olen ka ühe iseteadva pikakarvalise taksi omanik, elan korteris ja ei ütleks, et koeral igav või vähe liikumist-tegevust oleks,
muidugi on minu koer tõeline näriline, olen juba kümneid jalatseid minema visanud + veel muud asjad, mis koera hammaste vahele on jäänud, aga minu koer on ka väike ära hellitatud prints, ma ei ütleks et ma temast jagu ei saa, ta kuulab sõna ja on igati pai koer, kui ma ise kodus olen.
Ta on väga elav, rõõmus, tõeline õnneseen, meie pere kõigi lemmik.
Pika selja kohta nii palju, et väljas tuleks käia traksidega ja mitte ärgitada teda hüppama, talvel annan talle igaks juhuks kalamaksaõli, see maitseb väga.
Minu koer tegelikult hüppab küll igale poole ja trepist käib ka nüüd juba ise, väiksena ikka tassisin teda üles-alla neljandalt korruselt.
Oma koerast ja tema tegudest võiksin vist igavesti kirjutama jääda!