmine. Mõnikord ekstra pudru keetmine talle. Päeval jalutamine. Õhtul jalutamine, söök. pesu. Ja nii iga päev. Ma väsisin sellest. Poolteist-kaks tundi iga päev otsest pühendumist loomale. Ma jaoks oli seda palju. Seda rohkem imetlen ma nüüd inimesi kes suudavad sellega hakkama saada. Minu sügav austus.
Aga loomad on ikka toredad ja lastega peres võiks mõni loom või lind kindlasti olla

mina hoolitsen kõigi eest - nii kaaspereliikmete, meie kutsa ja kiisude eest. Vahel ka naabrite kiisudele annan killukese maiust ja paitan neid.

saan vastu nende sügava tänu ja rõõmsa olemise ning see teeb mind õnnelikuks.
Hea tunne on endast anda, ennast jagada ja kellelegi niisama head teha...ja näha, kuidas Looduse maailma toimib.

ilmselt oli ikkagi tegemist sarnase nähtusega nagu sünnitusjärgne depressioon. Nüüdseks esialgsed negatiivsed emotsioonid ja hirmud möödas ja kutsa on väga kallis. Vaatamata oma väikestele tempudele :)
Tänud kõigile, kes nõuga toeks olid!

sina oled ka kallis....jätka rõõmsalt.

Mul on teie üle hea meel. Ja usu mind, see koer saab sulle iga päevaga kallimaks.

äga tia midagist, mõni peni kohe ei sobi mette. ise lasin ka ühe lihtsalt magama panna, sest ei suutnud tema murdjainstinkti taltsutada. kui vähegi võimalus avanes ja mind nägemas polnud, nii mõne murdis.
kuni tuli lihtsalt loom ära lõpetada.

Kutsikad on algul ikka õnnetud - nad igatsevad oma ema järele. Kui mul oli koer nuttis ta terve esimese öö. Hiljem harjus ära ja ei nutnud enam.