Kui kellelgi on taksi pidamisega kogemusi, jagage. Missuguse iseloomuga nad on, kas linnakorterisse seltsiliseks sobivad? Olen kuulnud, et pika keha tõttu on neil tihti seljaga probleeme, näiteks tagakeha halvatus jne. Tahaks teada selle tõu plusse ja miinused. Tegelikult välimuselt on nad sellised naljakad ja meeldivad mulle. Sama võiksin küsida ka basseti kohta.

Ohh, taksid on minu lemmikud:)))
Elasin kunagi maal ja oma majas, sinna ta sobis vägagi, aga linna korterisse ma kindlasti ei võtaks, vaat taksidel on üks huvitav komme "kaevata" (auke maasse) no ja siis lendavaid objekte taga ajada ka oravaid jne, ühesõnaga on nad väga rahutud ja linnas oleks see koera piinamine.
Üldiselt minu taksil ei olnud tervise probleeme.
Hästi armas, salakaval, lojaalne kutsa:)))

Ei ole eelpoolkõnelejaga nõus, et taksid ainult maakoerad.
meie peres on takse lemmikloomana olnud juba mitmeid ja kõik linnakorteris.
Taks on üsna iseteadlik koer ning vajab üsna kindlaid reegleid, sest muidu kipub pähe istuma. korralik dressuur ning palju kannatust ja armastust tulemuseks ideaalne seltsiline.
Tervisega pole ühelgi meie neljast taksist probleeme olnud.

Taks on ikkagi jahikoer. Linnakorteris saab teda vabalt pidada aga jalutamas tuleb temaga ikka käia.

olen ka ühe iseteadva pikakarvalise taksi omanik, elan korteris ja ei ütleks, et koeral igav või vähe liikumist-tegevust oleks,
muidugi on minu koer tõeline näriline, olen juba kümneid jalatseid minema visanud + veel muud asjad, mis koera hammaste vahele on jäänud, aga minu koer on ka väike ära hellitatud prints, ma ei ütleks et ma temast jagu ei saa, ta kuulab sõna ja on igati pai koer, kui ma ise kodus olen.
Ta on väga elav, rõõmus, tõeline õnneseen, meie pere kõigi lemmik.
Pika selja kohta nii palju, et väljas tuleks käia traksidega ja mitte ärgitada teda hüppama, talvel annan talle igaks juhuks kalamaksaõli, see maitseb väga.
Minu koer tegelikult hüppab küll igale poole ja trepist käib ka nüüd juba ise, väiksena ikka tassisin teda üles-alla neljandalt korruselt.
Oma koerast ja tema tegudest võiksin vist igavesti kirjutama jääda!

Kunagi olin ka taksiomanik. Superarmas ja ülienergiline koer oli ja tegi pidevalt paksu pahandust. Näiteks näris puruks kõik pehmed mänguasjad, mis kuskil vedelema juhtusid ning kiskus täidise välja ning kaeva-kaevas-kaevas väsimatult. Joosta tahtis metsikult ja üldse vajas meeletult tähelepanu. Kui on aega koeraga mässata, siis soovitan seda tõugu kindlasti.

Taks on selline väike koer, kellel on aru ka peas. Natuke liiga jahikoer. Nii et väljas ei ole soovitav üksi jätta. Paneb minema ja alati tagasi ei oska tulla. Muidu jube armas. Hüppab kõrgele, nii et kui elad kõrgemal korrusel- ettevaatust lahtiste akendega. Ise tahtsin ka kunagi taksi. Just sellel põhimõttel, et väike koer, aga pole loll. Tahtsin, et ei ajaks karva ka. Siis soovitati võtta kas shoti terjer või basset. Võtsin shoti terjeri ja jumalast rahul. Kõige nunnum, kõige targem, kõige armsam. Mõtle sellele. Shoti terjer ei soorita nii kolossaalseid hüppeid kui taks ja näiteks linnas on teda parem pidada.