Pole ehk veel
17. jaanuar 2019, kl 17.17-le
kõik tahavad kassipoegi reeglina, täiskasvanud kasse ei taha suurt keegi võtta. nii nad konutavadki varjupaikades aastaid ja mõni isegi sureb seal.
mina soovitaks küll võtta vanem kass, see sobiks vanemale inimesele paremini, iseloom ka juba tasakaalukam ja rahulikum, ei tuuselda nii palju ringi, oskab end talitseda.
koolutada pole võimalik ka kassipoegi ja polegi vaja, sest meil kõigil on valmis iseloom juba sündides kaasas. koolutada ei saa suurt kedagi, võib ainult murda, aga see tähendab elusolendi vaimset surma, zombistumist.
küünteta mängimist, liivakasti kasutamist jne saab edukalt õpetada ka vanemale kassile - see jutt, et vana koer ei õpi uusi trikke, on jama. me kõik õpime surmani, kõik sõltub vaid õpetajatest.
armastuse ja kannatlikkusega saab ka vanema, elus ja inimestes pettunud kassi muuta õrnaks, sõtkuvaks hingesugulaseks, kes sulle on valmis tundide kaupa ainiti silma vaatama ja aegajalt nagu jäär peaga vastu külge puksima, et oma armastust otse sulle luuüdisse transportida.
aga see variant, et võtad varjupaigast ja siis viid ta tagasi varjupaika, kui ei meeldi - see on küll õudne, võtab loomakesel viimasegi eluisu ja usu inimestesse.
loodetavasti saavad vanemad inimesed siiski aru, et varjupaigast tulnud kass ei saa paari päevaga sinu parimaks sõbraks, selle peale läheb aega ja tahtmist. kui see aga juhtub lõpuks, siis saad oma panustamise kuhjaga tasutud.
edu meile kõigile!